2-09-62628/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, avalduse sisu Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Edasiakebamise kord Kohtumääruse kehtima hakkamine ja täitmine Kohtumääruse jõustumine Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk

1. veebruar 2010 Tallinnas 2-09-62628 DJ avaldus AJ suhtlemiskorra määramiseks Avaldaja: DJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik I: AJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik II: MJ (isikukood: XXX elukoht: XXX)
2. DJ avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks rahuldada.
3. Määrata, et DJl on õigus AJ suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel alljärgnevalt: - igal kolmapäeval võtab isa DJ lapse AJ lasteaiast kell 16.00 ja toob ema MJ juurde koju kella 18.00-ks; - kahel korral kuus so. üle ühe nädala pühapäeval võtab DJ lapse AJ , kas lapse kodust või poolte kokkulepitud kohast kell 10.00 ja toob tagasi kell 13.00; - kui kohtumine jääb toimumata DJ tingitud põhjustel, siis ei kuulu see kohtumiskord asendamisele, väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti; - kui kohtumine jääb toimumata MJ või AJ tingitud põhjustel, siis tuleb ärajäänud kohtumine asendada osapooltele sobiva ajaga väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti; - avaldaja või puudutatud isikute haiguse korral või muu mõjuva põhjuse, mis takistab käesoleva korra täitmist, ilmnemisel, tuleb osapooltel sellest üksteisele ette teatada vähemalt üks ööpäev; - täiendavad suhtlemisajad või määruses märgitud suhtlemisaegade muudatused toimuvad poolte omavahelisel eelneval kokkuleppel. Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohtumäärus jõustub määruse teatavakstegemisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused 25.11.2009 esitas DJ avalduse lapse AJ suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuna pooled ei jõua lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele. Vanemad ja laps elasid koos kuni 2008 aasta veebruarikuuni, pärast seda asus lapse ema koos lapsega eraldi elama. Laps elab ema MJ juures Liivalaia 5-12 Tallinnas. Avaldaja ettepaneku kohaselt soovib ta lapsega koos olla teisipäeviti kella 15.00-st kuni 19.00-ni, neljapäeviti 15.00-st kuni 19.00-ni ja laupäeviti alates 11.00-st kuni pühapäevani kella 19.00-ni. Puudutatud isik, lapse ema MJ, nõustus avaldusega, kuid tegi ettepaneku määrata lapsega suhtlemiseks eelnevalt eestkosteasutusega läbiarutatud kord, mille kohaselt avaldaja kohtub lapsega kaks korda kuus pühapäeviti alates 10.00-st kuni 13.00-ni, kusjuures lapse üleandmise koht määratakse vanemate kokkuleppel, iga nädalal kolmapäeviti, selliselt, et avaldaja võtab lapse lasteaiast kell 16.00 ja toob lapse koju kella 18.00-ks ning et lisakohtumised toimuvad vanemate kokkuleppel. Puudutatud isiku väitel kolis ta avaldajast eraldi elama, kuna avaldaja peksis teda kooselu ajal, viibis suure osa vabast ajast kasiinos ja oli kodus väga harva. Avaldaja hakkas lapsele elatist maksma 1500 krooni kuus alles pärast kohtumääruse tegemist. Eestkosteasutuse esindaja arvamusest nähtuvalt elab puudutatud isik MJ koos oma 3-aastase tütre AJ ja seadusliku abikaasa AJ 2-toalises kõigi mugavustega korteris aadressil XXX, Tallinn. MJ on lapseootel ning aprillikuus on oodata pere juurdekasvu. Lapse ema sõnade kohaselt on avaldaja siiani leppinud lapsega kohtumisi kokku telefoni teel, kuid toonud tihti lapse kokkulepitud ajast varem emale tagasi. 3aastane A on emale öelnud, et nad on isaga koos käinud tuttavate juures külas, samas on laps koju tulles kurtnud, et tal on kõht tühi ja ta pole süüa saanud. 3-aastane A on Tallinna Lasteaia kasvandik ning ema väitel käib isa aeg-ajalt lasteaias lapsega jalutamas, segades sellega lasteaiarühma igapäevast elukorraldust. Ema hinnangul ei ole lapse isa siiani pakkunud lapsele kohtumisteks eakohast ja huvipakkuvat tegevust ega ei ole arvestanud lapse päevarežiimiga s.o. söögiaegadega. Eestkosteasutus tegi ettepaneku määrata lapse iga ja elukorraldust arvestades alljärgnevat suhtlemisgraafikut: igal kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 16.00 ja toob ema juurde koju kella 18.00-ks; kahel korral kuus s.o. üle nädala pühapäeval võtab isa lapse kell l0.00 ja toob tagasi kell 13.00; lapse ühelt vanemalt teisele üleandmise, täiendavad suhtlemisajad või nende muutused kooskõlastavad pooled omavahel eelnevalt. Kohus kuulas menetlusosalised ära 15.veebruaril
4. Kohus, võttes arvesse, et käesolevas hagita perekonnaasjas tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest, et lapse isa ei ole lapsega regulaarselt suhelnud ega lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel osalenud kaks aastat alates 2008 aasta veebruarikuust, et laps on alles 3-aastane ning tal on kodus ja lasteaias väljakujunenud kindel päevakava koos söögi- ja päevaste uneaegadega, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda, et lapsele tuleb anda aega uue elukorraldusega harjumiseks ning vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult ja teha selles kokkuleppel muudatusi, rahuldab avalduse ja määrab lapsega suhtlemiseks alljärgneva korra: DJl on õigus AJ suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel alljärgnevalt: - igal kolmapäeval võtab isa DJ lapse AJ lasteaiast kell 16.00 ja toob ema MJ juurde koju kella 18.00-ks; - kahel korral kuus so. üle ühe nädala pühapäeval võtab DJ lapse AJ , kas lapse kodust või poolte kokkulepitud kohast kell 10.00 ja toob tagasi kell 13.00; - kui kohtumine jääb toimumata DJ tingitud põhjustel, siis ei kuulu see kohtumiskord asendamisele, väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti; - kui kohtumine jääb toimumata MJ või AJ tingitud põhjustel, siis tuleb ärajäänud kohtumine asendada osapooltele sobiva ajaga väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti; - avaldaja või puudutatud isikute haiguse korral või muu mõjuva põhjuse, mis takistab käesoleva korra täitmist, ilmnemisel, tuleb osapooltel sellest üksteisele ette teatada vähemalt üks ööpäev; - täiendavad suhtlemisajad või määruses märgitud suhtlemisaegade muudatused toimuvad poolte omavahelisel eelneval kokkuleppel. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. 2 TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS
5. peatüki
6. jao sätetest käeolevale määrusele edasikaebamise õigust ei tulene. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Tulenevalt TsMS § 466 lõikes 3 ja § 479 lõikes 3 sätestatule jõustub määrus, mille peale ei saa esitada määruskaebust menetlusosalistele teatavakstegemisest. Kohtunik: 3