← Eesti

3-08-422/71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril 2009 Tallinn Haldusasja number 3-08-422 Mait Millerti kaebus Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr 2183-k tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
  2. jaanuari 2009 otsus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakoh- Mait Millerti apellatsioonkaebus tus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Mait Millert, esindaja advokaat Toomas Liiva Vastustaja – Harju maavanem, esindaja Eino Tamme Kolmas isik – Tallinna Linnavalitsus, esindaja Aldi Alev RESOLUTSIOON
  4. Jätta Mait Millerti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. jaanuari 2009 otsus haldusasjas nr 3-08-422 muutmata.
  6. Jätta Mait Millerti apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  7. detsembril 2009 (HKMS § 53 lg 1). Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 54 lg 2, § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Riigivaraameti 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr 20/005 anti Xxxxx tänava rajatis - asfalteeritud kõnnitee - riigilt Tallinna linna omandisse. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 4179 loeti Tallinnas Xxxxx xx xx endisel kinnistul nr xxx asuvad ehitised ja krunt suurusega 1396,55 m2 omandireformi objektiks ning tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks Elliada Millert, Alvar Millert, Tiit Millert ja Mait Millert igaüks 1/8 mõttelises osas ning Olaf Wilhelm Millert 1/2 mõttelises osas. 3-08-422 Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusega nr 1795-k määrati Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajalikud maad ja sihtotstarbed vastavalt sama korralduse lisale. Korralduse lisa punkti 10 kohaselt on Xxxxx tn lõigu T1, pindalaga 3175 m2, sihtotstarbeks määratud transpordimaa. Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1252-k otsustati tagastada Xxxxx xx xxx endise kinnistu nr xxx maast suurusega 743 m2 T. Millertile ja M. Millertile kummalegi 2/8 mõttelist osa ning O. Millertile ja R. Oravale kummalegi ¼ mõttelist osa. Korralduse p-ga 5 otsustati mitte tagastada endise kinnistu nr xxx maa-ala suurusega 653,55 m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal asub teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga Xxxxx xx xx ja maa kuulub ehitise juurde teenindamiseks vajaliku maana. Maal asub osaliselt ka teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga Xxxxxxx xx xxx ja selle teenindamiseks vajalik maa ning munitsipaalomandisse taotletav Xxxxx tn lõik T
  9. Korralduse p 6 kohaselt otsustati alustada mittetagastatava maa-ala kompenseerimise menetlust ning kompenseeritava maa maksumuse määramist. Tallinna Halduskohtu 28.02.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-1618 jäeti M. Millerti kaebus Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korralduse nr 1252-k tühistamiseks ja maa munitsipaliseerimise taotluse seadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Harju maavanema 24.10.2007 korraldusega nr 2183-k otsustati anda Tallinna linna munitsipaalomandisse Xxxxx tänava lõik T1, pindalaga 3175 m2, sihtotstarbega transpordimaa ja kasutusotstarbega tänavarajatiste teenindusmaa. Korralduse kohaselt lähtuti selle andmisel MaaRS § 25 lg-test 1, 2, 5 ja 6, § 28 lg 1 p-st 1, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusest nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“, Tallinna Maa-ameti 06.09.2007 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest nr 4-11/3397 ja Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusest nr 1795-k „Tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajaliku maa ja sihtotstarbe määramine“. Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-06-1618 tühistati Tallinna Halduskohtu 28.02.2007 otsus, rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korralduse nr 1252-k punkt 5 Xxxxx tänava lõigu T1 osas. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et 14.06.2006 korralduse p 5 osas on rikutud menetlusnormi, kuna vaidlusaluse maa tagastamine tuli otsustada Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 54 alusel, mille kohaselt ei otsustata munitsipaalomandisse taotletava maa tagastamist enne, kui munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Kohus leidis veel, et Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldus, millega määrati Xxxxx tn lõigu T1 teenindusmaa kui eelhaldusakt on kehtiv ja oli ka maa munitsipaliseerimise menetluses haldusorganitele siduv, kuid halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele kaaluda korralduse vaidlustamist ega selgitanud, kas see on võimalik, taotledes tähtaja ennistamist.
