) §-le 16(turgu valitseva seisundi kuritarvitamine). Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on üldhuviteenus, mille osutamise tingimused peavad olema kontrollitavad. OÜ „Agenor“ pole taotlenud enda määramist vee-ettevõtjaks vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse(ÜKS) §-le 7, mistõttu kliendil puudub võimalus tugineda eriseaduses ja selle alusel sätestatud õigustele ning kohalik omavalitsus ei saa teostada järelevalvet teenuse osutamise üle. Küll aga on äriühing oma tegevuses seotud
-ga, mille täitmise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet. Turgu valitsev ettevõtja peab olema alati valmis oma arveid ja võlanõudeid põhjendama. Kui kliendile esitatud nõuded on läbipaistmatud või põhjendamata, pole kliendil kontrolli teenuse osutamise tingimuste üle ning selline olukord loob eeldused turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks, mis võib väljenduda muuhulgas ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, klientide ebavõrdses kohtlemises või teenuse osutamisest mõjuva põhjuseta keeldumises. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 1.11.2009.a. Ettekirjutus sisaldab hoiatust, et selle tähtajaks täitmata jätmisel määratakse osaühingule sunniraha 50 000 kr asendustäitmise ja sunniraha seaduse(ASS) § 2 lg 2 alusel. 11.11.2009.a. Konkurentsiameti meeldetuletusega nr 5.1-1/09-0698-010 teavitati OÜ-d „Agenor“, et kui ta täidab ettekirjutuse viivitamatult täies ulatuses, on Konkurentsiametil võimalik sunniraha kohaldamata jätta. Ühtlasi kohustati osaühingut esitama Xxxxxxx12 kohta nõutud teave ja materjalid hiljemalt 23.11.2009.a., mis on vajalik võrdlusmaterjal turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamiseks seoses ebavõrdse kohtlemisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud haldusakt tühistada. Kaebaja esitas Konkurentsiametile 22.09. 2009.a. kirjas nõutud teabe õigeaegselt ja nõutud mahus. Kuna vastustaja ei väljastanud kaebajale menetluses olevat avaldust ega sinna juurde kuuluvaid lisasid, taotles kaebaja 1.11.2009.a. vastava dokumentatsiooni esitamist ning selgitust. 11.11.2009.a. väljastati kaebajale avalduse koopia koos lisadega, kuid kaebaja nõutud selgitusi ei esitatud. T.L.i 4.09.2009.a. avalduses, mille alusel Konkurentsiamet järelevalvemenetlust alustas, on öeldud, et T.L. pole kaebajaga sõlminud täiendavaid liitumislepinguid, teenuse osutamise lepingut ega kliendilepingut. T.L.ile on esitatud arveid vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt tema poolt esitatud veemõõtjanäitudele. Veemõõtja on kaebaja poolt kontrollitud ja plommitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt võib leping olla sõlmitud mistahes vormis. Kui T.L. on alates 2004.a. aktsepteerinud kaebaja poolt vee ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eest esitatud arveid, siis jääb mõistmatuks vastustaja nõue esitada tingimusteta paberkandjal leping. Poolte vahel oli kestev õigussuhe kuni lepingu lõpetamiseni kaebaja poolt, mille tingis T.L.i pikaajaline võlgnevus. T.L.i ja kaebaja vahel oli sõlmitud kirjalik teenusleping, mida kaebajal paberkandjal pole õnnestunud leida ja selle esitamise võimatust vastustajale ka põhjendati. T.L. on oma avalduses Konkurentsiametile põhjendanud oma võlgnevuse tekkimist segadusega kaebaja poolt arvete esitamisel, segadusega makse saajate ja kontode osas 2 ning informatsiooniga, et kaebaja ei tasu korrektselt vee-ettevõtjale AS-le „Mõigu Ehituskoondis“. T.L. väidab, et sarnaselt temaga on käitunud ka paljud teised veetarbijad, kuid nendega pole kaebaja veemüüki katkestanud, mis näitab, et kaebaja ei kohtle oma kliente võrdselt. Arvestades kaebaja poolt esitamata teenuselepingu vähest tähtsust asja lahendamisel(pooltevahelise lepingulise õigussuhte osas vaidlus puudub, T.L. on tarbitud teenuse eest esitatud arveid aktsepteerinud) ning tõika, et võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta saab siiski selgitusi anda vaid võlglane, mida T.L. on oma 4.09.2009.a. avalduses ka teinud, on määratud sunniraha ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Kaebaja peaks vastustaja arvates
