) § 39 lg 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Nimetatud sätte sõnastus on selles osas eksitav, et räägitakse pakkuja poolt hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamisest. Seda põhjusel, et pakkujate kvalifikatsiooni hindamise puhul saab hankija hinnata vaid seda, kas pakkuja tõenäoliselt suudab hankelepingut täita. See tähendab, et iga kvalifitseerimistingimus kujutab endast hinnangut hankelepingu eduka täitmise tõenäosusele, mitte ei anna garantiid, et hankelepingu täitmisel pakkujast tulenevaid probleeme ei teki. Seega ei tõenda pakkujad hanketeates nõutud 2 kvalifikatsioonidokumentide puhul oma võimet täita hankelepingut vaid üksnes vastavust kvalifitseerimistingimustele. Samuti tuleb ülaltoodust, et erinevalt vaidlusaluses otsuses toodud seisukohast puudub hankijal võimalus tõendada, kas kvalifitseerimistingimus on piisav, vastav ja proportsionaalne, kuna tegemist on tulevikus saabuvate sündmuste kohta ennustuste tegemisega. Konkreetse kvalifitseerimistingimuse kehtestamine hankija poolt kujutab endast hankija diskretsiooniotsust, mistõttu saab hankija seda vaid põhistada. Kvalifitseerimistingimuste tulevikus saabuvate sündmuste esinemise tõenäosuse hindamisega seotud sisust tuleneb käesoleva vaidluse seisukohalt oluline järeldus: kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsust pole kunagi võimalik murdosa täpsusega mõõta. See tähendab, et kunagi pole välistatud võimalus, et hea õnne korral suudaks mõni kvalifitseerimistingimust mittetäitev pakkuja hankelepingut tõrgeteta täita või vastupidi, et mõni mitmekordselt kvalifitseerimistingimust ületav pakkuja lõpuks halbade sündmuste kokkulangemisel hankelepingu täitmisega siiski hätta ei jää. Sellest tulenevalt pole hankijal võimalik esitada ka põhjendusi, miks suudab tema arvates näiteks 4 milj. kroonise käibega pakkuja hankelepingut (tõenäoliselt) täita, kuid 3,95 milj. kroonise käibega mitte. Isegi kui tellida vastav ekspertarvamus, kus majandusanalüütikud seda keerukatele valemitele tuginedes põhjendaks, ei annaks see mingit garantiid prognooside paikapidavuse osas. Seega oleks spetsiaalse majandusanalüüsi tellimine iga kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel ebamõistlikult koormav ja ei saa olla ilmselgelt seadusandja eesmärgiks. Hankija võib küll vajadusel ekspertidelt abi paluda, ent kui hankija on ise konkreetse majandusharu raames piisavalt kompetentne, puudub selleks vajadus. Kvalifitseerimistingimus peab olema vastavat valdkonda tundva isiku arvates mõistlik ja seejuures tuleb paratamatult arvestada, et täpse piiri seadmise osas on isikutel eriarvamused. Kaebaja otsustas kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni hankelepingu objektiga samas valdkonnas varasemate aastate netokäibe alusel põhjusel, et erinevalt näiteks vastustaja poolt viidatavast spetsialistide ja seadmete olemasolust annab hankelepinguga kattuva valdkonna netokäive tunnistust sellest, et pakkuja näol on tegemist töötava majandusüksusega, kellel on olemas kogemus vastava valdkonna töö omapärade ja riskide haldamisega ning mis käesoleva teenuse puhul kõige olulisem: puudub vajadus organisatsiooni nii öelda nullist käivitamiseks. Seda põhjusel, et erinevalt näiteks ehituse hankelepingus, kus pakkujal on algul aega oma organisatsiooni vajadusel käivitada või ümber kujundada, kuna algselt sellele kulunud aja saab hilisemalt lepingu täitmise käigus tõhusa tööga tasa teha, peab kaebaja pesu pesemine tõrgeteta ja täies mahus sujuma juba hankelepingu sõlmimise hetkest. Kaebaja ei saa lubada endale riski, et pesu pesemine takerdub, kuna see mõjutaks äärmiselt negatiivselt haigla tööd ning mis kõige olulisem – patsientide heaolu. Haigla pesu pesemine ei saa olla varasemalt sellise töö ja mahtudega mitte kokkupuutunud pakkuja proovitööks. 