  10. M. Millert esitas 29.02.2008 halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korralduse nr 1785-k ja Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr 2183-k tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 08.04.2008 määrusega loeti kaebus Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr 2183-k tühistamise nõudes tähtaegseks, kuid jäeti taotlus Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korralduse nr 1795-k tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati vastavas osas menetlus. Tallinna Halduskohtu 14.05.2008 määrusega lõpetati menetlus ka Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2004 korralduse nr 1795-k õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2008 määrusega, mis jõustus Riigikohtu 13.11.2008 määrusega nr 3-7-1-3-450, jäeti M. Millerti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.04.2008 ja 14.05.2008 määrused muutmata. 2

(8)3-08-422 M. Millerti kaebuse põhjendused 1) kaevatav korraldus rikub kaebuse esitaja õigust saada tagasi tema esivanematele kuulunud maa. Munitsipaliseerimise korraldus ja mittetagastamise korraldus on tehtud vales järjekorras, rikkudes menetlusnorme. Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsuses haldusasjas nr 3-061618 märgiti: „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 54 kohaselt ei otsustata munitsipaalomandisse taotletava maa tagastamist enne, kui munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Vabariigi Valitsuse
  1. juuni
  2. a määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 3 lg 1 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa, mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse (MaaRS) § 28 lg 1 p 5 või lg 2 alusel ja mille kohta on esitatud maa tagastamise avaldus, munitsipaalomandisse andmine pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse lahendamist. Vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse andmist ei taotletud MaaRS § 28 lg 1 p 5 ega lg 2 alusel. Seega tuli selle suhtes maareformi läbiviimisel juhinduda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-st
  4. juuniks 2006 ei olnud vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse jätmise kohta otsust tehtud. See otsus tehti alles Harju maavanema
  5. oktoobri
  6. a korraldusega nr 2183-k p-ga
  7. Järelikult on
  8. juuni
  9. a korralduse p 5 osas rikutud menetlusnormi“; 2) juurdepääs vaidlusalusel maatükil asuva veevõtukaevu või –hüdrandi juurde on tagatav muude õiguslike vahenditega kui munitsipaliseerimine. Haldusasjas nr 3-06-1618 esitas linnavalitsus ainsa argumendi: „Xxxxx tn lõik T1 võtab enda alla osaliselt Xxxxx tänava ja Xxxxx xx xx ees asuva ~ 200 m2 (sõiduteeni) asfaltplatsi, sellel asub tuletõrje veevõtuhüdrant ja asfalteeritud kõnnitee, mille teenindamise alune maa on otstarbekas jätta munitsipaalomandisse, kuivõrd päästetöödeks vajalik veevõtupunkt peab olema kõigile juurdepääsetav, mida ei ole vajaliku kindlusega muul viisil võimalik tagada.“ Munitsipaliseerimine juurdepääsu tagamise viisina on ebaproportsionaalne meede. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne
  10. aasta
  11. aprilli püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Omanik peab muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või –rajatise (edaspidi tehnorajatis) teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid; 3) AS Tallinna Vesi veevõrgu juht A. S. teatas 10.11.2006 kirjas, et Xxxxx tn torustik on rajatud
  12. a ja renoveeritud
  13. a. Renoveerimise käigus on Päästeameti nõudmisel kaevus asuv hüdrant ehitatud maapealseks. Kuna tehnorajatis on püstitatud enne
  14. aasta
  15. aprilli, peaks omanik seaduse alusel võimaldama niikuinii juurdepääsu hüdrandile. Nagu nähtub kaevatava korralduse lisaks olevalt asendiplaanilt, ei ole teiste hüdrantide puhul munitsipaliseerimist vajalikuks peetud. Järelikult ei pea ka endisel kinnistul nr xxx asuvat asfaldiplatsi munitsipaliseerima selle konkreetse hüdrandi pärast. Tallinna linna esindaja väitis 13.02.2008 kohtuistungil, et vaidlusalune asfaltplats on vajalik autoparklaks. Sellisel juhul on täispargitud autode vahel asuvale hüdrandile juurdepääs tuletõrjeautoga raskendatud. Korralduse lisaks olevalt asendiplaanilt nähtub, et Xxxxx tn teenindamiseks oleks vajalik üksnes maja nr xx esine plats. Lihtsa loogikareegliga on tuletatav, et kui ei ole vajalikud teiste Xxxxx tn majade esised platsid sama tänava teenindamiseks, siis ei pea olema selleks vajalik ka maja nr xx esine plats, kuna see ei erine kvalitatiivselt teistest platsidest sama tänava ääres. Kaebaja soovib vaidlusalust maad tagasi saada ka selleks, et vältida juurdepääsu probleeme enda maale ja majale.
