TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2199 Otsuse kuupäev 25.11.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Jevgeni Potštarjov’i kaebus Tartu Vangla esimese üksuse juhi 14.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1182 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jevgeni Potštarjov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 14.08.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1182 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Jevgeni Potštarjov’i kartserisse paigutamisega 5 (viis) ööpäevaks tingimisi 6-kuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et J.Potštarjov väljendus 22.07.2009.a kella 14.30 paiku valvuriga suheldes ebaviisakalt, öeldes ametnikule: „Kozjol!“. 24.08.2009.a esitas J.Potštarjov vaide Tartu Vangla esimese üksuse juhi K.Meho 14.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1182 peale. 29.09.2009.a. vaideotsusega nr E5338 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 05.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse Jevgeni Potštarjov’i kaebus Tartu Vangla esimese üksuse juhi 14.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1182 tühistamise nõudes. 12.10.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Jevgeni Potštarjov selgitab kaebuses, et ta ei ole nõus käskkirjaga ja vaideotsusega nr E5338 ning talle määratud distsiplinaarkaristusega, kuna leiab, et tema süü ei ole millegagi tõendatud. 22.07.09.a. seletuskirjas nr 1196 kirjutab vanglatöötaja R.Kroonberg, et kaebaja lõi jalaga vastu ust ja nimetas teda „sokuks“. Kaebaja aga märgib, et distsiplinaarprotokollis ei ole tema süü mitte millegagi tõendatud. Lahendamisel analüüsiti, et see ei olnud kindlasti just kaebaja, kes lõi jalaga vastu ust ning seda ei olnud kaebaja arvates üldse võimalik visuaalselt tuvastada sellest kohast, kus seisis R.Kroonberg. Kaebaja märgib, et samal hetkel oli sama ukse juures vähemalt 5 kinnipeetavat ning kõik see seab kahtluse alla R. Kroonbergi sõnade tõepärasuse. Oma 23.07.09.a. seletuskirjas palus kaebaja, et vaadataks läbi valvekaamera videosalvestus ja küsitletaks neid kinnipeetavaid, kes olid sellel momendil lähedal. Seda ei tehtud, sest mingil põhjusel ei ole see salvestus säilinud. Kaebaja ei saa loetleda neid kinnipeetavaid, kes olid lähedal, sest ta lihtsalt ei pööranud sellele tähelepanu, ning arvab, et temal ei ole ka kohustust mäletada neid kinnipeetavaid. Täiendavalt selgitab kaebaja, et vangla arvab, et kaebaja võis selle distsiplinaarrikkumise toime panna, lähtudes sellest, et ka varem on kaebajal olnud distsiplinaarrikkumisi seoses konfliktidega vanglatöötajatega. Kaebaja aga leiab, et see kõik oli varem ja sellest ei saa juhinduda ning peab vaatama eraldi ainult seda juhtumit. Kaebaja märgib, et ta ei ole nõus distsiplinaarkaristusega, sest tema süü ei ole millegagi tõendatud ning kellegi oletused ei ole tõendid. Vangla ei leidnud ega kuulanud üle tunnistajaid, kes kinnitaksid R.Kroonbergi ütlusi, s.t. et vanglal ei ole mingeid otseseid tõendeid kaebaja süü kohta. Vanglal ei ole õigust karistada kaebajat selle eest, mida ta teinud ei ole. Nimelt 22.07.09.a. ei ole kaebaja jalaga vastu ust löönud ega R. Kroonbergi „sokuks“ nimetanud. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et R. Kroonbergil ei ole mõtet kaebajat rõõnata. Kaebaja kinnitab, et ka temal ei olnud mõtet vanglaametnikku „sokuks“ nimetada. 10.11.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et juhtum leidis aset 22.07.09 kella 14.30 ajal Tartu Vanglas S-hoones pärast seda kui kaebaja tuli spordisaalist. Peale läbiotsimist läks ta II korrusele, kus oli tema sektsioon. Ukse juures oli kinnipeetavate grupp koos kaebajaga, kes kõik ootasid korrapidajalt, millal ta ukse lahti teeb. Nad ootasid kuskil 2 minuti ringis ukse lahtitegemist. 2 minutit ooteaega on kaebaja arvates pikk aeg, kuid kaebaja ei arva, et peab olema nii, et kui tuleb kinnipeetav, siis peab kohe valvur tegema ukse lahti. Kaebaja arvab, et minuti jooksul võiks valvur ukse lahti teha. Tollel hetkel kiirustasid kõik duši alla, sest 30 minuti pärast pandi sektor kinni ning kõik pidid viibima oma kambrites ning seetõttu oli nendel põhjust kiirustamiseks. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta nägi, kuidas uksele lähenes R.Kroonberg, kellega ta on kokku puutunud niipalju kui R.Kroonberg on valves olnud ning ta on näinud teda mitmeid kordi. Uks, mille juures kaebaja ootas, oli metalluks ning keset ust oli kitsas ja piklik klaasist aken. Kaebaja seisis kuskil ukse kõrval. Mõne aja pärast korrapidaja sai mingi käsu või ta ise kuulis, tuli ust avama. Kinnipeetavate grupp läks elusektsiooni ukse juurde, kuid enne sektsiooni sisenemist korrapidaja Kroonberg pakkus kaebajale seletuskirja kirjutada. Kaebaja ei saanud aru miks ta peab kirjutama, kuna mingisuguseid selgitusi ta ei saanud. Järgmisel päeval kutsus kontaktisik kaebaja välja ning ütles, et kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetlus algatatud selle kohta, et ukse avanemise ootamise hetkel, lõi kaebaja jalaga vastu ust ning sõimas ametnikku „sokuks“. Kartseris istus kaebaja ära ajavahemikul 14.10.09-29.10.