-i täitmiseks ja klientide ebavõrdse kohtlemise välistamiseks katkestama kõikidele võlglastele vee ja kanalisatsiooni teenuse osutamise. Vastustaja pole põhjendanud, miks on kaebaja kohustatud esitama Xxxxxxx12 kliendiga seonduva kirjavahetuse ja 2008.a. arveldusi tõendava dokumentatsiooni, mis pole praegusel juhul asjassepuutuv. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Pärast T.L.i taotluse registreerimist püüdis Konkurentsiameti järelevalveosakonna nõunik taotluse asjaolude selgitamiseks kohe e-posti teel kontakti võtta kaebaja esindajatega, kuid vaatamata 15.09.2009.a., 18.09.2009.a., ja 21.09.2009.a. e-kirjadele ei saanud ettevõtjalt sisulist vastust. Otsides vigu vastustaja tegevuses, püüab kaebaja tähelepanu kõrvale juhtida omapoolselt seadusvastaselt tegevuselt ja ettekirjutuse mittetäitmiselt ning selle tulemusena ehk koguni vastutusest vabaneda. Menetlusalune isik ei saa menetlust vältida ja ettekirjutusega nõutud teavet esitamata jätta põhjusel, et järelevalveorgani tegevuses temale vastamisel esineb väidetavalt vormilisi puudusi, mis sisuliselt ettekirjutuse täitmist ei takista. Kaebaja on veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutaja, kes pole esitanud kohalikule omavalitsusele ÜKS § 7 lg 2.1 kohaselt taotlust vee-ettevõtjaks kinnitamiseks, millest tulenevalt ei laiene talle vee-ettevõtja kohustused ning vastavalt puuduvad tema klientidel ka õigused, mis ÜKS-i alusel on tagatud vee-ettevõtja kliendile. Vaidlust pole küsimuses, et Xxxxxxx37 omanik ja teised kaebaja kliendid ei saa veevarustuse teenust osta teistelt ettevõtjatelt, seega on kaebaja kui trasside väljaarendaja, omanik ja valdaja veeteenuse osutamisel turgu valitsev ettevõtja, kellele laienevad
3. peatükist tulenevad keelud, piirangud ja kohustused, sealhulgas kohustus olla valmis oma klientidele esitatud arveid põhjendama ja dokumentaalselt tõendama. T.L.ile esitatud arvete aluseks olevad dokumendid, sealhulgas Konkurentsiameti teabepäringus nõutud pangakonto väljavõtted ja teenuse osutamise leping, milles võib olla sätestatud kaebaja poolt rakendatav leppetrahv, on vastustajale menetluses vajalikud, tuvastamaks Xxxxxxx37 veevarustuse katkestamise alus, väidetav põhjendatus ja lubatavus õiguskaitsevahendina ning vastavalt sellele anda hinnang, kas kaebaja tegevus veevarustuse katkestamisel oli kooskõlas
-ga. Kuna põhjendamatu keeldumine kauba müümisest on turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnus, takistab kõnealuse teabe esitamata jätmine konkurentsijärelevalve menetluses tõendamist, kas kaebaja tegevus vastab
Samuti võib kaebaja tegevus olla vastuolus
§-ga 16 p 3, sest on põhjendatud kahtlus, et seoses väidetavate võlgade sissenõudmisega on ettevõtja kohelnud oma kliente ebavõrselt. Xxxxxxx12 puudutavad võrdlusandmed pole 22.09.2009.a. teabepäringu esemeks ega ole seega tagatud 16.10.2009.a. ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega. Konkurentsiamet on küll palunud nimetatud võrdlusandmeid kaebajal esitada lisaks 16.10.2009.a. ettekirjutuse esemeks olevale teabele, kuid nende andmete esitamiseks pole vastustaja pidanud vajalikuks sundi rakendada. Seda on täiendavalt selgitatud ka vastustaja 11.11.2009.a. kirjas. Xxxxxxx12 puudutavad andmed on Konkurentsiamet osaliselt saanud ilma kaebaja kaasabita. Seevastu Xxxxxxx37 andmete osas, mis on ettekirjutuse esemeks ja mis kaebaja on jätnud esitamata, pole võimalik tugineda üksnes avaldaja poolt esitatud andmetele. Arusaamatu on kaebaja väide, et võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta saab selgitusi anda vaid võlglane. Konkurentsiamet on kaebajale korduvalt selgitanud, et tema suhtes viiakse läbi konkurentsijärelevalve menetlust, mille eesmärgiks on tuvastada, kas tema tegevus vastab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnustele. Samuti on talle selgitatud, et tarbija veevarustuse katkestamine ilma mõjuva põhjuseta on käsitletav
