Obsah (9)

§ 110§109§ 108§ 28§ 1§ 31§ 29§ 30§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Istungisekretär Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja 06. aprill 2010.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei Koh

§ 110

-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§109lg.1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

TAGASINÕUTAV VARA Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg.

2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri arvamus MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on äriplaani mitterealiseerumine ja sellest tulenev suutmatus oma kohustusi täita. Äriplaani ebaõnnestumisel oli olulisemaks mõjuriks üldine majanduslangus. Äriplaani koostamise ajal toiminud majandusoludes tegutsedes oleks ettevõtte tegevus võinud käivituda planeeritud mahtudes ja tulemiga. Maksejõuetus tekkis 17.12.2009.a., kui lõpetati üürileping ja anti üle liisinguseadmed.

1. a)OÜ Ziljon Invest juhatuse liikmed ei esitanud koheselt peale tegevuse lõpetamist pankrotiavaldust, kuna lootsid heas usus leida liisingvarale ostja hinnaga, mis oleks võimaldanud täita ka teised osaühingu kohustused. Arvestades asjaolu, et omanikega mitteseotud kohustuste summa on 467 284 krooni, võinuks paremate majandustingimuste puhul taoline tehing ka õnnestuda. Ajutise halduri arvates on antud juhul raske tuvastada juhatuse liikmete tegevuses rasket juhtimisviga või karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnustega tegu, kuna juhatuse liikmed üritasid 5 2-10-6678 liisingvarale ostja otsimise abil korraliku ettevõtja hoolsusega lahendada kõigi võlgnevuste tasumist.
2. b)Alates tegevuse lõppemisest ei ole võlgniku võlgade summa oluliselt kasvanud. Enim võiksid olla kahjustatud üürileandja, AGAL Kinnisvarad OÜ, huvid, kuna ta ei saanud ruume kellelgi teisele välja üürida. Samas on üürileandja nõude täitmiseks alustatud täitemenetlust. Lisaks oli üürileandjal üürilepingust tulenevalt võimalus üürileping 1-kuulise etteteatamistähtajaga üles öelda üürniku poolt 1-kuulise maksetega hilinemise korral. Üürileandja oma õigust kasutanud ei ole.
3. c)Äriühingu omakapital ei vastanud Äriseadustiku § 176 sätestatud tingimustele ühegi majandusaasta lõpuks , kuid 2007 ja 2008.a. suutis ettevõte täita oma kohustusi ning äriplaani täielikul käivitumisel oleks suudetud omakapital viia vastavusse seaduses sätestatuga. Äriseadustiku § 176 paneb osanikele kohustuse abinõude tarvituselevõtmiseks või pankrotiavalduse esitamiseks juhul, kui osaühingul on netovara ( s.t. omakapital) vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § -s 136 nimetatud osakapitali suurus (40 000.-). Nii 2007 kui 2008 majandusaastal kaasasid omanikud täiendavaid vahendeid omanike laenu näol . Omanike laenude omakapitaliks ümbervormistamisel oleks ( näit. osakapitali suurendamisega) omakapital vastanud nõuetele ( omanike laenud + praegune omakapital = 160 293 krooni). Juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, paneb ÄS § 180 lg 51 juhatuse liikmetele kohustuse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitada kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Liisinguobjekti tagastamise protseduuride lõppemisel esitasid juhatuse liikmed pankrotiavalduse veidi enam kui 1 kuu möödumisel. Tõenäoliselt ei saa 20-päevase pankrotiavalduse esitamise tähtaja vähesel määral ületamist lugeda teoks, mida võiks käsitleda raske juhtimisveana, veelgi enam kuriteo tunnustega teona. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei ole OÜ Ziljon Invest juhatuse liikmed oma tegevuse või tegevusetusega äriühingu juhtimisel põhjustanud äriühingu maksejõuetust ja seetõttu on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Eeltoodu alusel märgib ajutine haldur, et pankroti menetlemise käigus ei ole tuvastatud rasket juhtimisviga raamatupidamise sisseseadmisel, lepingute sõlmimisel või muudes juhtimisalastes küsimustes. Samuti ei ole ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses ilmnenud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid . TÖÖTAJAD Ettevõtte tegevuse jooksul töölepinguid sõlmitud ei olnud ja seega puuduvad töötajate nõuded äriühingu vastu. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1

mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, omakapital ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, majandustegevus on lõppenud, tegevuseks vajalikud varad tagastatud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas 6 2-10-6678 menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Halduri teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . Eelpool on mainitud, et käesolevas menetluses jääb vara võimalik realiseerimisväärtus alla 5 700 krooni, lisaks on tõenäoline, et võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud osutuvad suuremaks vara realiseerimisest laekuvatest tuludest. Ajutine pankrotihaldur palub: 1) teha ettepanek OÜ Ziljon Invest (registrikood 11364416) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 35 000 krooni. 2) kohtu poolt määratud tähtajaks 35 000 krooni mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel; 3) summa 35 000 maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik; Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud ka maksejõuetuse põhjused. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui 7 2-10-6678 võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu depsoiiti Hanno Hanssoni poolt tasunud 13300.- kroonist on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 35000.- krooni tasunud. Ajutise pankrotihalduri poolt märgitud nõuetest rahulduse saamine on vähetõenäoline. Tuvastamist ei ole leidnud võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb Ziljon Invest OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist või maksejõuetuse põhjustamist raske juhtimisvea tõttu. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab Ziljon Invest OÜ dokumentide hoidjaks Vaiko Hanssoni . Vaiko Hansson on 11.03.2010.a. andnud sellekohase nõusoleku. Ajutine pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas xx xxx.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas xxxx krooni. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise halduri kutseoskusi, vastavad ajutise halduri poolt esitatud andmed tegelikkusele. Eeltoodut arvestades määrab kohus

§ 23

lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks xx xxx.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas xxxx.- krooni. Hanno Hansson on ajutise pankrotihalduri tasu võtnud enda kanda ja on ajutise pankrotihalduri tasu katteks kohtu deposiiti makstud 13300.- krooni. Seda arvestades kohus jätab ajutise pankrotihalduri tasu Hanno Hanssoni kanda (TsMS § 146 lg 1 p 2:

§ 23lg 5).

Maili Tartu Kohtunik 8