- See karistus oli liidetud teise karistusega ning seega oli kokku 15 ööpäeva. Kaebaja soovib käskkirja tühistamist, kuna ei soovi, et seadusevastane käskkiri figureeriks tema toimikus. 2 Lähtuvalt eeltoodust palub J.Potštarjov tühistada Tartu Vangla esimese üksuse juhi 14.08.2009.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Jevgeni Potštarjov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Jevgeni Potštarjov’ile määrati 14.08.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1182 distsiplinaarkaristus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist tingimisi kuue kuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.3 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas ning p 7.2.3 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et saabudes 22.07.2009.a kella 14.30 ajal spordihoonest süüdimõistetute hoonesse ning oodates valvuri poolt kinnipeetavate isikute II korrusele sisenemiseks ukse avamist, karjus valvurile: „kas sa kazjol ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Kinnipeetavatel ei ole seadusandlikest aktidest tulenevat õigust anda vanglaametnikele korraldusi või määrata mida või millal üks või teine vanglaametnik peab tegema. Kaebajal ei olnud mingit mõjuvat põhjust pääseda korruse uksest sisse kiiremini, kui seda valvur vastavalt oma töökorraldusele tegi. Kinnipeetavad isikud pidid ootama ukse taga ainult seni, kuni valvur lõpetas oma ruumis hetkel poolelioleva toimetuse ning suundus koheselt kinnipeetavaid korrusele sisse laskma. Valvur viibis süüdimõistetute eluhoone II korrusel üksinda ning tema järelevalve all olid korraga kahes sektsioonis viibivad kinnipeetavad. Kaebaja väidab kaebuses, et temale süüks pandud distsipliinirikkumine ei ole tõendatud ning karistuse määramisel on arvestatud sellega, et tal on varasemast kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametniku Rein Kroonberg’i 22.06.2009.a ettekandega nr 1196, mille kohaselt ütles kinnipeetav J.Potštarjov talle karjudes, et kas sa „kazjol“ ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama. Korruse uks, millest kinnipeetavad sisenesid on kohe trepi kõrval ning avaneb koridori, ehk siis valvuri poolt vaadates väljapoole ning sellest mahub sisenema korraga üks või kaks kinnipeetavat. Kaebaja seisis ukse avamisel kohe ukse taga ning oli esimene uksest siseneja. Seega, kuna valvuril oli kaebajaga otsene silmside, ei ole alust kahelda vanglaametniku poolt ettekandes märgitus, et just kaebuse esitaja käitus ebaviisakalt ning kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel solvavat väljendit „kazjol“. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellel on kogu vangistusaja jooksul olnud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Tema käitumismustrit iseloomustavad vanglas juhtunud intsidendid ja varasemalt toimepandud ning kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarmenetluse läbiviija on arvestanud kaebaja distsiplinaarkorras karistamise ettepaneku tegemisel nii toime pandud teo raskusega (määrata 5 päevane kartserikaristus), kui kaalunud preventiivse meetmena karistuse täitmise edasilükkamist, kui kaebaja käitub katseajal õiguskuulekalt. Käesoleval hetkel viibib kaebaja lukustatud kambris, kuna tema suhtes kohaldati Tartu Vangla direktori 23.09.2009.a käskkirja nr 1-4/1451 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati põhjusel, et J.Potštarjov on süstemaatiline 3 distsipliinirikkuja. Süstemaatilise distsipliini rikkumise põhjusel on kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ka varasemalt. Kaebaja käitumine vanglas on üleolev ning ilmestab selgelt tema negatiivset suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka üldisesse õiguskorda. Kaebaja konfliktne suhtlemine vanglaametnikega on ära märgitud ka kaebajale 22.07.2009.a koostatud Individuaalses täitmiskavas, kus peeti uue kuriteo riskiks tulenevalt just kinnipeetava isikuomadustest seda, et vangistuse ajal on temal esinenud konflikte vanglaametnikega tuliste sõnavahetuste näol. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla esimese üksuse juhi K.Meho 14.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1182 tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt, andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutulusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja tegu ja süü selle toimepanemises on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud ning kaebaja antud seletusi saab pidada ennastõigustavateks, mis on antud eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Arvestades, et talle määrati karistus kuue kuulise katseajaga, sõltub karistuse reaalne täideviimne kaebaja enda õiguskuulekast käitumisest vanglas. 10.11.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja lisaks, et koridori uksel, mille taga kinnipeetavad ootasid, on tõepoolest üsna kitsas aken, mitte üle 25 cm lai ja mitte üle 50 cm pikk. See on paks uks paksu klaasiga. Seega kui Jevgeni Potštarjov nägi läbi akna Rein Kroonberg tulemas, siis nägi Rein Kroonberg ka teda, teist võimalust ei ole. Sellest aknast ei ole võimalik näha külje pealt ja üle teiste peade, sest see on väike. Selles koridoris, kus ta ootas, ei ole valvekaamerat ja ei olnud ka selle kaudu võimalik kindlaks teha, kes vastu ust lõi ja seega on ka jalaga vastu ust löömine käskkirjast välja jäänud, sest seda Rein Kroonberg ei näinud, küll aga Rein Kroonberg nägi seda, kes talle käratas. Vastustaja esindaja ei usu, et kaebaja ei ole võimeline nimetama ühtegi kaaskinnipeetavat, kes tema ümber seisid, sest ta ütles, et nad tulid spordisaalist ja seal käivad ühe sektori kinnipeetavad korraga ja võõraid seal ei olnud. Kaebajal oleks hiljem pidanud meelde tulema, kes seal kõrval viibisid, sest nad käivad igal nädalal spordisaalis. Ta ei ole nimetanud neid, kuna ta ei taha neid panna valetunnistusi andma või keegi neist ei nõustunud seda tegema. Kohtuistungil leidis vastustaja jätkuvalt, et distsiplinaarsüüdistus on tõendatud ametniku R.Kroonbergi ettekandega ning on välistatud, et R.Kroonberg eksis isikus, seda kinnitas ka kaebaja, et igakordsel vahetuse ülevõtmisel või andmisel teostatakse kinnipeetavate loendust ja peale selle on kaebajal kaelas nimesilt. Selle ukses oleva ava kaudu on võimalik korraga näha 1 inimest ja kui valvur nii kindlalt jalutas peale kinnipeetavate sisseastumist Jevgeni Potštarjovi juurde ja andis talle seletuskirja kirjutamise võimaluse, mida kinnitas ka kaebaja ise, et juba enne kui nad sektorisse sisse astusid pakkus Rein Kroonberg talle seletuse kirjutamist, siis oli R.Kroonberg täiesti kindel, kes talle karjus ja see oli Jevgeni Potštarjov. Jevgeni Potštarjov pidi aru saama, et seletuskirja niisama ei kirjutata ja on mingi probleem ja ta oleks pidanud meelde jätma, kes kaaskinnipeetavatest tema juures oli. Ta kasutas ilmselt ära juhust, et trepikojas kaamerat ei olnud ja ta teadis seda väga hästi. See on põhjus, miks vastustaja ei nõustu käskkirja tühistama ja rikkumise eest peab järgnema karistus. Tingimisi karistusega oli antud kaebajale võimalus ennast heast küljest näidata. Karistus oleks jäänud kaebajal kandmata, kui ta ei oleks toime pannud järgmist distsipliinirikkumist. Tema süüd tõendab ka see, et üle 1 minuti ootamist on tema jaoks pikk aeg ja sel korral pidi ta ukse juures ootama 2 minutit ja on tõenäoline, et ta muutus närviliseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta J.Potštarjov’i kaebus rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus jätab kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustatava käskkirja kohaselt pani J.Potštarjov toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 22.07.2009.a. kella 14.30 paiku rikkus ta süüliselt Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3 nõudeid, väljendus solvavalt valvur R.Kroonberg’i suhtes, öeldes „kas sa kozjol ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Vaidlus ei ole selle üle, et nimetatud väljend on solvav. Kaebaja vaidlustab fakti olemasolu ja seega karistust, sest ta leiab, et tema süü ei ole millegagi tõendatud ja ta ei ole R.Kroonberg’i nimetanud „kozjol“-iks. Käskkirja õiguslikuks aluseks on määratud J.Potštarjov’i poolt vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumine, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (rikkumise päeval, s.o 22.07.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt). Alates 24.07.2009.a on VangS § 67 p 1 muudetud järgmiselt: „Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.