4 milj. kroonise käibeläve kehtestamisel lähtus kaebaja kaalutlusest, et kuna pakkuja peab suutma juba hankelepingu täitmise esimesest päevast pesta pesu täies mahus, siis peab pakkuja organisatsioon olema piisavalt suur, et käesoleva hankelepingu täitmisest tulenev töömahu tõus ei põhjustaks pakkuja organisatsiooni toimimises tõrkeid. Kaebaja peab siinkohal silmas seda, et praktikas pole organisatsiooni (kehtib igas majandusvaldkonnas) järsul töömahu suurenemisel peamiseks probleemiks mitte spetsialistide, ruumide ja muude vahendite juurde hankimine, vaid nende koostoimes tööle panemine (st organisatsiooni töökorralduse arendamine). See tähendab töötajate kohanemist töötingimustega, seadmete tundmaõppimist, tööjaotuse ja korralduse paikapanemist, seadmete installeerimist ning tegeliku töö käivitumisel paratamatult esinevate ootamatuste kõrvaldamist. Siin näeb kaebaja riski, et liiga väikese käibega pakkuja puhul on tõenäoline, et organisatsiooni laiendamine äkki lisandunud töömahu tõttu ei kulge sujuvalt ning hankelepingu täitmisega tekib probleeme. 3 Konkreetselt 4 milj krooni piiri sätestasid kaebaja spetsialistid tulenevalt oma teadmistest ja kogemustest organisatsioonide toimimisel ning kaebaja hinnangul on tegemist pigem madala, kui liialt kõrge nõudmisega. Kaebaja kogemus ütleb, et toimiv organisatsioon, mis pakub fikseeritud mahtudega katkematut pesupesemisteenust ei suuda suure tõenäosusega ilma tõrgeteta töös suurendada lühikese aja jooksul oma töömahtu rohkem kui 50 %. Kaebaja möönab siinkohal, et pole võimalik tõsikindlalt põhjendada, et mõni organisatsioonidest, mille puhul käibe tõus oleks nt 51 %, ei suudaks hankelepingut täita, kuid käesoleval juhul pole nii täpne hindamine lihtsalt võimalik. Ettevõtte kogukäive ei anna mingit indikatsiooni selle kohta, et pakkujal oleks töötav organisatsioon pesupesemisteenuse osas ja ei tekiks seetõttu ülalkirjeldatud organisatsiooni käivitamise probleeme. Ekslikud on kõik vaidlustuskomisjoni väited selle kohta, et kaebaja ei põhjendanud vaidlustusmenetluses piisavalt vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse õiguspärasust. Kaebaja esitas oma dokumentides ja vaidlustuskomisjoni istungil kõik eelnevalt kirjeldatud põhjendused ning kui vaidlustuskomisjon ei pidanud vajalikuks istungil märkmeid teha või pärast istungit audiprotokolliga tutvuda, ei tähenda see, et kaebaja poleks põhjendusi esitanud. Väär on väide, nagu oleks kaebaja esitanud omapoolse põhjenduse üksnes näitena, et 4 milj. kroonise käibega pakkuja suudab hankelepingut täita, kuid kahe miljoni kroonise käibega pakkuja mitte. Kaebaja on kogu aeg olnud seisukohal, et alla 4 milj. kroonise käibega pakkuja hankelepingut tõenäoliselt täita ei suuda. Seega ei ole vahet, kas käive on istungil jutuks olnud 2 milj. krooni või vaidlusaluses otsuses esile toodud 3 milj. krooni. Mis puutub vaidlustuskomisjoni väitesse, et ei piisa kaebaja spetsialistide varasemale kogemusele ja teadmistele tuginevast hinnangust, et mingit piiri ületav käibetõus pole ilma probleemideta tõenäoline, siis kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid meetodeid kasutades suudaks vaidlustuskomisjon tulevikus saabuvaid sündmuseid tõsikindlalt ette ennustada. Kõik majandusanalüüsid põhinevad üksnes tõenäosusel.
Pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit ei saa võrrelda vaid ühe tootmisharu käibe järgi. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. On ilmne, et vaidlustatud otsus takistab hankemenetluse jätkamist kui kaebaja ei muuda hanketeate sisu ning teenuse saamiseks tuleb kaebajal läbi viia riigihange. Puudub vaidlus selles, et Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon oli pädev vaidlustuse osas otsust tegema. Pooltel on vaidlus selles, kas kvalifitseerimistingimuse (majandusliku- ja finantsseisundi kohta) sisustamine selliselt, et kolme viimase majandusaasta keskmine netokäive pesumajateenuse osutamisel peab olema vähemalt 4 milj. krooni aastas, on kooskõlas riigihankeseadusega, eelkõige
lg 1 teise lausega.
võimaldab seada kvalifitseerimistingimusi pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile (
) ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele (
). Vaidlustatud tingimuse näol on kohtu hinnangul tegemist majanduslikule ja finantsseisundile esitatud kvalifitseerimise nõudega. Vastavalt
lg 1 teisele lausele kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kvalifitseerimistingimuste kaudu peaks saama tuvastada pakkujate eeldatavat võimekust kavandatava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks (eesmärk). Kvalifitseerimistingimused peavad sealjuures olema vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kohus nõustub vaideotsuses toodud seisukohaga, et kvalifitseerimistingimust saab pidada vastavaks ja proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Kohane on tingimus siis, kui selle alusel saab hinnata pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik siis, kui seda asjaolu ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.
punktides 3 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt ei tohi kvalifitseerimise tingimused olla diskrimineerivad, ebavõrdset kohtlemist tekitavad ning välistada konkurentsi, kuna see ei oleks kooskõlas riigihanke efektiivse kasutamise nõudega. Vastustaja leiab, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus ei väljenda pakkujate eeldatavat majanduslikku ja finantsvõimekust kavandatava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks (ei ole asjakohane). Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et õige on kaebaja ja vaidlustuskomisjoni otsuses toodud seisukoht, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on kohane, st väljendab pakkuja eeldatavat võimekust kavandatavat hankelepingut täita. 6
lg 1 kohaselt nõuab hankija hanketeates kas ühe või mitme selles sättes nimetatud dokumendi esitamist.
lg 1 p 3 kohaselt võib hankija nõuda andmeid netokäibe kohta, sh nii pakkuja kogu majandustegevuse netokäibe kui konkreetse valdkonna (tegevusala) netokäibe kohta kuni viimase kolme majandusaasta ulatuses. Seega saab netokäive ka vaid konkreetses valdkonnas näidata pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit.
lg 1 näeb ette pakkuja või taotleja kaalutlusõiguse kvalifitseerimistingimuste määramisel (sh kaalutlusõiguse piirid), sätestades, et hankija nõuab hanketeates ühe või mitme viidatud lõike punktis 1-3 toodud dokumendi esitamist. Samas nõustub kohus kaevatavas otsuses esitatud seisukohaga, et hankija ei ole mõistlikult põhistanud selle kvalifitseerimistingimuse (kolme viimase majandusaasta keskmine valdkonna netokäive 4 milj. krooni aastas) vastavust vajalikkuse nõudele. Õige on kaebaja väide selle kohta, et kvalifitseerimistingimuse kehtestamine hankija poolt kujutab endast hankija diskretsiooniotsust, mistõttu saab