3-09-2008/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 16.veebruaril 2010.a. Tallinnas 3-09-2008 A.S. kaebus Murru Vangla 27.07.2009.a. käskkirja nr 443-dm tühistamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.märtsil 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 27.07.2009.a. Murru Vangla käskkirjaga nr 443-dm karistati A.S.u 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et tema 13.07.2009.a. kell 9.10 suhtles vanglateenistuja Ave Villiga ebaviisakalt ja ähvardavalt - viibides 3. eluosakonna I sektsiooni inspektor-kontaktisiku ametiruumis, kasutas teenistuja aadressil väljendit „plika, kas sa oled siin praktikal“ ning „raisk, ma teen kõik sulle tagasi“. Sellega rikkus kinnipeetav Murru Vangla kodukorra p 33 nõudeid, mille kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikute ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kinnipeetav pöördub vangla teenistusülesandeid täitva isiku poole teie-vormis. Sinatav pöördumine teenistuja poole ja teenistuja ähvardamine on tahtlikud õigusrikkumised. Kinnipeetav omas rikkumise toimepanemise hetkel kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane vanglateenistuja sõimamise eest. Karistuse määramisel on arvestatud kinnipeetava senist käitumist karistuse kandmise ajal ja distsipliinirikkumist kergendavate asjaolude puudumist. Kuna kinnipeetav pole eelnenud karistusest teinud endale vajalikke järeldusi, on eesmärgipärane ja vajalik määrata talle 25 ööpäeva kartserit, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisega(tl 7, 55 pöördel). Oma teoga rikkus A.S. vangistusseaduse(VaS) §-de 37 lg 1 ja 38 lg 1 nõudeid. 4.09.2009.a. Murru Vangla direktori vaideotsusega nr 5-3/148-1 jäeti A.S. vaie rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud haldusakt tühistada. Käskkirjas on märgitud valed paragrahvid, mida kaebaja väidetavalt rikkus ja ka kaebaja nimi on valesti kirjutatud, mis tähendab, et karistatud on teist isikut. Käskkirjas seisab, et sellega karistatakse A. S., kuid kaebaja nimi on A.S.. Samuti ei järgitud seadusega ettenähtud menetluskäiku. Kui kaebajale 23.07.2009.a. toodi distsiplinaarmenetluse protokoll, märkis ta sinna, et soovib tunnistajate ütlusi, kuid see jäi ametnike poolt tähelepanuta. Võimalike tunnistajate nimesid kaebaja ei märkinud, kuna ta oli 3/1 eluosakonnas viibinud ainult 5 päeva ega teadnud veel teiste kinnipeetavate nimesid. Küll aga teadsid kontaktisikud Ave Vill ja Meeli Meigas kinnipeetavate nimesid, kes seisid 13.07.2009.a. hommikul kontaktisiku kabineti ukse taga. Kaebajale anti vaid paar minutit protokolliga tutvumiseks ja teda kiirustati tagant, millega piirati kaebaja õigusi ja rikuti haldusmenetluse seaduse(HMS) sätteid. Vastustaja ei kontrollinud kaebaja ütlusi seletuskirjas ega võtnud kaebaja palutud tunnistajatelt ütlusi. Kaebaja seisukohti ei võetud käskkirja koostamisel arvesse, kuid paljasõnalisi ja mittetegelikke tegevusi võeti tõena, eesmärgiga kaebajat rangelt karistada. Arvesse ei võetud ka seda, et kaebaja pöördus kontaktisiku A.Villi poole hädavajalike küsimuste lahendamiseks. Kaebaja soovis kontaktisikult kohtu jaoks A4 paberit ja dokumentide koopiaid, millest A.Vill irvitavalt keeldus ning ainult naeris, kui kaebaja ütles, et ta rikub niimoodi avaliku teenistuse seadust ja eetikakoodeksit. Lõpuks andis A.Vill kaebajale 17 x 8 cm läikepaberit kohtule avalduse kirjutamiseks. Kui kaebaja küsis kontaktisikult ka WC-paberit, vastas too kohtu poole pöördumiseks antud läikepaberile osutades, et kaebaja ju sai juba paberit. Selline käitumine oli kaebaja jaoks mõnitav. Kaebaja eitab talle süüks pandud käitumist. Vastustaja on aga kaebaja ütlusi ettekandes ja protokollis moonutanud. Pärast A.Villi irvitamist ja mõnitamist ütles kaebaja talle: “Teie käitumine on niisugune, et kui ma vabanen ning kohtan Teid vabaduses ja sülitan Teile näkku – kas see on Teie jaoks alandav?”. Kaebaja esitas kontaktisiku käitumise peale 13.07.2009.a. kaebuse, mis jäeti aga distsiplinaarmenetluse käigus tähelepanuta. Hiljem väitis vangla, et kaebaja pole sellel kuupäeval ühtegi kaebust esitanud, esitatud on vaid seletuskiri distsipliinirikkumise kohta. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud kaebaja varasemale rikkumisele ja tema karistamisele, kuid kuna kaebaja oli selle käskkirja peale esitanud Justiitsministeeriumile vaide, poleks tohtinud seda uue karistuse määramisel arvesse võtta. Kaebajat ei saa süüdistada rikkumises ega määrata raskemat karistust järgmise rikkumise eest enne, kui pole tehtud vaideotsust eelmise käskkirja kohta. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pani toime vangla sisekorra raske rikkumise, solvates ja ähvardades vanglaametnikku. VaS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujatega nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt, ei või kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ega laimavaid väljendeid. Vastavalt VaS §-le 63 lg 1 on nimetatud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kinnipeetaval puudub õigus suhelda ametnikega teisiti kui ainult viisakalt. Kaebaja ei eita solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamist kuid leiab, et tema ebaviisakate sõnade ütlemise põhjustas vanglaametnik ning seega ei näe ta oma käitumises süüd. Kaebaja põhjendus, et A.Vill keeldus tegemast kaebaja kohtuotsusest koopiaid, pole asjakohane ega vabanda kaebaja poolt toime pandud rikkumist. Võimalikud erimeelsused ametnikega ei anna kinnipeetavale õigust neid agressiivselt ja verbaalselt rünnata. Kinnipeetava kohustus vanglaametnikega viisakalt suhelda on imperatiivne norm. Seega pole kinnipeetaval õiguslikult võimalik valida oma suhtumist ning käitu2 mist vanglaametnikega suheldes. Eeldus, et kinnipeetav käitub vanglaametnikega viisakalt, on normi sisse kirjutatud. Kaebaja viidatud vead käskkirjas ei mõjuta selle sisu ning ei kahjustanud ega saa kahjustada kaebaja õigusi ja vabadusi. Käskkirja resolutsioonis on valesti märgitud karistamise aluseks olevad õiguslikud alused. Samas on põhjenduses märgitud õigesti faktiliste asjaolude kirjeldus ning viide õiguslikule alusele. Seega on käskkirja sisust võimalik üheselt aru saada, millise distsipliinirikkumise eest kaebajat karistati. Distsiplinaarkaristuse määramisel on vanglateenistus hinnanud rikkumist ning seda tinginud asjaolusid, samuti kaebaja isikut ja talle eelnevalt määratud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Otsuse osas valesti märgitud karistamise aluseks olevad õiguslikud alused ei mõjuta käskkirja sisu ega ole sellise kaaluga, mis tingiksid käskkirja kehtetuks tunnistamise. Pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglaametnikul oli põhjus oma ettekandes valeinformatsiooni esitamiseks. Kaebaja toob kaebuses välja uusi asjaolusid, mida distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses ei esitanud, väites, et temapoolseid tunnistajaid pole üle kuulatud ega nende seletusi arvestatud, samas pole kaebaja kordagi maininud, kes on need tunnistajad, keda vanglateenistus üle kuulama peaks. Ning isegi kui kaebaja oleks viidanud võimalike tunnistajate nimedele, tuleb kinnipeetavate ütlustesse suhtuda teatava reservatsiooniga, kuna üldjuhul pole süüdimõistetud huvitatud kaaskinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisest ega vanglateenistusega koostööst tegelike asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades kaebaja isikut, tema eelnevat käitumist vanglas ning toimepandud distsipliinirikkumist, oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine vajalik ja põhjendatud. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, nagu poleks vangla tema kirjadele vastanud, sest kõik kaebaja kirjad on vangla poolt vastuse saanud. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, kuna anti välja pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, on seadusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Kõnealuse rikkumise toimepanemise ajal oli kaebajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – 29.04.2008.a. direktori käskkirjaga nr 388 määratud noomitus ja 23.03.2009.a. käskkirjaga nr 202d määratud 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja nr 202 peale esitas kaebaja vaide, mis pärast puuduste kõrvaldamist edastati Justiitsministeeriumile ning mis 29.09.2009.a. vaideotsusega jäeti rahuldamata. Kuid käskkirjaga nr 202-d määratud karistus kehtis tulenevalt haldusmenetluse seaduse(HMS) §-dest 60 lg 2; 61 lg 1 ja VaS §-st 65 lg 1 ka vaidemenetluse ajal. Vaidlustatud karistuse määramise ajal oli kaebajal juba 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt VaS §-le 63 lg 1 on distsipliinirikkumine VaS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vanglateenistuse kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu arvates neid põhimõtteid rikutud pole ning kaebaja süü temale inkrimineeritava teo toimepanemisel on tõendatud. Inspektor-kontaktisiku A.Villi 13.07.2009.a. koostatud ettekande kohaselt hakkas kaebaja tema peale karjuma, kui A.Vill teatas kaebajale, et ei tee talle vangla koopiatest koopiaid, seadis kahtluse alla A.Villi kompetentsuse ja pöördus tema poole sõnadega „kas sa oled siin praktikal?