2-09-67628/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn, Kentm A kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67628 Tsiviilasi Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus lapse äravõtmiseks vanematelt Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn) esindajad Avaldaja volitatud esindaja Karmen Heinmaa Puudutatud isik KN (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik MN (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik A N (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku A N määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2010.a. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus.
4. Võtta A N ära KN vanema õiguste äravõtmiseta.
5. Võtta A N ära MN vanema õiguste äravõtmiseta. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentm A kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 14.12.2009 avalduse lapse äravõtmiseks tema vanematelt vanema õiguste äravõtmiseta. Avalduse kohaselt sündis KN ja MN xxx poeg A N. MN elab alates 2005.aastast alaliselt Soomes. A N kasvatab ema KN koos abikaasaga. 2008.a sündis perre teine laps. A N on määratud sügav puue. Lapsel on kaasasündinud erinevate organite kahjustus, mistõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi ning järelevalvet. A N on pime sügava vaimse alaarenguga laps. Tema liikumine on nägemispuude tõttu raskendatud. Lapsel puudub verbaalne kõne ning tema kommunikatsioonivalmidus on madal. KN pöördus Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna poole abi saamiseks, kuna ta ei tule toime lapse eest hoolitsemisega ning ei suuda kodustes tingimustes tagada lapse ööpäevaringset järelevalvet. KN avalduse kohaselt on laps viimase paari aasta jooksul muutunud järjest agressiivsemaks. Üha sagenevate agressiivsus- ja paanikahoogude ajal ei ole lapse ema suuteline tagama lapse ja ülejäänud pereliikmete turvalisust. A N õpib Xxx koolis. Ka kool on korduvalt pöördunud KN poole ning palunud tal lapse koju viia, kuna personal ei suuda teda ohjeldada. A N isiklikust rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et pere elamistingimused ei vasta lapse vajadustele ning spetsialistide hinnangul ei ole kodustes tingimustes võimalik korraldada lapse ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust. Lastekaitsetöötaja on peret külastanud ning toetab antud seisukohta. KN soovib lapse paigutada asenduskoduteenusele, kus oleks tagatud stabiilne kasvukeskkond ja kindel päevarežiim ning nõustub ühtlasi, et laps võetakse temalt ära vanema õiguste äravõtmiseta. KN on avaldanud soovi ja valmidust ka edaspidi oma lapse kasvatuses osaleda säilitamaks ema ja lapse vahelist emotsionaalset sidet. A N isa MN on samuti andnud nõusoleku lapse paigutamiseks asenduskoduteenusele, kuna elab alaliselt Soomes, mistõttu ei saa ta lapse kasvatuses osaleda. Lastekaitsetöötajad on seisukohal, et arvestades A N tervislikku seisundit ning asjaolu, et käesoleval ajal puuduvad kohalikul omavalitsusel ja riigil tugiteenused toetamaks vajalikul määral pere toimetulekut, on lapse eraldamine perekonnast ning paigutamine asenduskoduteenusele tema turvalisust ning heaolu silmas pidades vajalik. Avaldaja tugineb perekonnaseaduse (PKS) §-dele 50 lg 1 ja 2 ning § 53 lg 1 ja 3 ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-le 25 lg 1 ning palub A N ära võtta tema vanematelt vanema õiguste äravõtmiseta. A N määratud esindaja arvamus A Ni emana on tema sünniakti kantud KH (nüüd N) ja isana MN. Vanemate kooselu on lõppenud ning kummalgi vanemal on uus perekond. Pärast kooselu lõppu jäi A elama oma ema KN juurde. MN elab Soomes ning Ai igapäevasest