hankija seda vaid põhistada. Samas põhistamiseks võib kasutada ka tõendeid. Kohus lisab, et vaidluse korral on hankijal oma diskretsiooniotsuse põhistamise kohustus. Antud juhul ei ole kaebaja mõistlikult põhistanud, miks peab kavandatava hankelepingu täitmise eeldatavat võimet tõendama pesumajateenuse osutamisel 4 milj. krooni suuruse aasta keskmise netokäibega kolme viimase majandusaasta kohta, st miks ei sobi madalam käibenumber või teistsugused tingimused. Kaebaja kaebuses esitatud selgituste kohaselt otsustas ta kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni hankelepingu objektiga samas valdkonnas varasemate aastate netokäibe alusel põhjusel, et erinevalt näiteks spetsialistide ja seadmete olemasolust annab hankelepinguga kattuva valdkonna netokäive tunnistust sellest, et pakkuja näol on tegemist töötava majandusüksusega, kellel on olemas kogemus vastava valdkonna töö (haiglapesu pesemine) omapärade ja riskide haldamisel ning mis käesoleva teenuse puhul kõige olulisem, puudub vajadus organisatsiooni nii öelda nullist käivitamiseks. Samuti selgitas kaebaja, et teenuse osutamist on vaja alustada täies mahus koheselt peale hankelepingu sõlmimist ning teenuse osutamine peab toimima tõrgeteta, mistõttu ei saa see olla varasemalt sellise töö ja mahtudega mitte kokkupuutunud pakkuja proovitööks. Kaebaja peab riskantseks liiga väikese käibega pakkuja puhul seda, et organisatsiooni laiendamine äkki lisandunud töömahu tõttu ei kulge sujuvalt ning hankelepingu täitmisega tekib probleeme. Kaebaja ei pea tõenäoliseks, et organisatsioon suudab tõrgeteta toimida, kui nii lühikese ajaga tuleb suurendada töömahtu rohkem kui 50%. Konkreetse valdkonna netokäibe hindamine võimaldab hinnata, kas tegemist on toimiva organisatsiooniga just pesupesemisteenuse osas. Netokäibe suurus 4 miljonit tulenes kaebaja spetsialistide teadmistest ja kogemusest ning tegemist on pigem madala nõudmisega. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et valdkonna netokäive näitab nii seadmete, kvalifitseeritud töötajate kui eelnevate lepingute olemasolu, mida põhimõtteliselt saab küsida ka eraldi. Tegemist on aga nn aeg-kriitilise teenusega, mille puhul tõrked toovad kaasa ohu inimeste elule ja tervisele, mistõttu on aktsepteeritava riski piir kõrgem kui tavalise pesu pesemisel. Kaebaja on ise haiglapesu pesnud üle 10 aasta ning määratud 4 miljoni krooni piir saadi varasemate mahtude läbikorrutamisel. Vaidlustatud tingimust arutati koosolekul haigla spetsialistidega. (tlk 91) Nn talupojamõistusest lähtudes leiti, et kui varem oli netokäive 4 miljonit, siis 50%-line käibetõus on ettevõttele suur muutus, mistõttu 4 miljonit on veel üsna alumise piiri peal. Netokäive näitab, et tootmisvõimsus on realiseeritud, mitte abstraktne. Ei saa eeldada, et erakapitalil põhineval ettevõttel on 50% nö seisvat võimsust. Hankija ei pea võtma riski, kas ettevõte on suuteline käivet suurendama või mitte. (tlk 92) Kohus leiab, et vaidlustuskomisjon on oma otsuses õigesti välja toonud, et kvalifitseerimistingimuse
lg 1 teisele lausele ja riigihanke korraldamise eelviidatud põhimõtetele vastavuse hindamisel omab tähtsus hankelepingu ese (haiglapesu pesemise teenus), kestus (24 kuud), eeldatav maksumus (2 milj. krooni aastas, millise asjaolu üle 7 vaidlus puudub), kui ka see, et tegemist on ainsa kvalifitseerimise tingimusega. Väide, et praktikas kasutatakse valdkonna netokäibe küsimist kvalifitseerimistingimustes (