  16. Harju maavanem vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 24.03.1994 otsuse nr 43 alusel määras Tallinna Linnavalitsus 15.09.2004 korralduse nr 1795-k p-ga 1 Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindami3
(8)3-08-422 seks vajalikud maad ja sihtotstarbed vastavalt korralduse lisale. Tallinna Maa-ameti 06.09.2007 maa munitsipaalomandisse andmise taotluse kohaselt kinnitab Tallinna Linnavalitsus, et taotletaval Xxxxx tn lõik T1 maaüksusel asuvad ehitised - tänavarajatised ja asfaltkattega pinnad kuuluvad Tallinna linnale ning on Tallinna Kommunaalameti valitsemisel ja bilansis. Tänavarajatised anti munitsipaalomandisse riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise 29.01.1992 aktiga nr 20/005 Tallinna Teedevalitsuse teede ja tänavate koosseisus. Tallinna Linnavalitsuse 06.06.1997 korraldusega nr 1834-k anti nimetatud tänavarajatised Tallinna Kommunaalameti bilanssi. Taotlus esitati MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ p 6 sätestab nõuded, millele peab vastama maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Tallinna Linnavalitsus on maa munitsipaalomandisse andmise taotlusesse lisanud kõik vajaliku ja maa munitsipaalomandisse andmise toimikusse kogunud otsustamiseks nõutavad dokumendid ning Harju Maavalitsus on toimikusse lisatud dokumentide olemasolu tunnistanud ja kontrollinud. Munitsipaalomandisse andmine toimus kaevatava korraldusega seaduslikult.
  1. Tallinna Linnavalitsus vaidles samuti kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, seega HMS § 54 kohaselt tegemist on õiguspärase haldusaktiga.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.01.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-06-1618, millest võtsid menetlusosalistena osa kaebuse esitaja ja kolmas isik, tühistati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korralduse nr 1252-k p 5 Xxxxx tänava lõigu T1 osas. Korralduse p-ga 5 otsustati Xxxxx tänava lõiku T1 kaebajale mitte tagastada. 20.01.2009 kohtuistungil kinnitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja, et pärast ringkonnakohtu 25.02.2008 otsust ei ole linnavalitsus otsustanud Xxxxx tänava lõigu T1 mittetagastamise küsimust. Seega ei ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga Xxxxx tänava lõigu T1 tagastamist otsustatud; 2) Tallinna Ringkonnakohus tuvastas viidatud otsuse p-s 7, et Xxxxx tänava lõigu T1 munitsipaalomandisse andmist ei taotletud MaaRS § 28 lg 1 p 5 ega lg 2 alusel, mistõttu tuli selle suhtes maareformi läbiviimisel juhinduda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (tagastamise kord) p-st
  3. Eeltoodud ringkonnakohtu seisukoha õigsuse üle asjas vaidlust pole. Tagastamise korra p 54 sätestab: „Kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.“ Eeltoodud sätte adressaadiks on kohalik omavalitsus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses, mitte maavanem munitsipaalomandisse andmise menetluses. Seega ei piira tagastamise korra p 54 maavanema poolt korralduse andmist maa munitsipaalomandisse andmise menetluses ja asjaolust, kas kohalik omavalitsus on enne maavanema poolt munitsipaalomandisse andmise korralduse tegemist vastu võtnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise korralduse või mitte, ei sõltu maavanema munitsipaalomandisse andmise korralduse seaduslikkus. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas Harju maavanema korraldus Xxxxx tänava lõigu T1 munitsipaalomandisse andmiseks on seadusega kooskõlas, mitte selle üle, kas Tallinna Linnavalitsuse korraldus sama lõigu tagastamata jätmise kohta oli seaduslik või mitte. Seega ei ole kaebaja seisukoht asjassepuutuv. Samas on pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsust tekkinud olukord, kus maavanema korraldus ongi antud enne Xxxxx tänava lõigu T1 mittetagastamise otsustamist, kuna Xxxxx tänava lõigu T1 mittetagastamise korraldus käesoleva aja seisuga puudub. 4