hooldamisest osa ei võta. KN ja tema abikaasa H N peres kasvab ka teine laps, varsti 2-aastaseks saav tütar A. AEK arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et A N on tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Ta vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, eneseteenindamise, liikumise ega suhtlemisega. Tema suhtes 2009.a. maikuus koostatud rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et A on diagnoositud liitpuue. Tal esineb sügav vaimne alaareng, täispimedus. Verbaalne kõne puudub, kommunikatsioonivalmidus on madal. Liikumine ja orienteerumine on raskendatud, toimetulekuoskused ei vasta eale. A on väga tugevalt välja kujunenud autistlikud jooned. Seetõttu on tema kohanemisvõime väga madal ning käitumine ebaadekvaatne. Autismist tulenevalt vajab A kasvamiseks ja elamiseks kindlat keskkonda ja väga kindlat päevastruktuuri. Vähimgi kõrvalekalle rutiinist kutsub esile tugeva ärrituse ja käitumishäired. A aktsepteerib üksnes oma ema, mistõttu on suhted teiste pereliikmetega keerulised. A on väga väike unevajadus ning tal esinevad unehäired, millest tingituna on vajalik järelevalve tema üle praktiliselt ööpäevaringselt. A on äärmiselt suur stabiilsusevajadus, isegi arsti juurde või õue minek on poisi jaoks seotud tugevate üleelamistega. Laps on saanud ka intervallhooldust, kuid ema kinnitusel ei sobinud 2 see lapsele. Kõik mitte harjumuspärane on A jaoks hirmutav (võõras koht, teised lapsed, võõrad inimesed jms) ja seeläbi tugevat ärritust, lõhkumist esile kutsuv. Peres kasvab ka väike tütar. Lapsele iseloomuliku aktiivsusega lõhub A aga Ai rutiini (püüab temaga mängida, ronib selga), mis aga ärritab Ait tugevalt ning muudab õe suhtes vägivaldseks. Ai agressiivsus ilmneb ka enesevigastamises, eriti ärritunud olukorras. Sellisena on laps rahutu ja pidurdamatu, mistõttu vajab pidevat järelevalvet ja täielikku hooldust. Laps õpib praegu erivajadustega lastele mõeldud Xxx Koolis. Ka koolis on poisi käitumishäirete tõttu probleeme ning korduvalt on palutud emal laps koju viia, kuna personal ei suuda lapse käitumist ohjeldada. Sellest tulenevalt on kooli initsiatiivil laps saanud ühel korral ka 2 nädala jooksul ravi psühhiaatriahaiglas. Lapse ema on siiani hoidunud lapsele psühhiaatriliste ravimite manustamisest, leides, et last on võimalik mõjutada pigem pedagoogiliste meetoditega. Haiglas manustatud ravimid ema kinnitusel lapsele ei sobinud ja seetõttu ta praegu lapsele mingeid rohtusid ei anna. See on toonud kaasa olukorra, kus tegelikult ei ole saadudki võimalust lapsele sobilikke ravimeid leida. Koolinädala sees elab A Xxx Kooli internaadis, nädalavahetuseti aga kodus Tallinnas. KN ja MN esitatud avaldustest nähtub, et nad ei ole suutelised käesoleval ajal tagama lapsele ohutust. Ai hooldamiseks peab KN olema kodune, sest lapse järelevalveta jätmine ei ole võimalik. Kodus on väikelaps, kelle aktiivsus mõjub Ai psüühikale kahjulikult. See on viinud perekonna äärmiselt raskesse olukorda. KN abikaasa küll töötab, kuid tagamaks pere väiksemale lapsele vajalikku igapäevast hooldust ja kasvatust on tulevikus vajalik mõlema vanema töötamine. Ai järelevalvevajadusest tulenevalt ja arvestades tema leppimatust koduses keskkonnas teiste isikutega ei ole see käesoleval ajal võimalik. Kodu külastamisel veendus alaealise esindaja, et pikemas perspektiivis ei ole selles A tagatud piisavalt turvalist keskkonda, mis vastaks tema erivajadustele. Kuna Ai järelevalveta jätmine ei ole võimalik, on lapse järeleaitamiseks ema saanud kasutada intervallhoolduse teenust, mis aga ei sobi A . Võimalus käia XxxKoolis lõpeb A 16-aastaseks