) § 67 lg. 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
1 lause 2 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.
kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osundatud sätetest nähtub, et hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda 3 apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast, ühes avaldusega aga esitama kohtule tõendid või tõendusvahendid, mis võimaldavad tema poolt esiltoodut usutavaks pidada. Apellant põhjendas apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta oli haigestunud. Menetlustoimingute tegemata jätmise mõjuvate põhjuste kohta käib
, mille lõikes 1 sätestatu mõtte kohaselt võib poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud menetlustoimingut teha, iseenesest olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust tähtaja ennistamiseks. Samas ei teinud apellant usutavaks esindaja haigestumist ega asjaolu, et taoline terviseseisund esindajat kaebust esitamast takistas.
2 kohustab menetlusosalist või tema esindajat oma haiguse põhistamiseks, mis takistas menetlustoimingut tegemast, esitama kohtule sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda menetlustoimingu tegemisel takistuseks. Apellant taolist tõendit ei esitanud.
3 võimaldab küll menetlusosalisel põhistada omaenda või esindaja haigust ka muude tõenditega, kuid apellant ei ole esindaja haiguse põhistamiseks esitanud ühtki tõendit või tõendamisvahendit, mis võimaldaks teha järeldusi tema tervisliku seisundi kohta. Taolise väite usutavuseks ei piisa asjaolust, et apellandi esindaja on sõlminud üürilepingu Xxxxxxx asuva eluruumi kasutamiseks nagu ka sellest, et esindaja poeg on kohtule apellatsioonitähtaja viimasel päeval teatanud, et isa talle helistas ja palus pikendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ühe nädala võrra. Taotlust põhjendades on apellandi esindaja märkinud, et ei saanud pöörduda oma perearsti poole, sest elab Xxxxxxx, kuid perearst resideerub Tallinnas. Selle kohta leiab kolleegium, et kõigepealt ei ole apellant sedagi tõendanud, kes tema perearst on ja kus asub, peale selle on perearstiga võimalik ühendust võtta ka telefoni teel, lisaks sõltub aga üksnes esindajast endast see, missuguse ja kus kohas resideeruva perearsti ta endale valib ja kuidas ta oma terviseasju korraldab. Isegi kui esindaja on oma perearstiks valinud taolise arsti, kelle abi tal haigestumise korral ei ole võimalik kasutada, ei vabasta see menetlusosalist mõjuva põhjuse – ootamatu ja menetlustoimingu tegemist takistava haiguse – usutavaks tegemise kohustusest. Kuna apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub, jätab ringkonnakohus kaebuse vastavalt
Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.