Piir3 konnas ainsa veeteenuse osutajana, kellega Xxxxxxx37 kinnistu veetrass on ühendatud, lasub kaebajal kohustus tõendada oma tegevuse vastavust
3. peatüki nõuetele. Riigikohtu halduskolleegium on 18.12.2002.a. otsuses nr 3-3-1-66-02 sedastanud, et turgu valitsev ettevõtja peab suutma õigustada oma tegevust, millel on vastupidine mõju konkurentsinormide eesmärgiga võrreldes. Monopoolse või olulise turujõuga ettevõtja majanduslik võim, sealhulgas tema poolt tarbijale lepingutingimuste dikteerimine, on üks peamisi ebasoovitavaid nähtusi, mida konkurentsiõigus peab piirama. Kui riik võimaldab monopoolsetel või olulise turujõuga ettevõtjatel tegutseda majandussektorites, kus see on vältimatu või avalikest huvidest tulenevalt mõistlik, peab riik teisalt tagama tarbijate ja teiste ettevõtjate kaitse majandusliku võimu kuritarvitamise eest. Vastasel juhul pole välistatud tarbijate põhiõiguste kahjustamine. Kuna kaebaja on turgu valitsev ettevõtja, laieneb talle lisaks
-s sätestatud kohustustele tõendamiskoormis haldusmenetluses, mis hõlmab ka vaidlustatud ettekirjutuse esemeks olevat teavet. Isegi kui kaebajal poleks üldist tõendamiskoormist veevarustuse katkestamise seaduslikkuse ja põhjendatuse osas, oleks ta
§-des 57 ja 59 nimetatud alustel ikkagi kohustatud esitama Konkurentsiametile 22.09.2009.a. teabepäringus nimetatud teabe ja dokumendid. Raamatupidamise dokumentide säilitamiseks on ettevõtja kohustatud raamatupidamise seaduse alusel. Puudub küll vaidlus lepingulise suhte olemasolu üle Xxxxxxx37 kinnistu omanikuga, kuid vaidlus on kõnealuse lepingu tingimuste üle, mida kirjaliku lepingu esitamine võimaldaks selgitada. Kaebaja on jätnud täitmata oma kohustuse tõendada enda
Kaebaja pole põhjendanud, miks ta ei esitanud 22.09.2009.a. teabepäringu alusel olemasolevat dokumentatsiooni Xxxxxxx37 kinnistuomaniku väidetava võlgnevuse, sealhulgas selle tekkimise aluste kohta. Kui turgu valitseval ettevõtjal pole kliendiga kirjalikku lepingut sõlmitud, peab ta siiski olema valmis tõendama oma nõudeid ja tegevust kliendi väidetavate võlgnevuste väljanõudmisel. Asjakohatud on kaebaja väited temale nõutud teabe väljastamata jätmis kohta Konkurentsiameti poolt. Kaebaja kiri ei sisaldanud mitte ühtegi küsimust või selgitustaotlust, millele vastust saamata ei oleks ta saanud anda täielikku vastust vastustaja teabepäringule või täita 16.10.2009.a. ettekirjutust, sest vajalikud selgitused on antud teabepäringu ja ettekirjutuse tekstis. ASS §-st 8 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus rakendada sunniraha isiku suhtes, kes on jätnud ettekirjutuse tähtajaks täitmata. Vastustaja andis 3.11.2009 kirjaga nr 5.1-1/09-0698006 ja 11.11.2009 kirjaga nr 5.1-1/09-0698-010 kaebajale veel võimaluse ettekirjutus täiendava tähtaja jooksul vabatahtlikult ilma sunniraha rakendamata täita. Konkurentsiamet ei saa aktsepteerida järelevalve takistamist menetlusaluse isiku poolt. Kaebaja on esitanud üksnes ebaselgeid ja vastukäivaid põhjendusi, miks ta ei saanud nõutud teavet ja materjale tähtaegselt väljastada. Vastustaja nõuded pole põhjendamatud. Konkurentsijärelevalve menetluse aluseks olev teave annab alust arvata, et kaebaja pole Xxxxxxx37 veevarustuse katkestamisel tegutsenud kooskõlas