saamisel. Seetõttu on talle varakult vajalik ette valmistada uus keskkond, millega teda harjutada. Lisaks rahalisele ülalpidamisele vajab ka väiksem laps igapäevaselt tähelepanu. See aga ei võimalda nõuetekohaselt osutada erihooldust A , mis ohustab tema edasist elu ja tervist kodus. Seega on Ai huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse. Esindaja leiab, et A N oleks hoolekandeasutuses tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav elukeskkond. A oleks alalise professionaalse järelevalve all ning talle oleks tagatud vajalik ravi ja taastusravi. Avalduse rahuldamise korral saaks A asuda elama Tallinna xxxkeskuses. Selline elukorraldus oleks A sobiv. Tema pidamine koduses keskkonnas ei ole vastavuses lapse vajadustega. Vajalik on ööpäevaringne järelevalve, et laps äkki tekkiva agressiivsuse korral ennast või teisi ei vigastaks. Käesolevas asjas on vajalik A N paigutamine hooldusasutusse ennekõike tema elu ja tervise kaitseks. Esindaja on seisukohal, et nähtuvalt kogutud andmetest Ai tervise kohta, oleks tema jätmine KN juurde ohtlik ning sama ohtlik oleks anda last MNi kasvatusele. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isikud KN ja MN toetasid avaldust. Samuti toetas avaldust puudutatud isikule A N määratud esindaja. 3 PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on lapse mõlemad vanemad isiklikult ära kuulanud. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 5521 lg 3 kohaselt lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kui last ei kuulata ära põhjusel, et sellega kaasnev viivitus kahjustaks lapse huvisid, tuleb laps viivitamata tagantjärele ära kuulata. Antud juhul tuleneb mõjuv põhjus lapse ära kuulamata jätmiseks A Ni tervislikust seisundist, mis ei võimalda tema ärakuulamist. LaKS § 32 lg 1p 1 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Lapse eraldamine perekonnast võib LaKS § 27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtuotsus. SHS § 25 lg 1 kohaselt võib lapse sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Kohus on seisukohal, et ilmnevad kõik SHS §-s 25 lõikes 1 toodud asjaolud. A N elamine koduses keskkonnas ei ole vastavuses tema vajadustega, kuna A vajab ööpäevaringset järelevalvet, et ta äkki tekkiva agressiivsuse korral ennast või teisi ei vigastaks. KN on lapse järeleaitamiseks kasutanud intervallhoolduse teenust, kuid see ei sobi A N . Kuigi hetkel käib laps Xxx Koolis, siis lõpeb see võimalus Ai 16-aastaseks saamisel. Samuti on nimetatud koolist korduvalt palutud KN A koju viia, kuna kooli personal ei suuda ohjeldada lapse agressiivset käitumist. Kohus nõustub lapsele määratud esindaja seisukohaga, et Ai huvides on tema paigutamine hoolekandeasutusse, kus talle on tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vastav ja vajalik elukeskkond. Samuti oleks A seal professionaalse järelevalve all ning talle oleks tagatud vajalik ravi ja taastusravi. Kohus leiab, et KN ei saa tagada A N ööpäevaringset järelevalvet. Peres kasvab ka 2-aastane tüdruk, kes oma aktiivsusega segab A rutiini, mis ärritab Ait ning muudab õe suhtes vägivaldseks. Kuna igapäevaselt peab KN pöörama tähelepanu ka väiksemale lapsele, siis ei võimalda see tal osutada nõuetekohast erihooldust A , mis ohustab A elu ja tervist kodus. Samuti ei ole võimalik Ai eest hoolitseda tema isal MN , kuna isa elab alaliselt Soomes. Lähtudes eeltoodust ning arvestades A N tervislikku seisundit, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. A N tuleb ära võtta nii KN kui ka MN vanema õiguste äravõtmiseta. 4 TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Viivi Villemson 5