kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
lg 3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja ja kostja T J vahel 03.03.2005.a. sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 19), hageja ja kostja R Ži vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 19) kohaselt ja hageja ja kostja T Ri (endise perekonnanimega A) vahel 03.03.2005.a. sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 23) kohaselt võtsid kõik käendajad käenduslepingutega endale vastutuse kõigi hageja ja kostja I K vahelisest krediidilepingust ning võimalikest hageja ja kostja I K vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kõikide käendajate vastutuse rahaliseks maksimum summaks on 165 624 krooni. Kohus leiab, et sõlmitud käenduslepingutes on käendajate vastutus piisavalt selgelt määratletud. Samuti on käendajate vastutus piiritletud ajaliselt, kõik käenduslepingud on vastavalt p-le 8 sõlmitud tähtajaliselt, kestvusega kuni 01.09.2011.a. eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kõik kostjatega sõlmitud käenduslepingud on kehtivad täies mahus ja laienevad hageja ja kostja I K vahelisele krediidilepingule ja selle lisaks olevale kokkuleppele nr 1. Eeltooduga on ümber lükatud ka kostja T Ri väide, mille kohaselt ei vastuta ta I K 3 krediidilepingust tulenevate kohustuste eest täielikult, kuna ta polnud teadlik hiljem sõlmitud lepingu lisast ja seda temaga ei kooskõlastatud. Tulenevalt
lg 1 p-dest 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti. Tarbijakrediidilepingu nr 0500211/25kt kokkuleppe nr 1 kohaselt leppisid pooled kokku intressimääras 28,1 % aastas.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Hageja ja kostja I K vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500221/25kt, selle lisa - Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimuste nr K.1.3 p 6.3 ning hageja ja kostja I K vahel 11.01.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta ja selle lisa Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimuste nr K.1.5 p 6.3 kohaselt kohustusid kostjad hagejale tasuma lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast s.o. 871922, 79 kroonist e. 17 922,79 krooni. Kostjad esitasid taotlused viivise ja leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlused ei ole põhjendatud ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et selleks, et nõuda leppetrahvi vähendamist, peab see olema ebamõistlikult suur. Antud fakti peab tõendama kostja. Kostjad kohtule nimetatud väidet kinnitavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, kui nad on võrdsed põhivõlgnevusega või ületavad seda. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt põhivõlgnevust summas 87 192,84 krooni, viiviseid summas 20 823,10 krooni ja leppetrahvi summas 17 438,57 krooni. Eeltoodust nähtuvalt moodustavad viivised ja leppetrahv kokku alla poole põhivõlgnevusest, mistõttu leiab kohus, et viivis ja leppetrahv ei ole ebamõistlikult suured. Kuigi kohus leiab, et ainuüksi leppetrahvi ja viivise suurus välistab kostjate taotluse rahuldamise, viitab kohus ka kostjate poolset kohustuse täitmise ulatusele. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud midagi, samuti pole nad teinud vajalikke pingutusi laenu osaliseks tasumiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.