KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-334, 3-10-339, 3-10-340, 3-10-341 Haldusasi Maksu- ja T

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1 alusel) ja V.

L., K. R., B. A. ja D. S. (

§ 12

² lg 5 alusel) kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 19.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksuhaldur palub seada kohtulik ühishüpoteek V. L.’i, K. R., B. A.’u ja D. S. nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
2. OÜ BKVD Ehitus registreeriti äriregistris 27.02.2003 Harju Maakohtu registripiirkonnas. Äriühingu põhitegevusalaks on üldehitus- ja remonditööd. Äriregistri andmetel olid OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmeteks ajavahemikul 21.11.2003 kuni 17.07.2009 V. L., K. R., B. A. ja D. S.. Alates 16.07.2009 registreeriti OÜ BKVD Ehitus Viru Maakohtu registripiirkonnas ning samal ajal vahetus ka juhatus ning alates 16.07.2009 kuni tänaseni on OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmeks U. E.
3. 04.01.2008 korralduse nr 12-2.1/295 ja 22.12.2008 korralduse nr 12-2.1/295-1 alusel kontrollis maksuhaldur OÜ BKVD Ehitus käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust perioodil 01.01.2007 kuni 30.11.
4. 25.03.2009 andis maksuhaldur revisjoniakti nr 122.1/4002 ja määras 26.05.2009 maksuotsusega nr 12-5/226 kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste eest OÜ-le BKVD Ehitus tasumiseks kokku 1 334 624 krooni. Maksuotsus jõustus 31.05.2009 OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmele posti teel kätte toimetamisega äriregistris registreeritud aadressil ja e-posti aadressil. 16.07.2009 ehk vahetult pärast maksuotsuse koostamist võõrandati OÜ BKVD Ehitus U. E.`ile, kellel puudub maksuhaldurile teadaolevalt kindel töökoht ning sidevahendid. Maksuvõlg tekkiski OÜ-l BKVD Ehitus 26.05.2009 maksuotsusega nr 12-5/
5. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ BKVD Ehitus endised juhatuse liikmed V. L., K. R., B. A. ja D. S. võõrandasid äriühingu eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest.
6. Maksuhaldur andis 29.10.2009 korralduse nr 13-2.7/44466 AS-ile SEB Pank OÜ BKVD Ehitus pangakonto arestimise kohta ja 25.11.2009 korralduse nr 13-2.7/54593 pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt omas OÜ BKVD Ehitus pangakontot nii AS-is Swedbank kui ka AS-is SEB Pank, kus arestimise hetkel oli konto jääk 12.20 krooni. Eeltoodud toimingute tulemusena ei õnnestunud OÜ-lt BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhalduri hinnangul on OÜ BKVD Ehitus endiste juhatuse liikmete tegevuse tulemusel muutunud maksevõimetuks ning olukord ei ole ajutine. Läbi viidud kontrolli käigus tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ja äriühingu juhatuse liikmetelt oodatava hoolsusega. V. L., K. R., B. A. ja D. S. kasutasid äriühingu vara ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, jättes maksukohustused deklareerimata, maksude õigeaegse tasumise kohustuse täitmata ja korraldasid ebarahuldavalt ettevõtte raamatupidamist, tekitades sellega ettevõttele kahju. Kuna OÜ BKVD Ehitus on maksevõimetu, ei ole maksuhaldur suutnud OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda. 22.01.2010 koostas maksuhaldur täitmisavalduse nr 13-5/375-1 kohtutäitur Terje Tšapisele täitetoimingute jätkamiseks OÜ BKVD Ehitus suhtes, kuid käesoleva ajani ei ole kohtutäituri täitetoimingute tulemusel samuti suudetud OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda.
7. Maksuvõlgnevus on OÜ BKVD Ehitus poolt siiani osaliselt tasumata. OÜ BKVD Ehitus käibemaksuvõla katteks on ajavahemikul oktoober 2009 kuni detsember 2009 laekunud 71 329.99 krooni. 29.01.2010 seisuga on OÜ BKVD Ehitus maksuvõlg kokku 1 913 882.44 krooni, millest põhivõlg on 1 265 494.00 krooni ja arvestuslik intress 648 388.43 krooni. Maksuhaldur alustas 2 täitetoiminguid 29.10.2009 ja tuvastas, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid maksuvõla sissenõudmiseks. OÜ-le BKVD Ehitus kuulub üksnes sõiduk Volkswagen Caddy Kasten ehitusaastaga 2001.a, millele on seatud 25.11.2009 avalduse nr 13-2.6/21511 alusel käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Peale nimetatud sõiduki OÜ-le BKVD Ehitus muud registervara ei kuulu. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ BKVD Ehitus nimel registreeritud ka kaubamärke, patente või leiutisi. Maksuhaldur selgitab, et OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna OÜ BKVD Ehitus ei oma rahalisi vahendeid ning äriühing on sisuliselt varatu. Seega on vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu põhjendatud.
