KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2010 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-86423 Menetlusos

§ 146lg 1, 147 lg 3 ja Ts

MS § 449 lg 3 alusel aegumist ja teha vaheotsus. Kostja tuginedes hageja väidetele, et poolte vahel sõlmiti 2004 a suvel suuline müügileping. Hageja esitas 07.09.2004 aastal kostjale arve-saatelehe nr 21. Seega leiab kostja esindaja, et tulenevalt

§ 147

lg 3 algas hageja 07.09.2004 a arve–saatelehel nr 21 kajastatud väidetava nõude aegumistähtaeg 01.01.2005 aastal.

§ 146lg 1 alusel lõppes aegumistähtaeg 01.01.2006 aastal.

Kostja leiab, et Võlaõigusseadus § 11 lg 1 lubab sõlmida lepinguid ka suulises vormis, tuleb võõrandamislepingute puhul järgida VÕS § 209 sätestatud asjade üleandmise protseduuri. III Hageja seisukoht kostja vastusele

1. Hageja ei nõustunud kostjapoolsete aegumistähtaegade põhjendustega (t 118-120). Hageja esindaja leiab, et kuna kostja ja hageja vahel puudus kokkulepe arve-saatelehes nr 21 toodud summa 81 938, 50 krooni tasumise tähtaeg on hagejal õigus nõuda selle rahasumma tasumist käesoleva ajani. Hageja esindaja leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada tehingust tuleneva nõude kolme aastast aegumistähtaega, sest kohustatud isik ehk kostja rikkus oma kohustust tahtlikult. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja rikkus ja rikub jätkuvalt oma kohustusi tahtlikult. Hageja esindaja viitab tahtlust sisustades VÕS § 104 lg 1, 2 ja
2. Hageja esindaja leiab, et kostja tahtlust tõendavad järgmised asjaolud: kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud ja taotleb hagi aegumise kohaldamist, sest see vabastaks ta kohustuse täitmisest, kostja pole kordagi kontakteerunud hagejaga võlgnevuse kustutamise küsimuses, kostja eitab müügitehingu toimumist, lisaks et arve-saatekiri nr 21 on fiktiivne dokument, kostja väidetavalt ei tea kes ja millal arve-saatelehe nr 21 allkirjastas. IV Kohtuistung 03.03.2010 a
3. Hagiavalduses ja kohtuistungil (protokoll t 122-123) selgitas hageja seaduslik esindaja, et pooled sõlmisid 2004 a suvel suulise müügilepingu. Hageja toimetas 07.09.2004 a kogu kauba ehitusplatsile aadressil XXX. Koostas 07.09.2004 a arve-saatelehe ning hageja seaduslik esindaja Sergei Gustsin andis isiklikult kostja seaduslikule esindajale Oleg Budnitski`le arve-saateleh nr 21 üle mille viimane kohapeal ka allkirjastas. Kohtu küsimusele arve sissenõutavaks muutumise aja kohta, kinnitasid hageja esindajad kohtuistungil 03.03.10 a, et arve muutus sissenõutavaks 30 päeva möödudes. Kogu arvel nimetatud kaup toimetati hageja transpordiga kostjale ehitusplatsile 07.09.2004 aastaks. Kostja esindajad kohtuistungile ei ilmunud. Kostja volitatud esindaja palus oma 22.02.2010 a kirjalikus taotluses ( t 115-116) kohtule kohaldada aegumist hagi nõude osas ja asi läbivaadata ilma kostja esindaja osavõtuta. Kostja esindaja kinnitas kohtule, et kostja on esitanud asja lahendamiseks 2 kõik vajaliku ning midagi täiendavalt kostja esindaja esitada ei soovi. V Kohtu põhjendused
4. Kohus, tutvunud toimikus olevate materjalide ning poolte selgitustega, leiab, et OÜ Vaarao hagi OÜ Holg Maja vastu 81 938,50 krooni nõudes on aegunud.
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt

§ 147

lg 3 2.lause - kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumise tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega 2004.a jooksul sissenõutavaks muutunud võlgnevuse aegumistähtaeg algas 2004 a lõppemisest ning lõppes 2007 a lõppemisega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et müügi tehingut pole sõlmitud suvel 2004 aastal ja kauba üleandmist-vastuvõtmist pole toimunud ning võlga kostjal hageja ees pole tekkinud. Kostja esindaja nimetab ja toetub just ise nendele faktilistele asjaoludele nagu - müügilepingu suuline sõlmimine, kauba üleandmine ja arve-saatelehe allkirjastamine - kui taotleb kohtult aegumise kohaldamist viidetega

§ 146lg 1 ja § 147 lg 3 ja VÕS §§ 11, 209.