alusel), ei anna alust järelduseks, et antud juhul oleks tingimus vastav vajalikkuse nõudele. Samuti on kaebaja põhjendused vastuolulised ning nendest kõik ei ole ka kooskõlas eesmärkidega, mida soovitakse vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega välja selgitada. Kaebusest ja kohtuistungil esitatud selgitustest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlusaluse tingimuse kaudu saada kindlust, et pakkuja näol on juba tegemist pesupesemise valdkonnas tegutseva/toimiva organisatsiooniga ning hankelepingu nõuetekohane täitmine tema poolt on võimalik nii organisatsiooni toimimise (tagatud on töökorraldus, seadmed on juba installeeritud, on olemas kogemustega personal) seisukohalt kui majanduslikult ja finantsiliselt. Nagu kohus eelnevalt märkis, saab vaidlustatud tingimuse täitmisel hinnata pakkuja majanduslikku võimekust konkreetses valdkonnas teenuse osutamisel ning selle põhjal saab teha ka järeldusi, kas pakkuja võib olla võimeline hankelepingut koheselt ja soovitud mahus täitma, kuid arvestades hankelepingu eeldatavat maksumust (2 milj. krooni aastas) ja teenuse olemust, ei saa pidada proportsionaalseks vaidlustatud hanketeate punktis esitatud valdkonna netokäibe suurust. Finantsseisundi hindamiseks võib aga eesmärgipärasem olla hoopis ettevõtte kogukäibe ja lisaks kasumi suuruse küsimine, kuna ettevõttel võib olla mitu tegevusala, äriühingu eelarve on aga ühine. See, kas tegemist on haiglapesu pesemise kogemust omava ettevõttega ning milline on pakkuja teenuse suhtes nõudlus ja milline teenuse kvaliteet on aga hoopis küsimused tehnilisest ja kutsealasest pädevusest, mistõttu on need kaebaja põhjendused asjakohatud vaidluses majandusliku ja finantsseisundi kohta esitatud kvalifitseerimistingimuse üle. Kohus leiab, et kaebaja järeldus, lühikese aja jooksul tootmisvõimsuse kasvatamise ja ettevõtte töö ümberkorraldamise (seoses kasvava töömahuga) võimatuse kohta, kui valdkonna keskmine netokäive on olnud aastatel 2006-2008 väiksem kui 4 miljonit krooni aastas, põhineb ilmselt ebaõigel eeldusel, et kõik ettevõtted on selles valdkonnas tegutsenud nö maksimumvõimsusel, ettevõttel on siduvad pikaajalised lepingud (sh hankelepingud), vabad rahalised vahendid puuduvad või ei ole kiiresti kättesaadavad. Kohus nõustub ka vastustaja märkusega, et tootmisvõimsus ja käive ei ole alati võrdelises seoses, seda eriti majanduslanguse perioodil. Kohus nõustub kaebuses toodud väidetega, et kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsust pole võimalik mõõta murdosa täpsusega ning kvalifitseerimistingimuste määramiseks antud juhul ei peaks koostama spetsiaalset majandusanalüüsi. Samas kohus nõustub vastustajaga ja vaidlustuskomisjoni otsuses toodud seisukohaga, et kaebaja arvamus ei ole objektiivselt põhjendatud selles osas, et valdkonna netokäibe tõus nt 4 miljonilt 6 miljonile on võimalik, kuid 2 miljonilt 4 miljonile ei ole tõenäoline. Seisukoht ei ole mõistlikult põhjendatud ei tööprotsessi sujuvuse ega finantsilise toimetuleku aspektist. Ei ole põhjendatud, milles eeltoodud näidete puhul seisneb märkimisväärne erinevus. Kaebaja ei ole toonud välja muid riske, peale selle, et tegemist on haiglapesuga, teenust tuleb täismahus ja pidevalt ning täpse graafiku alusel pakkuda koheselt hankelepingu sõlmimisest. Kaebusest nähtub, et haiglapesu pesemine ei ole eriliselt keerukas teenus (eeldab küll spetsiaalseid seadmeid, mille kasutamine ei eelda aga paljude töötajate pikka ja kõrgetasemelist koolitust; vajalikud on tavalise pesu pesemisega võrreldes ökoloogilisemaid pesuvahendeid ning käitlemisel on ajagraafikust kinnipidamisel rangemad nõuded). Antud hanke maksumus ja