2-09-51663/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-51663 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi Kohtla-Järve linna Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus M.S.`lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts
4. a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, RK 75001017; asukoht: Keskallee 19, Kohtla- Järve) esindajad Avaldaja esindaja: Maarika Tarum, volikirja alusel Puudutatud isik: M.S. (IK xxx; elukoht xxx) Puudutatud isik: D.S. (IK xxx) Alaealise lapse esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo RESOLUTSIOON
5. Avaldus rahuldada.
6. Võtta ära M.S.`lt (IK xxx) laps D.S. (IK xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
7. Jätta D.S.´i (IK xxx) elu eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada.
8. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. EDASIKAEBE KORD 1 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
9. Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse M.S.lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avalduse kohaselt on M.S.l alaealine laps D.S. (IK xxx). Laps on sündinud vallaslapsena. Lapse ema tema kasvatamisega ei tegele, ema tarvitab pikemat aega narkootilisi aineid. M.S. elab pojaga korteris, kus on võlgnevuse pärast välja lülitatud elekter, eluruumis puuduvad elementaarsed võimalused lapse kasvatamiseks ja hoolitsemiseks. Laps vajab meditsiinilist abi, kuna tema ema ei ole täitnud arsti ettekirjutusi. Alates 29.09.2009 kuni 13.10.2009 viibis laps varjupaigas, kus ema külastas last 08.10.
10. Kohtumine toimus ilma emotsioonideta nii ema kui ka lapse poolt, laps ei tundnud ema vastu mingit huvi, oli passiivne, hoides rohkem sotsiaaltöötaja juurde.
11. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes võtta M.S.lt ära laps D.S. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. ASJA KÄIK
12. 08.10.
13. a esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu 09.10.
14. a määrusega avaldus rahuldati ning M.S.`lt võeti menetluse ajaks ära alaealine laps D.S., kes anti riiklikule ülalpidamisele Narva- Jõesuu Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas.
15. Kohus määras 09.10.
16. a alaealisele lapsele D.S.`ile õigusabi osutaja riigi arvel. KOHTUISTUNG
17. Kohtuistungil palus avaldaja esindaja avalduse rahuldada ning M.S.`lt ära võtta alaealine poeg D.S. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja esindaja Maarika Tarum märkis, et lapse emal on probleeme narkootiliste ainetega ning ei tegele lapse kasvatamisega. Alates avalduse esitamisest on puudutatud isik hakanud oma elus korrektiive tegema, korteris hakkavad elamistingimused paremaks muutuma, kuid lapse jaoks eluruumis tingimused veel puuduvad. Lapse emal puudub sissetulek, ta on teiste isikute ülalpidamisel. Lapse ema jättis lapse tervisliku seisundi täielikult hooletusse. Avaldaja esindaja on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole M.S. valmis lapse kasvatamiseks.
18. Alaealise lapse esindaja toetas Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldust ja palus lähtudes lapse huvidest avalduse rahuldada.
19. Puudutatud isik M.S. ei olnud nõus, et kohus temalt lapse ära võtab. Ta on nõus, et laps on niikaua lastekodus kuni ta leiab tööd, et last üleval pidada. Narkootikume ta ei tarvita KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2
20. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja esindaja, puudutatud isiku ja alaealise esindaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
21. Kohus tuvastas, et D.S. on sündinud
22. detsembril
23. a (tl 3), lapse ema on M.S.. Laps on vallaslaps. Vanema õiguste määramine
24. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.
25. Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud, et M.S. ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel. Laps viibis varjupaigas alates 29.09.2009 kuni 13.10.2009.a., lapse ema külastas last üks kord. Politseiameti Karistusregistri tõendist nähtub, et M.S. on mitmel korral karistatud erinevate paragrahvide järgi ( tl 29). Tõendatud on see, et M.S. ei tule toime lapse kasvatamisega, ei täida perearsti ettepanekuid lapse tervise suhtes ( tl 28). Ida Politseiprefektuuri vastuses nähtub, et lapse ema tarvitab narkootikume ning poja kasvatamisega ei tegele, pidevalt jätab lapse tuttavate juurde ( tl 26). Lapse ema on registreeritud töötuna alates 24.08.2009 ja on käesoleval ajal töötuna arvel (tl 27). Eesti Töötukassa vastusest selgub, et M.S.le on määratud töötutoetus kuni 01.04.2010.a., alates 16.12.2009 on ta suunatud psühholoogilisele nõustamisele ja peale seda tööharjutusele (tl 49).
26. Kohtla- Järve Linnavalitsus leiab, et M.S. ei ole käesoleval ajal suuteline oma lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama, ning M.S.lt lapse äravõtmine vanema õiguste äravõtmiseta on õigustatud ( tl 20-21).
27. Alaealise esindaja arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine põhjendatud ja lapse huvides, kuna puudutatud isik ei ole suuteline last kasvatama.
28. Kuigi peale lapse lastekodusse suunamist on puudutatud isik lapse vastu huvi tundnud ning tema elukohas on elamistingimused muutunud paremaks ( tl 47,48, 53, 54), puuduvad tal sissetuleku puudumise tõttu võimalused last kasvatada. Samuti ei ole asjas tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid, et puudutatud isik on lõpetanud narkootikumide tarbimise, esitatud.
29. Arvestades, et M.S. ei ole võimeline last kasvatama ning ei ole suuteline looma lapse arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et laste elule ja tervisele on ohtlik jätta teda vanema juurde ning M.S.lt lapse äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud.
30. PKS § 53 lg 3 kohaselt kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Seega jääb D.S. eestkosteasutuse hooldada. 3
31. Vastavalt PkS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda (kui lapsevanem oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita).
32. Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 53, LaKS §-i 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus
33. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni kohtunik 4