Kohus on pooltele andnud võimaluse esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks ning pooled – hageja 03.03.2010 a kohtuistungil ning kostja esindaja oma kirjalikus 22.02.2010 a taotluses kinnitasid kohtule, et neil pole midagi lisada ja on kohtule kõik vajalikud tõendid asja lahendamiseks esitanud. Kohus tõendeid hinnates tuvastas, et arve-saatelehel nr 21 nimetatud kaup (ehitusmaterjalid) on üleantud 07.09.2004 a ja selle tõendamiseks on esitatud ja vastu võetud arve saateleht nr 21, mis on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Kohtu hinnangul on arve-saateleht kaubanduslik liitdokument millega antakse müüdav kaup üle ostjale ja sama dokumendiga määratakse ka kauba hind, mis kuulub ostjal (kostja) tasumisele. Kahe kohtutoimikus oleva dokumendi allkirjade võrdlemisel – arve-saateleht nr 21 ja volikiri - (t 19 ja 42) on kohtu poolt tuvastatud, et arve –saateleht nr 21 (t 19) on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja Oleg Budnitski poolt (TsMS § 232 lg 1 koosmõjus 277 lg 2). Kauba üleandmise kohta on koostatud arve-saatekiri nr 21, mis on kohtule tõendina esitatud kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta (t 19). Kostja oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid kohtule esitanud pole. Kuna hageja – arve-saateleht nr 21 esitaja pole nimetatud arves maksetähtaega määranud, lähtub kohus lepingu olemusest, mõistlikust tähtajast (VÕS § 82 lg 3, 7) ja hageja seadusliku esindaja selgitustest (protokoll t 122), et selleks oli 30 päevane maksetähtaeg. Seega muutus 07.09.2004 a arvel nr 21 esitatud tasumisele kuuluv summa sissenõutavaks 30 kalendripäeva möödudes ehk 08.oktoobrist 2004 aastast. Kostja esindaja pole arve sissenõutavaks muutumise teistsuguse aja kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et kuna hagejal on käesoleva ajani õigus nõuda kostjalt arve tasumist (kohustuse täitmist) siis on tegemist kostja tahtlusega ning rakendama peab 10 aastast aegumisetähtaega. Kohus leiab, et arve kostjapoolne mittemaksmine ei tähenda automaatselt (mistahes juhul) kostja tahtlust, kohus möönab, et hagejal on küll õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kuid kostjal on õigus esitada ka vastuväide ehk keelduda kohustuse täitmisest teatud tähtaja möödumisel (

§ 142lg 1).

7. Tsiviilasjas nr 2-05-14798 käsitles Tartu Ringkonnakohus oma 27.jaanuari 2009 aasta otsuses küsimust, mil määral peab aegumise vastuväite asjakohasuse üle otsustav kohus tuvastama õigussuhte aluseks olevaid asjaolud. Ringkonnakohus märkis, et ka aegumise kohta tehtud vaheotsus tuleb teha kooskõlas TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud põhjendamisnõudega. Hagi aegumise üle otsustamine ei eelda üldjuhul küll nõude olemasolu või põhjendatuse tuvastamist, kuid otsuse põhjendamist reguleerivate TsMS sätete koosmõjust tulenevalt peab tuvastama asjaolud, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, milline on esitatud nõude alus ja kas sel 3 alusel esitatav nõue on aegunud. Maakohus on TsMS § 442 lg 8 nõude täitnud analüüsides eelpool nõude aluseid. Arvestades eeltoodut ei nõustu kohus hageja esindaja seisukohaga, et vaidluses tuleks kohaldada 10 aastast aegumise tähtaega (

§ 146

lg 4) põhjusel, et kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust kustutanud ja kostja taotleb hagi aegumise kohaldamist, et vabaneda kohustuse täitmisest ning kuna kostja pole kordagi kontakteerunud hagejaga võlgnevuse kustutamise küsimuses. Tartu Ringkonnakohus selgitas oma 29.02.2008 a otsuses, et vastavalt VÕS § 104 lõikele 5 on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel, seega ei ole kohustuse mistahes rikkumine kvalifitseeritav võlgniku tahtlusena jätta oma kohustused täitmata.

§ 146

lõikes 4 toodud aegumise regulatsioon kaotaks oma tähenduse, kui võlgniku poolt arve tasumata jätmist saaks automaatselt lugeda tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et arvestades VÕS § 104 lõikes 5 toodud tahtluse mõistet, pidanuks apellant-hageja käesolevas asjas tõendama, et lepingut sõlmides kavatses kostja lepingut mitte täita. Kuna hageja ei ole kostja tahtlusele viitavaid asjaolusid apellatsioonimenetluses esile toonud ega esitanud vastavaid tõendeid siis puudub alus kohaldada hageja nõude osas

§ 146lõikes 4 sätestatud aegumistähtaega.

Tartu Ringkonnakohtuga on samal seisukohal on ka Riigikohus käsitledes tahtluse teemat oma 16.09.2009 a lahendis 3-2-1-79-09 p 11. Hageja pole käesolevas asjas esitanud kohtule ühtegi kostja „tahtlusele“ mitte maksta viitavat tõendit, tõendit selle kohta, et kostjal esines lepingut sõlmides kavatsus lepingut mitte täita, seetõttu puudub maakohtul alus kohaldada hageja nõude osas

§ 146lõikes 4 sätestatud aegumistähtaega (10 aastat).

Seega kuulub kohaldamisele

§ 146lg 1 ehk aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat.

Lisaks märkis Tartu Ringkonnakohus oma 18.05.2009 lahendis 2-05-20879 p 11 järgmist: /…kui nõue on aegunud ja kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, siis ei pea kohus tuvastama nõude võimalikku olemasolu…/. Sarnasel seisukohal on ka Riigikohus oma määruses 3-2-1-131-

2. Kohus selgitab, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgnikul muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Sellest tulenevalt on aegumise eesmärk sundida võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 147

lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti – lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist – lg 3 …/Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus on seisukohal, et hageja 07.09.2004 a kostjale arve – saatelehega nr 21esitatud nõue summas 81 938,50 krooni muutus sissenõutavaks 08.10.2004 aastal ja nõue aegus 01.01.2008 aastal.

1. Ülaltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja nõue mis muutus sissenõutavaks 08.10.2004 aastal on aegunud ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele. 4 VI Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab OÜ Vaarao.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Fred Fisker Kohtunik 5