maht ei ole sellised, millest võiks põhjendatult järeldada, et käibe tõus eeltoodud ulatuses (mõlema näite puhul) ei ole võimalik ning annaks alust väiteks, et hankelepingut ei suudeta tõenäoliselt edukalt täita. Kaebaja poolt esiletoodud põhjendused (kohanemine töötingimustega, seadmete tundmaõppimine, töökorralduse paikapanemine, seadmete installeerimine jm) võiksid olla asjakohased ettevõtte puhul, milline kõnealuses valdkonnas varem tegutsenud ei ole või on 8 tegutsenud väga lühiajaliselt ja oluliselt väiksemas mahus, kui seda eeldab käesolev hange. Ka kaebaja põhjendus, et seatud kvalifitseerimistingimusele vastamiseks on võimalik teha ühispakkumine, ei põhjenda sisuliselt vaidlusalust tingimust. AS Eesti Vanglatööstus on esitatud vaidlustuses ja kohtuistungil selgitanud, et ta omab seitsme aasta pikkust pesupesemisteenuse osutamise kogemust. Kuni aastani 2007 oli tema pesumajateenuse osutamise maht ca 1,7 miljonit krooni aastas, sest tegutseti ainult ühe üksusega Põhja ja Lääne Eesti piirkonnas. 2007.a. valmis Jõhvi Vangla pesula, mis võimaldab pesta kuni 4000 kg pesu ööpäevas ning sisaldab tehnoloogiat ka tervishoiuasutustele kvaliteetse pesupesemisteenuse osutamiseks. Vastustaja eeltoodud väiteid kinnitavad avalikus registris kättesaadavad majandusaasta aruanded, millest nähtub ka see, et 2008.a. oli vastustaja pesupesemise müügitulu 2,26 miljonit krooni. AS Eesti Vanglatööstus esindaja selgitas kohtuistungil (tlk 93), et neil on olemas ka haiglapesu pesemise kogemus. Seega on AS-l Eesti Vanglatööstus olemas nii kogemus vastavas valdkonnas, tegemist on juba toimiva ettevõttega antud valdkonnas, on olemas seadmed ja vastavas valdkonnas töötamise kogemusega spetsialistid ning ettevõtte eelnevate aastate kogukäibe ja pesupesemise valdkonna netokäibe suurus võimaldavad pigem järeldada, et eelduslikult võiks olla tegemist isikuga, kes on võimeline hankelepingut täitma. Ebaproportsionaalselt kõrge kvalifitseerimistingimus toob vähemalt vastustaja näitel kaasa põhjendamatu takistuse hankemenetluses osaleda ning selliseid huvitatud isikuid võib olla teisigi. Vaidlusalune tingimus võib seega kaasa tuua olukorra, kus riigihankel ei kasutata efektiivselt olemasolevat konkurentsi, mis on vastuolus
Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja eesmärgi tagaksid sama hästi ka märksa vähem piiravamad tingimused. Kaebaja heitis vaidlustuskomisjonile ette seda, et talle ei ole selgitatud, millised tingimused ta pidanuks kehtestama, et need oleksid vaidlustuskomisjoni ja riigihangete ameti hinnangul õiguspärased. Kohus märgib, et kvalifitseerimistingimuste kehtestamine on hankija diskretsiooniotsus, mistõttu ei saa ükski haldusorgan täpselt ette kirjutada, millised tingimused olema peavad. Kaebaja oleks kohtu hinnangul antud juhul saanud majanduslikku seisundit (ja sellest tulenevalt valdkonnas edukalt toimiva organisatsiooni olemasolu) hinnata väiksema kui 4 milj kroonise valdkonna netokäibe nõude põhjal, lisaks finantsseisundit kogukäibe põhjal (vajadusel lisaks mõistlikus suuruses kasumi olemasolu) ning kaebaja eesmärki arvestades olnuks mõistlik ette näha ka kvalifitseerimistingimused tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kaevatav vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on käesolevas haldusasjas kandnud (arve ja maksekorraldus, tlk 87-88) menetluskulu (esindaja kulu) summas 7560 krooni (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmine taotletavas summas on põhjendatud. Kristina Maimann Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.