2-10-13369/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 5.aprillil

1. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-10-13369 J. O. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht: ( xxxxxxx-xxxxxxxxx); hetkel viibib aadressil xxxxxxxxxxxxxx linn; telefon xxxxxxxx, taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 221, 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:
2. Rahuldada J. O. `i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
3. Anda riigi õigusabi kohustusega 6 osamaksena 50% suuruses summas hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
4. J. O. `l tasuda riigi õigusabi osamaksed Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB panka või nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber mõlema konto puhul
5. Osamakse kviitungitele märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest õigusabi osamakse tasuti. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Riigi õigusabi taotlus J. O. esitas 22.märtsil 2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks lapse elatise nõudes. Õigusabi taotleja on vallaline ja kasvab 1 last. Taotleja töötab OÜ A-s õmblejana. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu-ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal koheselt ühekordse summana tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt saab taotleja peretoetust kuus xxxx krooni ning Maksuametilt saadud tõendi kohaselt oli tema 2009 aasta sissetulekuks aastas xxxxx.- seega kuus xxxx.- krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabi kulude katteks. Äriregistrist nähtub et taotlejal puudub osalus äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel puudub kinnisvara. Autoregistri andmetel puudub taotleja nimel igasugune sõiduvahend. Kohtunikuabi leiab, et J. O. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma koheselt ja ühekordse summana täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist kuna taotleja sissetulekud ning väljaminekud on tasakaalust väljas, kuid J. O. omab kindlat kuupalka ja peretoetust, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi sellisel viisil, et ta tasub kulud 50% ulatuses kuue kuu jooksul 6 osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Aita Kastor Kohtunikuabi