“ Enne kabinetist väljumist aga teatas: „raisk, ma teen sulle kõik tagasi!“ ning ähvardas vabanedes tänaval näkku sülitada(tl 73). Inspektor-kontaktisiku 21.07.2009.a. seletuskirja kohaselt sisenes kaebaja 13.07.2009.a. tema ja A.Villi kabinetti ning küsis A.Villilt, kas talle on tehtud kohtuotsuste-määruste koopiad. 3 Kui A.Vill selgitas, et kohtuotsuste koopiatest vangla koopiaid ei tee, küsis kaebaja kõrgendatud häälega: „Kuule, plika, kas sa oled siin praktikal või?“, lõi rusikaga A.Villi töölauale ja karjus “Raisk, kui ma vabanen, teen sulle kõik tagasi ja sülitan sulle tänaval näkku!“(tl 74) Kohtul pole põhjust kahtlustada A.Villi ja M.Meigast valetamises. Kaebaja ei eitanud 13.07.2009.a. omakäeliselt kirjutatud seletuskirjas, et läks hommikul A.Villiga rääkides endast välja ja tõstis häält, kuid väitis, et A.Vill provotseeris teda, soovitades läikpaberiga tagumikku pühkida, kui kaebaja küsis temalt WC-paberit. Kaebaja kirjutas, et omab tunnistajaid, kuid ei märkinud seletuskirja ühegi tunnistaja nime ega ka seda, et tunnistajate nimesid peavad teadma kontaktisikud, ega palunud tunnistajatelt seletusi võtta(tl 73 pöördel). Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta märkis distsiplinaarmenetluse protokolli, et soovib tunnistajate ütlusi, protokollil on ainult kaebaja allkiri sellega tutvumise kohta(tl 72). Üldse ei maini kaebaja tunnistajaid vaides (tl 71). 7.01.2010.a. kohtule saabunud kaebaja vastuses vastustaja seletusele aga tunnistab kaebaja ka ise, et ähvardas vabaduses A.Villile näkku sülitada(tl 80). Puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et kaebajale ei antud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumiseks piisavalt aega, kaebaja pole protokolli sellekohast märkust kirjutanud. Isegi kui A.Vill oma sõnadega ning koopiate tegemisest ja tualettpaberi andmisest keeldumisega solvas või ärritas kaebajat, ei õigusta see kinnipeetava poolt vanglaametniku ähvardamist ja tema sinatamist. Vanglaametniku väidetavalt õigusvastase tegevuse peale oli kaebajal võimalik esitada kaebus, mida kaebaja ka enda sõnul tegi. Kuna kaebaja poolt vangla administratsioonile A.Villi peale esitatud kaebusel pole tähtsust kaebajale vaidlusaluse karistuse määramise õiguspärasuse üle otsustamisel, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad nimetatud kaebuse kaotsiminekuga ning mittearvestamisega temale karistuse määramisel. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud. Asjaolu, et käskkirjas on VaS § 67 lg 1 asemel ekslikult viidatud VaS §-dele 37 lg 1 ja 38 lg 1, ei muuda käskkirja õigusvastaseks, sest selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus, samuti on märgitud, millist kodukorra sätet kaebaja on rikkunud. Viitevea on vastustaja ka vaideotsuses parandanud(tl 8). Kaebusest nähtuvalt on kaebaja õigesti aru saanud, millise distsipliinirikkumise eest teda karistati. Samuti ei saa käskkirja tühistamise põhjuseks olla haldusakti resolutsioonis kaebaja eesnime A. asemel eksikombel A. kirjutamine. Käskkirja alguses on kaebaja eesnimi õigesti kirjutatud ning ühetäheline eksimus resolutsioonis pole kaasa toonud mingeid negatiivseid tagajärgi – käskkirja tutvustati kaebajale, mitte kellelegi teisele ning karistus pöörati täitmisele samuti kaebaja, mitte kellegi teise suhtes. Need eksimused on käsitatavad haldusakti vorminõuete rikkumisena, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ning sellisel põhjusel ei saa HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda. Karistuse määramisel on arvestatud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Ekslik on kaebaja arvamus, et vaidlusaluse rikkumise toimepanemise ajal ei kehtinud temale vangladirektori 23.03.2009.a. käskkirjaga nr 202-d määratud karistus, kuna ta oli selle Justiitsministeeriumis vaidlustanud. HMS §-dest 61 lg 1 ja 81 tulenevalt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, vaiet lahendav haldusorgan võib peatada üksnes haldusakti täitmise. VaS ei näe ette võimalust, et karistus kaotab vaidemenetluse ajaks kehtivuse, § 65 lg 1 sätestab, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Käskkiri nr 202-d oli kaebajale seaduses ettenähtud korras teatavaks tehtud, selle täitmist polnud peatatud ning lõppkokkuvõttes jäeti vaie ka rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri nr 443-dm on õiguspärane, selle tühistamiseks puudub alus. Kohtunik: D.Maastik 4