3-09-1088/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1088 Haldusasi AS Rinolle kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.04.2009.a korraldusele nr 12.2-3/3940-1 Asja läbivaatamise kuupäev 10.02.2010.a Menetlusosalised Kaebaja AS Rinolle, esindaja advokaat Madis Mahlapuu Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karolin Lorents RESOLUTSIOON Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.04.2009.a korraldus nr 12.2-3/3940-1 osas, milles AS Rinolle kohustatakse esitama dokumente maksustamisperioodi 2003.a detsember kuni 2004.a detsember kohta. Muus osas jätta AS Rinolle kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (Põhja MTK) 15.04.2009.a korraldusega nr 12.2-3/3940-1 kohustati AS Rinolle esitama maksustamisperioodi 2003.a detsember kuni 2004.a detsember kohta järgmised dokumendid: 1) OÜ Larcover, AS Betox Group ja OÜ Maxwell kaupade ja teenuste ostu- ja müügiarved, 2) lepingud kontrollitava perioodi majandustehingute kohta, 3) pearaamatu kõik kontode väljavõtted, 4) kassadokumendid ja arvelduskontode väljavõtted ning andma nende kohta selgitusi maksuhalduri ruumides vanemrevidendi juures 29.04.2009.a kell 10.
2. Korraldusest nähtuvalt on see antud maksukorraldusseaduse (MKS) § 46, § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel. Korralduse kohaselt kontrollib Põhja MTK AS Rinolle ja OÜ Larcover, AS Betox Group ja OÜ Maxwell vaheliste tehingute sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust maksustamisperioodil 2003.a detsember kuni 2004.a detsember. Haldusasi nr 3-09-1088
3. AS Rinolle esitas 27.04.2009.a Põhja MTK-le taotluse 15.04.2009.a korralduse nr 12.23/3940-1 täitmise tähtaja pikendamiseks. Põhja MTK pikendas 29.04.2009.a korralduse täitmise tähtaega. AS Rinolle esitas 13.05.2009.a Põhja MTK-le avalduse korralduse täitmisest keeldumise kohta.
4. AS Rinolle esitas 19.05.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja MTK 15.04.2009.a korralduse nr 12.2-3/3940-1 tühistamist. Kohus võttis kaebuse 04.06.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Põhja MTK. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata.
5. Kaebaja leiab, et MTA Põhja MTK 15.04.2009.a korraldus nr 12.2-3/3940-1 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel: 1) põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele ning MKS § 64 lg 1 p 6 annab maksukohustuslasele õiguse keelduda teade andmisest ja dokumentide esitamisest; 2) kogu maksukohustuslase dokumentatsioon 2004.a kohta on juba maksuhalduri valduses ning sisuliselt on maksuhalduri poolt teostatud maksuarvestus revisjoni näol, mistõttu on kaevatav korraldus maksukohustuslase suhtes ilmselgelt koormav; 3) kaevatava korraldusega on maksuhaldur eksinud õigusselguse põhimõtte vastu, mis nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt mõistetavalt ja selgelt ning hea halduse põhimõtte vastu, kuna korraldus on antud ajal, millal käib kohtulik kriminaalmenetlus kaebaja suhtes.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 1) maksukohustuslane ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginendes on isikul õigus keelduda täiendavate dokumentide esitamisest ja selgituste andmisest. Kaebaja tugineb üksnes sellele, et kriminaalmenetuses ja maksumenetluses kontrollitavate tehingutega seotud äriühingud kattuvad, mis maksuhalduri hinnangul on üldsõnaline põhjendus ega ole piisav kinnitamaks isiku õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile; 2) kaebajal puudub õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest ning maksukohustuslane on rikkunud kaasaaitamiskohustust; 3) käesolevas asjas ei ole tegemist korduvkontrolliga, kuna kriminaalmenetluses tehtud toimingute automaatne maksumenetlusse ülekandmine ei ole põhjendatud ega tulene seadusest; 4) maksuhaldur ei ole maksumenetluse printsiipe rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel osaliselt rahuldada. 