8. Maksuhaldur on algatanud OÜ BKVD Ehitus endiste juhatuse liikmete V. L.’i, K. R., B. A.`u ja D. S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur V. L.’ile, K. R.`le, B. A.`ule ja D. S.`le nõude tasuda solidaarselt OÜ BKVD Ehitus maksuvõlg summas 1 263 294.00 krooni. Vastutusmenetluse käigus kogutud materjalide analüüsi tulemusel selgus, et OÜ BKVD Ehitus maksujõuetus tekkis juhatuse liikmete V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. tegevuse tõttu, mille tulemusena jättis OÜ BKVD Ehitus osaliselt maksud deklareerimata (või deklareeris valesti) ja seega ka tasumata. V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. tegevuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kontrolli käigus tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed V.L., K.R., B.A.ja D.S. on korduvalt rikkunud käibemaksuseaduse § 24, tulumaksuseaduse § 51 lõiget 1 ja raamatupidamise seaduse §
9. Maksuhaldur selgitab, et OÜ BKVD Ehitus deklareeris maksustamisperioodidel juuni 2007 – oktoober 2007 sisendkäibemaksu Sharkst OÜ ja OÜ Ergomer Ehitus poolt väljastatud arvete alusel, tegelikkuses nimetatud arvetel kajastatud teenust saamata. Kogutud tõendite ning selgunud asjaolude hindamisel kogumis tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus poolt kuulub arvestamisele, deklareerimisele ja tasumisele käibemaksu kokku 468 453 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku 866 171 krooni.
10. V.L., K.R., B.A.ja D.S. teostasid OÜ BKVD Ehitus nimel tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Maksuhaldur on seisukohal, et isikud rikkusid oma tegevusega äriühingu juhatuselt oodatavat hoolsuskohustust – tagada maksukohustuste õigeaegne deklareerimine ja täitmine ning ettevõtte rahaliste vahendite kasutamine üksnes OÜ BKVD Ehitus ettevõtluses. Vaatamata piisavalt pikale ettevõtlusalasele kogemusele ei täitnud V.L., K.R., B.A.ja D.S. OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmetena oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ja äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega, põhjustades oma tahtliku tegevusega OÜ-l BKVD Ehitus maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmise. Hoolsuse määra kindlakstegemisel on maksuhaldur lähtunud mõistlikkuse põhimõttest, VÕS §-ist 7 ja Riigikohtu 02.06.2003 lahendist nr 3-2-1-67-03, mille kohaselt võib juhatuse liiget pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ning korraliku ettevõtja hoolsuse ja piisava informeerituse kõrval peab juhatuse liige alati hindama ka tehinguga kaasnevaid riske, mis võivad temast sõltumatult realiseeruda.
11. Maksuhaldur analüüsis OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmete V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. varalist seisu, tuvastamaks vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on V.L.`i omandis elamumaa, registriosa numbriga xxxxxxxxx ja maatulundusmaa, registriosa numbriga xxxxxxxxx,. K.R. omandis on elamumaa, registriosa numbriga xxxxxxxxxxxx 1/10 kaasomandist. B.A.`u omandis on elamumaa, registriosa numbriga xxxxxxxxxx. D.S. omandis on maatulundusmaa, registriosa numbriga xxxxxxxx, ja maatulundusmaa, registriosa numbriga xxxxxxxxxx. Tutvunud isikute nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele ja korteriomanditele asetatud hüpoteekide suurusega, leiab maksuhaldur, et ükski kinnisasi või korteriomand ei oma iseseisvalt sellist turuväärtust, et peale hüpoteegi realiseerimist tekiks jääk maksuhalduri nõude rahuldamist võimaldavas summas. Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur põhjendatuks ühishüpoteegi seadmist kõikidele kinnisasjadele ja korteriomanditele. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab 3 taotleja, et täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhaldur selgitab, et MKS § 136¹ lg 2 p 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui V.L., K.R., B.A.ja D.S. on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 alusel tagatise summas 1 263 294 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 29

lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlused vastavad seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluste lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et V.L., K.R., B.A.ja D.S. on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad V.L., K.R., B.A.ja D.S. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd maksuhaldur taotleb ühishüpoteegi seadmist, lahendab kohus taotlused ühe määrusega, haldusasju aga ühte menetlusse liitmata.
2. Kohus peab vajalikuks tõlgendada seejuures MKS § 1361, pidades silmas menetlusökonoomia põhimõtet. Kohus selgitab, et maksukorralduse seadusesse on antud säte lisatud alles 01.01.2009 redaktsiooniga. Sätte lisamise põhjendustena on seletuskirjas märgitud, et väga harvad ei ole juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teada saamist enda maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks mõttetutele kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendumisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et näiteks pärast maksuotsuse tegemist võib 4 maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes läbi halduskohtu, täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist. Kohtu kaasamine välistab antud juhul täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu kontrolli. Halduskohtu näol vahelüli sissetoomine kaitseb maksumaksjat ennetavalt täitevvõimu rutakate otsuste eest ning kindlustab ka maksumaksja õigusi riivavate otsuste kõrgema kvaliteedi.
3. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada enda maksejõuetuse. MKS § 1361 lg 1 sõnastuse kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha taotluse MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks. Seega viitab MKS § 1361 lg 1 edasi MKS § 130 lõike 1 punktidele 1–51, mis sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Seega on sättega ette nähtud nii maksuhalduri enda poolt täitetoimingute sooritamine kui ka teatud juhtudel kohtulikus korras täitetoimingute tegemise taotlemine. Näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 378 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 121 lõike 3 punkti 4 kohaselt võib halduskohtus rakendada esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Seega teatud juhtudel on halduskohtul volitus rakendada samu abinõusid. Kohus leiab, et MKS § 1361 eesmärgiks ei ole olnud olukorra tekitamine, kus maksuhaldur peab pöörduma mitmekordselt erinevate kohtute poole, et saavutada taotletav eesmärk (nt kohtuliku hüpoteegi seadmine). See tähendaks, et maksuhaldur pöördub kõigepealt halduskohtu poole, et saada luba täitetoimingu sooritamiseks, ning seejärel maakohtu poole, et eraldiseisvalt taotleda täitetoimingu tegemist. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur selgelt väljendanud soovi seada V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. kinnistutele ühishüpoteek. Teiseks on ka halduskohtu pädevuses vajadusel kohtuliku hüpoteeki seadmine. See tagab ka sätte eesmärgiks oleva soovitud kiire reageerimise enne vastutusotsuse tegemist.

1. Kohus lisab, et isegi kui tõlgendada sätet teistpidi ning panna maksuhaldurile kohustus pöörduda eraldiseisvalt maakohtu poole täitetoimingu tegemiseks peale halduskohtu poolt loa andmist, tekitab see sellisel juhul küsimuse maakohtu kaalutlusõigusest täitetoimingu tegemise otsustamisel. Olukorras, kus halduskohus on juba kontrollinud täitetoimingu vajalikkust ja õiguspärasust, ei jääks maakohtul üle muud, kui formaalselt täitetoiming sooritada. Kohtu hinnangul ei saa ka sellist lähenemist pidada sätte eesmärgiga kooskõlas olevaks, mistõttu tuleb õigeks pidada halduskohtu poolt loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemist.
2. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et käesoleva haldusasja raames kohtuliku ühishüpoteegi seadmine on põhjendatud ning järgmistele kinnisasjadele tuleb seada kohtulik ühishüpoteek summas 1 263 294 krooni Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu):
3. V.L.`i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga, xxxxxxxxxx ja maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx,);
4. K.R. nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga, xxxxxxxxxx (1/10 kaasomandist); 5
5. B.A.`u nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, ;
6. D.S. nimel kinnistusraamatus registreeritud maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxx, ja maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx.
7. TsMS § 388 lg 3 sätestab, et kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse TsMS § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Kadriann Ikkonen kohtunik 6