(8)3-08-422 Seega ei saa kohus ei õiguslikul ega ka faktilisel alusel tuvastada Harju maavanema poolt menetlusnormide rikkumist vaidlustatud korralduse andmisel; 3) kaebaja väitel on juurdepääs Xxxxx tn lõigul T1 asuvale veevõtuhüdrandile tagatav ka muude õiguslike vahenditega kui munitsipaliseerimine, aga kui see lõik on vajalik autoparklaks, on raskendatud juurdepääs veevõtuhüdrandile. Olukorras, kus vaidlusalusel maal asuvad Tallinna linnale kuuluvad ehitised, ei olnud Harju maavanemal võimalik otsuse langetamisel kaebaja poolt esiletoodud kaalutlustele tugineda. Tallinna Maa-ameti 06.09.2007 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest nähtuvalt asuvad Xxxxx tn lõigul T1 Tallinna Kommunaalameti valitsemisel ja bilansis olevad tänavarajatised ja asfaltkattega pinnad. Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusega nr 1795-k määrati Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajalikud maad ja sihtotstarbed, sealhulgas Xxxxx tn lõik T1, pindalaga 3175 m2 ja sihtotstarbega transpordimaa. Nimetatud korraldus oli vaidlustatud korralduse andmise ajal ja on ka käesoleval kehtiv ning selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsuses haldusasjas nr 3-06-1618 p-s 8 tuvastati, et nimetatud korralduse näol on tegemist eelhaldusaktiga, mis oli maa munitsipaliseerimise menetluses haldusorganitele siduv. 4) vaidlus puudub selle üle, et seoses õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ja Tallinna linnale kuuluvate rajatistega tuli maavanemal otsustada maa munitsipaalomandisse andmine MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel. Selle sätte alusel antakse munitsipaalomandisse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kaevatava korralduse andmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“. Korra § 8 lg 4 kohaselt võib munitsipaalomandisse andmise otsustaja motiveeritud otsusega keelduda maa munitsipaalomandisse andmisest juhul, kui taotletav maa on üldistes huvides otstarbekas jätta riigi omandisse või kui taotletav maa ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodud keeldumise alused on absoluutsed. Käesoleval juhul puuduvad mõlemad keeldumise alused. Korra § 7 lg-st 1 tulenevalt ei kontrolli maavanem taotletava maa vajalikkust riigile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel. Samuti välistab MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamine järelduse, nagu ei oleks munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa kohalikule omavalitsusele vajalik. Vaidlus puudub selle üle, et Xxxxx tn lõigul T1 asuvad tänavarajatised kuuluvad Tallinna linnale. Kuna maavanemale esitatud taotlus oli kooskõlas Korra § 6 lg-s 2 sätestatud nõuetega, puudus maavanemal alus taotluse rahuldamisest keeldumiseks. Asjaolu, et munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste aluse maa vajalikkust kohalikule omavalitsusele ei saa sama maa tagastamise õigustatud subjektid kahtluse alla seada, nähtub ka Korra §-st 5, mille kohaselt informeerib kohalik omavalitsus maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamise kavatsusest kirjalikult õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt munitsipaalomandisse taotletakse (v.a juhul, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel, või juhul, kui isiku taotluse osas on langetatud kompenseerimise otsus). Eeltoodust lähtudes ei saa kaebaja põhjendusi maa mittevajalikkusest kohalikule omavalitsusele pidada kohtuasja lahendamisel asjakohasteks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Mait Millerti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas ning rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. 1) Halduskohus kohaldas ekslikult Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korda“, kuid oleks pidanud lähtuma Vabariigi Valitsuse 27.07.1993 määrusega nr 235 kinnitatud korrast. 5
(8)3-08-422 Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-15-06 märgitakse: “Isikul on õigus menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel (vt Riigikohtu 17.03.