6.1 Asjas puudub vaidlus, et dokumendid, mille esitamiseks kaebajat Põhja MTK 15.04.2009.a korraldusega nr 12.2-3/3940-1 kohustatakse, olid haldusakti andmise ajal juba vastustaja valduses. Kaebuse kohaselt on kaebaja nimetatud dokumendid MTA-le kriminaalmenetluse käigus 2005.a juba esitanud (tl 3). Vastustaja on kirjalikus vastuses kaebusele nimetatud asjaolu tunnistanud (tl 42). Samuti kinnitas vastustaja esindaja kohtuistungil, et dokumendid, mille esitamist kaebajalt kaevatava korraldusega nõuti, olid vastustajal korralduse andmise hetkel olemas (tl 93). Seega puudus vastustajal põhjendatud vajadus kaebaja kohustamiseks nimetatud dokumentide veelkordseks esitamiseks, mistõttu kaevatava haldusakti andmisel on selles osas rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutsi ja ebameeldivusi isikutele. Vastustaja kirjalikus vastuses kaebusele esiletoodud asjaolu, et kriminaal- ja haldusmenetluse näol on tegemist erinevate seaduste alusel läbiviidavate menetlustega, ei välista 2 Haldusasi nr 3-09-1088 kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamist haldusmenetluses. Haldusmenetluses, sh maksumenetluses, võib kasutada kriminaalmenetluses või muus menetluses kogutud tõendeid, kui HMS või MKS ei välista selliste tõendite lubatavust (vt Lehis, Lasse. Maksuõigus. Juura, Tallinn, 2004, lk 170). Samale seisukohale on asunud ka kohtupraktika (vt RKHKm 16.01.2003, nr 3-3-1-2-03, p 10). Kusjuures kohtupraktikast tuleneb veel, et kriminaalasjas kogutud tõendeid võib haldusmenetluses kasutada ka siis, kui kriminaalmenetluses ei ole otsuseni jõutud (vt RKHKo 06.11.2001, nr 3-3-1-54-01). Seega on kaevatav korraldus õigusvastane ja kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele osas, milles kaebajat kohustati esitama maksustamisperioodi 2003.a detsember kuni 2004.a detsember kohta järgmised dokumendid: 1) OÜ Larcover, AS Betox Group ja OÜ Maxwell kaupade ja teenuste ostu- ja müügiarved, 2) lepingud kontrollitava perioodi majandustehingute kohta, 3) pearaamatu kõik kontode väljavõtted, 4) kassadokumendid ja arvelduskontode väljavõtted. 6.2 Muus osas on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja maksuhalduri juurde selgituste andmiseks ei ilmunud. Asja juurde võetud kaebaja 13.05.2009.a avaldusest nähtuvalt keeldus kaebaja Põhja MTK 15.04.2009.a korralduse nr 12.2-3/3940-1 täitmisest (tl 45-46). Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel puudus kaebajal alus tugineda MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud ütluste andmisest keeldumise õigusele. MKS § 64 lg 1 p 6 kohaselt on isikul õigus maksumenetluses teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Seega pole ütluste andmisest keeldumise õigus absoluutne, vaid piiratud küsimustega, millele vastamine tähendaks maksukohustuslase enda või tema lähedaste õigusrikkumises süüditunnistamist. Käesoleval juhul, jättes maksuhalduri juurde üldse ilmumata, võttis kaebaja maksuhaldurilt võimaluse küsimuste esitamiseks. Küsimust kuulmata ei saa kaebaja aga leida, et sellele vastamine on teda või tema lähedast süüstav. Maksukohustuslasel ei ole õigust keelduda igasuguse teabe andmisest maksuhaldurile. Kaebaja poolt esile toodud asjaolu, et tema seaduslik esindaja on ülalnimetatud kriminaalmenetluse käigus juba üle kuulatud, ei välista tema küsitlemist maksumenetluses. Vastustaja esindaja kinnitusel oli selleks sisuline vajadus (tl 93). Täiendavalt märgib kohus, et kaebuses viidatud PS § 22 lg-s 3 sätestatud nemo tenetur se ipsum accusare põhimõtte esemelisse kaitsealasse kuulub süütegude menetlus, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kaevatava korralduse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse väide, et see on antud ajal, millal viidi kaebaja suhtes läbi kriminaalmenetlust, kuivõrd maksumenetlus ja kriminaalmenetlus ei välista teineteist. Korralduse andmine kriminaalmenetluse ajal ei kujuta endast hea halduse põhimõtte rikkumist. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et haldusakti andmisel on eksitud õigusselguse põhimõtte vastu. Kaevatav korraldus on kohtu hinnagul sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, mistõttu on kooskõlas HMS § 55 lg-s 1 sätestatud vorminõudega.
8. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 3