“ Vaidlustatavas käskkirjas, mis oli välja antud 14.08.2009.a, on kasutatud redaktsiooni, mis ei kehtinud veel 22.07.2009.a, s.o distsiplinaarrikkumise sooritamise päeval. Kohus leiab, et see asjaolu ei mõjuta käskkirja seaduslikkust ja see ebatäpsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Käskkirja kohaselt rikkus J.Potštarjov süüliselt Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3, mille kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas ning kinnipeetaval isikul on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada solvavaid väljendeid või žargooni. Vastavalt VangS § 63 lõikele 1 võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt VangS § 65 lõike 2 redaktsioonile, mis kehtis käskkirja väljaandmise ajal, võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. J.Potštarjov’ile määrati vaidlustatava käskkirjaga distsiplinaarkaristus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine tingimisi kuuekuulise katseajaga. Seoses sellega, et J.Potštarjov sooritas katseaja jooksul uue distsiplinaarrikkumise, oli määratud karistus täideviidud ja ta kandis seda karistust reaalselt. Käesoleva asja arutamisel see asjaolu ei oma tähtsust. Kaebaja taotles vaidlustatava käskkirja tühistamist, kuna ta ei ole sooritanud käskkirjas kirjeldatud rikkumist. Karistus on ära kantud, kuid ta ei soovi, et seadusevastane käskkiri figureeriks tema isiklikus toimikus. Kohus leiab, et kaebaja süü käskkirjas kirjeldatud rikkumises on täielikult tõendatud. Kaebaja väide, et ta ei ole kasutanud solvavaid väljaandeid ametniku R.Kroonberg’i suhtes, on ümber lükatud ametnik R.Kroonberg’i ettekandega (t.l. 24), kus on märgitud, et 5 J.Potštarjov pani toime järgmise rikkumise: „22.07.2009.a kella 14.30 paiku tulles spordisaalist, peksis jalaga vastu teise korruse ust ja karjus kas sa „kozjol“ ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Kohtul ei ole kahtlust vanglaametniku ettekande sisu osas. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Kohtuistungil vastas kaebaja, et R.Kroonberg’iga on ta kokku puutunud ainult nii palju, kui ta valves oli ja sai teada tema nime, kui luges ettekannet. Seega R.Kroonberg’il ja J.Potštarjov’il üksteise suhtes mingeid erisuhteid ei ole ja seega puudus põhjus selleks, et olla mitteerapooletu. Vastustaja tõendas kohtule juhtunu asjaolusid kirjeldades, et R.Kroonberg ei näinud, kes lõi jalaga vastu ust, kuid nägi seda, kes talle käratas ja kuulis, et just kaebaja solvas teda. Erapooletu vanglaametniku ettekandega on tõendatud kaebaja süü talle esitatud süüdistuses ja selles situatsioonis, kohtu arvates on välistatud vanglaametniku eksimus. Kohtuistungil teatas kaebaja, et kinnipeetavatel ja temal oli väga kiire, peale spordisaalist tulemist soovisid nad jõuda duši all ära käia ja selleks jäi ainult 30 minutit aega. 2 minutit ukse taga oodata oli kaebaja jaoks pikk aeg. Tema arvates võiksid 1 minuti jooksul vanglaametnikud ukse lahti teha. (t.l. 48) Seega kaebajal vanglaametnike kohustustest on moondunud ettekujutus ja vale arusaam. Kaebaja jäi oma seisukoha juurde, et vanglaametnik on kohustatud koheselt avama ust, kui kinnipeetavad lähenevad ukse juurde. Kaebaja ütlustest on näha, et tal puudus enesekriitika, ta õigustab ennast ja seega on seletatav tema eitamine distsipliinirikkumise osas. Kaebaja kasutas oma õigust distsipliinirikkumise vaidlustamises, lootes, et ainult valvuri ettekanne ei ole piisav karistuse määramiseks. (Sellest ta kirjutas kaebuses ja seda ta kordas kohtuistungil.) Karistuse määramisel on arvestatud juhtumi asjaolusid, käskkirjas on märgitud otsuse tegemiseks ja karistuse määramiseks kaalutlused. On arvestatud distsiplinaarrikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Karistusmäär on proportsionaalne, arvestades toimepandud süütegu ja isiksust. Käskkiri on motiveeritud, sanktsiooni valik on põhjendatud. Vastustaja on järginud VangS §-des 63-64 sätestatut. Distsiplinaarkaristuse valikul on VangS § 63 lg 3 kohaselt arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. Ainult kaebajast sõltus see, et katseajal sooritas ta uue rikkumise ja seega tuli tal reaalselt karistust kanda. Selle kaebuse raames kohus seda ei käsitle. Vaidlustatava käskkirja kontrollimisel tuvastas kohus, et selle haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsust, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on käskkirjas fikseeritud ja karistus on valitud diskretsiooni alusel (HKMS § 19 lg 6). Vaidlustatud käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 6