seadusega ning selle tagajärjel on ohus ülekaalukad õigushüved. Kaudselt kinnitab seda ka T.L.i hagi kaebaja vastu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse taastamise kohustamiseks kohtuasjas nr 2-0967220, milles Harju Maakohtu 14.12.2009.a. määrusega kohustatakse kaebajat taastama Xxxxxxx37 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust. Menetlusalusel isikul ei saanud antud teabe põhjal jääda ebaselgeks, milles seisneb menetlus ning milline teave ja materjal on vajalikud esitatud kahtluste kõrvaldamiseks. Vastuseks esitas kaebaja üksnes valikulise teabe, mis on käsitletav järelevalveorgani eksitamisena. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on
alusel väärtegu ning § 731 alusel on keelatud ja karistatav ka riikliku järelevalve teostamise takistamine, s.o. juriidilise isiku poolt Konkurentsiametile järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumine, tähtaegselt esitamata jätmine või valeandmete esitamine või dokumentide või andmete esitamine sellisel kujul, mis ei võimalda järelevalvet teostada. Kaebaja tegevus teabepäringule vastamisel, sealhulgas vastuolulise info andmisel teenuse osutamise lepingu olemasolu või puudumise kohta, võib vastata nimetatud süüteo koosseisule. Kaebaja vastutusele võtmiseks tuleb aga välja selgitada kõik olulised asjaolud, sealhulgas tuvastada füüsilise isiku süü seoses juriidilise isiku õigusvastase tegevusega. 4 Kaebajale määratud sunniraha 50 000 kr pole ebaõiglaselt suur. Vastavalt
lg-le 3 võib Konkurentsiamet määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral juriidilistele isikutele sunniraha kuni 100 000 kr. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
§-le 1 lg 1 on seaduse reguleerimisalaks vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Riiklikku järelevalvet
-i täitmise üle teostab Konkurentsiamet(
Vaidlust pole selles, et vastustajal oli õigus T.L.i 4.09.2009.a. avalduse alusel järelevalvemenetlust alustada. Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt teavet konkurentsiolukorra analüüsimiseks, kaubaturu piiritlemiseks, kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks, erandi andmise otsustamiseks, turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks, koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks, seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks(
Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju(
Teavet nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest; teabe esitamise tähtajaks määratakse mitte vähem kui 10 kalendripäeva(
Sellise teabenõude esitas vastustaja kaebajale 22.09.2009.a. Kuivõrd T.L.i avalduses väidetakse, et kaebaja pole avaldajaga Xxxxxxx37 teenuselepingut sõlminud, kuid teatas 6.08.2009.a. lepingu lõpetamisest ning sulges veevarustuse maakraani, süüdistab avaldajat maakraani plommi korduvas lõhkumises ja nõuab lisaks veearvetes märgitud summadele ka viiviste tasumist, siis oli põhjendatud Konkurentsiameti nõudmine esitada Xxxxxxx37 teenuseleping ja muud teabenõudes märgitud dokumendid(tl 8-9, 33-34). Põhjendatud pole aga kaebajalt sama teenuselepingu esitamise nõudmine vaidlustatud ettekirjutuses. Kui füüsiline või juriidiline isik jättis kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata, on Konkurentsiametil õigus teha talle ettekirjutus ning kohustada isikut tegema ettekirjutuses nõutavat tegu(