  1. a. otsust nr 3-4-1-2-99 ning 20.06.
  2. a otsust nr 3-3-1-30-00).
  3. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati küll MaaRS § 23¹ ja 23² kehtetuks, kuid sama seaduse § 13 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras. Seetõttu tuleb vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viia lõpuni erastajate nimekirjade kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel.” Lähtudes viidatud Riigikohtu lahendist ning lahenditest nr 3-4-1-2-99 ja nr 3-3-1-30-00, tulnuks asja lahendamisel lähtuda 07.11.1994 kehtinud seadusandlikest aktidest, s.o hetkest, mil ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tegi otsuse Xxxxx xx xx endisel kinnistul nr xxx asuvate ehitise ja krundi suhtes. Määruse p 21 nägi sel ajal ette järgmist: “Kui taotletakse munitsipaalomanduses olevate hoonete, rajatiste või muude maaga lahutamatult seotud objektide juurde õigusvastaselt võõrandatud maad, millele on esitatud tagastamise avaldus, lahendatakse taotlus pärast õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise või asendamise otsuse tegemist selleks kehtestatud korras kooskõlas maareformi seaduse paragrahvidega 6, 10 ja 28.” Seega on kaebajal olnud kogu aeg õigustatud ootus, et kõigepealt lahendatakse maa tagastamise või mittetagastamise küsimus, alles seejärel saab otsustada munitsipaliseerimise küsimuse. Halduskohus märkis otsuses, et pärast Tallinn Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsust on tekkinud olukord, kus käesolevas asjas vaidlustatud maavanema korraldus ongi antud enne Xxxxx tn lõigu T1 mittetagastamise otsustamist, kuna Xxxxx tänava lõigu T1 mittetagastamise korraldus käesoleva aja seisuga puudub. Halduskohus järeldas, et ei saa ei õiguslikul ega faktilisel alusel tuvastada Harju maavanema poolt menetlusnormide rikkumist. Kaebaja arvates sai ja pidi halduskohus tuvastama Harju maavanema poolse normide rikkumise. 2) Kaebaja arvates ei ole Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldus nr 1795-k eelhaldusakt ja seega ei ole see ka siduv maavanemale munitsipaliseerimise otsustamisel. Kaebaja arvates oleks pidanud asja menetlemisel lähtuma
  4. a õigusaktidest, mitte
  5. aastal vastu võetud HMS § 52 lg 1 p-st 2, mille kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Kui kohalik omavalitsus pidanuks maareformi läbiviimisel otsustama esmalt maa tagastamise või mittetagastamise küsimuse, siis nn eelhaldusaktiga lahendatakse hoopis munitsipaliseerimise küsimust. 15.09.2004 korralduse nr 1795-k vastuvõtmisega tekitati õigusvastane olukord, millest hakati omakorda tuletama õigust, mis on lubamatu. Maavanem pidanuks seisma seaduslikkuse kaitsel sisuliselt, mitte formaalselt tuginema pimesi kaheldava väärtusega eelhaldusaktile. Maavanem pidanuks kontrollima, kas kohalik omavalitsus lähtus õigest materiaalõiguse normist, s.o maa munitsipaalomandusse andmise korra
  6. a. redaktsioonist. Halduskohus pidanuks samuti kontrollima, kas on kohaldatud õiget akti, mitte pidama pühaks eelhaldusakti, mis on motiveerimata ja vastuolus omandireformi õigustatud subjekti õigustatud ootustega. 3) Väide selle kohta, et vaidlusalust maatükki ei saa tagastada seetõttu, nagu asuks sellel Tallinna linnale kuuluv rajatis (s.o asfalt), on demagoogiline. Vaidlusalune maatükk on kogu aeg olnud sillutatud. Tallinna linn ei ole seda ise rajanud, vaid on pidanud seda hoidma samas seisus, nagu see pärast natsionaliseerimist tema kasutusse sattus. Xxxxx tn ääres on mitmeid analoogilisi rajatisi, mille puhul linn ei ole pidanud vajalikuks maa munitsipaliseerimist. Seega ei ole nn rajatise olemasolu absoluutseks aluseks munitsipaliseerimisele. Tegelik põhjus on selles, et maatükk piirneb Xxxxx xx xxx hoonega, milles asuvad mõned linna asutused ja/või linnale kuuluvad ettevõtted. Tegelikkusele ei vasta korralduse nr 1795-k sõnastus, mille kohaselt Xxxxx tn lõik T1 olevat vajalik “tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks)”. 6