Kaebaja aga ei jätnud kõnealust lepingut lihtsalt niisama esitamata, vaid teatas oma 6.10.2009.a. koostatud ja 9.10.2009.a. vastustajale saabunud vastuses, et tal pole õnnestunud lepingu originaali leida, esitades selle asemel näidisena väidetavalt analoogilise lepingu(tl 65-66). Kui teabenõude adressaat on vastanud, et ei saa nõutud dokumenti esitada sellepärast, et ei suuda seda leida, puudub alus kohustada teda sunniraha ähvardusel seda dokumenti ikkagi esitama. Vastustaja pole ju haldusmenetluses tuvastanud, et tegelikult oli leping kaebaja valduses, kuid too jättis selle tahtlikult esitamata. Lepingu esitamata jätmine ei takistanud Konkurentsiametil kuidagi järelevalvemenetluse läbiviimist, vastustajal tulnuks lihtsalt lähtuda eeldusest, et seda lepingut polegi sõlmitud – seda enam, et sama on kogu järelevalvemenetluse kestel väitnud ka T.L.. Põhjendatud ja õiguspärane on ettekirjutuses kaebaja kohustamine esitama võlgnevuse tekkimise asjaolusid koos tõenditega(täielik arveldusi kajastav dokumentatsioon, sh kirjavahetus ja konto väljavõtted võlgnevuse tekkimise, arvestamise ja tasumise, sh viivise arvestamise kohta). Miks on vaja neid andmeid ja dokumente esitada, on ettekirjutuses ka piisava põhjalikkusega selgitatud. Arusaamatu ja vastuolus
§-dega 57 lg 2 ja 62 on aga Xxxxxxx12 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega seonduva teabe nõudmine, mil pole mingit seost T.L.i avalduse alusel alustatud järelevalvemenetlusega. Vastustaja selgituste kohaselt pole Xxxxxxx12 puudutavad võrdlusandmed 22.09.2009.a. teabepäringu esemeks ega ole seega tagatud 16.10. 2009.a. ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega; vastustaja on küll palunud nimetatud võrdlusandmeid esitada lisaks ettekirjutuse esemeks olevale teabele, kuid pole pidanud vajalikuks sundi rakendada. Kohus rõhutab, et kõnealune dokument on pealkirjastatud „Ettekirjutus ja sunniraha hoiatus“. Ei 5 pealkirjast ega ka dokumendi tekstist ole võimalik välja lugeda, et selles peale ettekirjutuse ja hoiatuse sisalduks veel mingi teabenõue. Kusjuures vahetult Xxxxxxx12 dokumentatsiooni esitamist puudutavale lõigule järgneb sunniraha hoiatus. Seega järeldub vaidlustatud ettekirjutusest üheselt, et sunniraha kohaldatakse ka Xxxxxxx12 kohta esitatud päringu täitmata jätmisel. Vastavalt ASS-le rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata(§ 2 lg 1). Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1)juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2)viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3)kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita; 4)sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5)hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6)hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7)hoiatuse koostamise kuupäev(§ 7 lg 1). Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena(§ 7 lg 2). Käsitletaval juhul sisaldub hoiatus vaidlustatud ettekirjutuses ning täidetud on kõik ASS § 7 lg 1 nõuded.
lg 3 kohaselt võib Konkurentsiamet määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha ASS-s sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 kr ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 kr. Kohus nõustub kaebaja arvamusega, et määratud sunniraha 50 000 kr on ebamõistlikult suur. ASS § 3 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad; haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Nähtuvalt kaebaja 2.11.2009.a. kirjast vastustajale on tegemist väikese ettevõttega, kel napib rahalisi vahendeid(tl 73). Vastustaja pole seda asjaolu kahtluse alla seadnud. Samas pole vastustaja ka kohtumenetlus selgitanud, miks ta määras kaebajale nii suure sunniraha, mis majanduslikes raskustes olevale väikefirmale on kahtlemata rahaliselt üle jõu käiv kohustus. Kuigi ettekirjutus on õiguspärane osas, millega kaebajat kohustatakse esitama võlgnevuse tekkimise asjaolusid koos tõenditega, tuleb ettekirjutus tühistada täies ulatuses, sest sunniraha on määratud kogumis kõikide nõuete täitmise tagamiseks ning selle vähendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 250 kr riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.