(8)3-08-422 Ei ole õiglane selline menetlus, et Xxxxx xx xxx hoone omanikud võisid taotleda vaidlusaluse maa erastamist ent kaebaja ei saa nõuda sama maa tagastamist. Xxxxx xx xxx hoone omanikud jätsid maa erastamise võimaluse lihtsalt kasutamata. Pärast erastamise äralangemist peab kahtlemata eelistama tagastamist munitsipaliseerimisele. Tallinna Omandireformiameti 19.10.1998 õiendis “Maale kitsenduste ja tingimuste määramise kohta Tallinnas” leiti, et Xxxxx nt xx endise kinnistu nr xxx suhtes mingeid olulisi kitsendusi ei ole; linnavalitsuse kirjalik seisukoht oli: “Vormistada korraldus maa tagastamise kohta”. Seega ei ole tagastamise suhtes olnud kitsenduseks asfaldi (rajatise) olemasolu või veevõtuhüdrandi olemasolu.
  1. Harku maavanema vastuses vaieldakse apellatsioonkaebusele vastu ja palutakse jätta see rahuldamata.
  2. Tallinna Linnavalitsus leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole eksinud, lähtudes asja lahendamisel kaevatavas korralduses viidatud Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ sätetest. Veel leiab ringkonnakohus, et Harju maavanem sai ja pidi kaevatava korralduse andmise ajal lähtuma üksnes korralduse andmise ajal kehtivast õigusest, sest ükski maa munitsipaalomandisse andmist reguleeriv õigusakt ei näe ette võimalust lähtuda varasematest kehtivuse kaotanud õigusaktidest. Apellatsioonkaebuse viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, sest nendest ei nähtu maa tagastamise õigustatud subjekti õigust maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks subjektiotsuse tegemise ajal kehtinud õigusaktide alusel ega maavanema kohustust lähtuda maa munitsipaalomandisse jätmise otsustamisel õigusaktidest, mis kehtisid subjektiotsuse tegemise ajal. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-06 käsitleb vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise küsimust ning selles osutatakse 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse §-le 13, mille kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-2-99 käsitleb isikute omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise küsimust seoses ORAS § 8 lg 3 p 2 muutmisega 29.01.1997 vastu võetud seaduse alusel. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-00 käsitleb õigusvastaselt võõrandatud ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise küsimust seoses ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni olulise muutumisega alates 02.03.1997 ning seda, millal tuleks lähtuda Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusest nr xx0 „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika“ ja millal on võimalik rakendada keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud „Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks“. 7
(8)3-08-422
  1. Arvestades eeltoodut on halduskohus käsitlenud ka Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldust nr 1795-k õigesti eelhaldusaktina kaevatava maavanema korralduse suhtes. Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldus nr 1795-k kehtib käesoleva ajani ja nagu käesolevas asjas on tuvastatud, laskis kaebaja selle vaidlustamise tähtaja mööda ilma mõjuvate põhjusteta ja kaotas seetõttu korralduse vaidlustamise võimaluse. Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldus nr 1795-k kui kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1) vaatamata haldusakti väidetavale õigusvastasusele. Linnavalitsuse korraldus on olnud Harju maavanemale arusaadav ning maavanem ei ole kahelnud selle õiguspärasuses ega algatanud enne kaevatava korralduse vastuvõtmist järelevalve menetlust. Halduskohus oleks Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korralduse nr 1795-k õiguspärasusele hinnangut andes väljunud käesoleva kaebuse piiridest.
  2. Apellatsioonkaebuse väited maa tagastamata jätmise ebaõigsuse kohta oleksid olnud asjakohased Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korralduse nr 1795-k vaidlustamisel, kuid mitte käesolevas asjas, kus kontrollitakse maavanema korraldust maa munitsipaalomandisse andmise kohta.
  3. Neil põhjendustel jääb M. Millerti apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.