) § 50¹ lõikes 4² sätestatule. Viivistasu otsusega määrati tasumisele viivistasu summas 480 krooni (tl 3,32).
Parkimisõigust tõendav dokument oli asetatud sõiduki armatuurlaua juhipoolsele küljele selliselt, et tuvastatav oli parkimisõigust tõendava dokumendi olemasolu ning selle seerianumber. Kuna kõik väljastatud parkimisõigust tõendavad dokumendid omavad ainulaadset numbrikombinatsiooni, oli konkreetse parkimiskaardi kehtivus selle seerianumbri alusel tuvastatav, kuivõrd kaardinumbri alusel on parkimiskaardi kehtivuse osas võimalik teha parkimiskaardi väljastanud asutusele järelepäringuid. Sarnaselt kontrollivad parkimiskontrolörid mobiilse parkimise kasutajaid ja nende parkimisaja kehtivust elektrooniliste vahendite abil. Ühestki õigusaktist ei tulene, et parkimiskontrolör peab parkimiskaardi kehtivuse tuvastama silmside abil ning nähtaval kohal peab asetsema parkimiskaardi kehtivuse kuupäev. 4.2 27.10.2009 kohtule esitatud kaebuse täpsustuse (tl 20-21) kohaselt oli kaebuse esitaja oma invaliidist õe, kellele on väljastatud liikumispuudega inimese parkimiskaart, saatjaks. Kaebaja parkis 15.09.2009 oma sõiduki Audi a6 numbrimärgiga xxx xxx Tõnismägi 2 parklasse Tallinnas. Kaebaja parkis auto korrektselt ning nõuetekohaselt ja pani sõiduki armatuurlauale juhipoolsele küljele nähtavale kohale parkimisõigust lubava kehtiva tunnistuse. Tunnistuse kehtivust oli võimalik seeria numbri alusel tuvastada. 4.3 Kaebuse esitaja vastuväidetes vastustaja vastusele (tl 44-45) märgib kaebuse esitaja, et sõiduki eripärast tingitud tumendatud klaasi äär varjas ära parkimisloa kuupäevalise numbrikombinatsiooni, aga hea tahtmise juures oleks olnud võimalik seda sealt näha. Selgelt nähtava seeria numbri järgi oleks võimalik olnud ka parkimisloa kehtivust tuvastada. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks väide, et antud olukorras oli parkimiskaardi kehtivuse väljaselgitamine võimatu. See, et vastustaja ja loa väljastaja ei ole ühtset kontrollandmebaasi programmeerinud, ei ole ühegi kehtiva parkimisloa kasutaja mure. Puudega isiku parkimiskaart ei ole seotud ühegi sõidukiga ega selle numbriga, vaid on väljastatud üksnes isikuliselt, mistõttu on väär vastustaja seisukoht, et loalt ei olnud tuvastatav kaardi ja konkreetse sõiduki seos. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Vastustaja AS Ühisteenused kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel: 5.1 Kaebuse esitaja ei olnud antud juhul parkimisluba nõuetele vastavalt kasutanud.
lg 41 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi: määrus „Parkimistasu“) punkti 4.4 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Seega peab 2 parkimisluba olema sõidukisse paigutatud selliselt, et sellel sisalduv oleks üheselt arusaadav, et see oleks väljast täielikult nähtav ja loetav. 5.2
lõike 41 ja määruse „Parkimistasu“ punktis 4.4 sisalduv dokumendi kehtivuse nõue tähendab seda, et kontrolli teostamise päeval ei oleks parkimisloal märgitud parkimisloa kehtivuse tähtpäeva ületatud ning parkimisluba saab kehtida üksnes siis, kui seda kasutatakse koos parkimisloal märgitud sõidukiga. Kaebuse esitaja on nõustunud, et fotodelt sõiduki armatuurlauale asetatud parkimisluba ei olnud täies ulatuses nähtav, vaid tuvastatav oli üksnes parkimisõigust tõendava dokumendi olemasolu ning selle number. Selleks, et konkreetset sõidukit ja selle armatuurlaual asetsevat parkimispiletit oleks võimalik omavahel seostada, tuleb kõrvutada sõiduki registreerimisnumbrit parkimisloale märgitud registreerimisnumbriga. Kui sõiduki registreerimisnumbrit tuvastada pole võimalik, siis pole parkimiskontrolöril ka võimalik kontrollida, kas kasutatav parkimisluba on väljastatud sellele konkreetsele sõidukile. 5.3 Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala parkimislubade väljastamise õigus kuulub üksnes Tallinna Transpordiametile. Seega puudub nii parkimiskontrolöril kui AS-i Ühisteenused kontoritöötajatel võimalus väljastatud parkimislubade kehtivuse kuupäevi kontrollida. Seetõttu on määrava tähtsusega, et parkimisloal sisalduvad andmed oleksid väljastpoolt sõidukit visuaalselt tuvastatavad. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-07 märkides, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, mistõttu ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Ehk käesoleval juhul ei oma tähtsust, millised asjaolud tingisid parkimisloa sõiduki armatuurlauale mittenõuetekohase asetamise. Määrav ei ole ka asjaolu, kas parkimisloa sisu oleks võimalik tagantjärele välja selgitada.Tähtsust omab vaid asjaolu, et parkimiskontrolör saab kontrolli teostamisel lähtuda fikseeritud märgistusest. Veel juhib vastustaja kohtu tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 3-07-1931, milles märgitu kohaselt on sõiduki juht kohustatud enne sõiduki juurest lahkumist kontrollima, et tema parkimisõigust on teistel isikutel võimalik tuvastada. Selliselt on tegemist sõidukijuhi hoolsuskohustusega ja selle rikkumisel on ta kohustatud vastutama ka tagajärgede eest. Vastustaja lisab, et käesoleval juhul oleks kaebuse esitaja pidanud parkimisloa asetamisel olema tunduvalt hoolsam ja tähelepanelikum ning jälgima, et parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimisluba oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on paigaldada parkimisluba selliselt, et kontrolli käigus oleks võimalik tuvastada selle kehtivust. Kui parkimisloalt ei ole võimalik tuvastada sellele märgitud (kehtivuse) kuupäeva, ei ole parkimiskontrolöril võimalik langetada otsust selle parkimisloa ajalise kehtivuse suhtes. 5.4 Vastustaja leiab, et ka viivistasu määr oli asjakohane. Viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Antud juhul kaebuse esitaja seda nõuet ei järginud. 6. Neil põhjendustel palub vastustaja kaebuse rahuldamata jätta. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus, hinnanud kõiki menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad: 8.
lg 5 järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
§-des 501-503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad ja parkimissoodustused ja vabastused. Tallinna Linnavolikogu on oma 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ kehtestanud Tallinnas tasulise parkimise. 3
Liiklusseaduses puudub selline säte nagu § 50¹ lõige 4². Riigikohtu halduskolleegium on 20.09.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-33-07 punktis 16 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas.
lg 41 esimene lause sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Sama sätestab ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkt 4.4. Seega on nõuded parkimisõigust tõendava dokumendi paigaldamisele toodud nimetatud õigusaktide sätetes. Nimetatud sätetest tulenevalt tuleb paigaldada parkimise õigust tõendav dokument selliselt, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik visuaalselt tuvastada dokumendi kehtivust. Nimetatud sätetest ei tulene AS-i Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnikule kohustust kontrollida parkimise õigust tõendava dokumendi kehtivust muul viisil. Kaebuse esitaja on kaebuses, kaebuse täpsustuses ja vastuväidetes vastustaja vastusele möönnud, et parkimisloa kehtivust näitav kuupäevaline numbrikombinatsioon oli varjatud. Ka kaebusele lisatud sõiduki parkimise momendil tehtud fotodelt (tl 4-7) ei ole parkimiskaardi kehtivusaeg nähtav.
lg 1 p 4 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Seega, kuna kontrolli teostamise ajal 15.09.2009 kell 12:28 ei olnud parkimise õigust tõendav dokument paigaldatud selliselt, et oleks olnud võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, oli parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul
Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks.
lg 1 kohaselt liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva seaduse lisa 2 kohane teda teenindava sõiduki parkimiskaart. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt annab parkimiskaardi välja kohalik omavalitsus. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa 1 punkti 7.1 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Parkimiskaardi väljastab sotsiaalministri kehtestatud tingimustel Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet). Seega on eeltoodud Tallinna Linnavolikogu määrusega vabastatud parkimistasu maksmisest nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul liikumispuudega juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel, ei ole aga parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimine. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud K. K.le väljastatud parkimiskaardi (tl 10-11) kehtivusega kuni 10.03.2014, millele on samuti märgitud, et liikumispuudega juht võib parkida tasuta avalikes tasulistes parkimiskohtades. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhile ei ole selle 4 parkimiskaardiga avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta parkimise õigust antud. Asjaolusid arvestades pidi kaebuse esitajale parkimiskaardil märgitu teada olema. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja kinnitanud kaebuses, et sõiduki AUDI registreerimismärgiga xxx xxx parkis 15.09.2009 kell 12:28 kaebuse esitaja K.K., mitte aga K. K., kellele oli väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebuse esitajal õigus K. K.le väljastatud parkimiskaardi alusel sõidukit AUDI registreerimismärgiga xxx xxx 15.09.2009 kell 12:28 Tallinna linna avaliku tasulise parkimise alas tasuta parkida. 11.2
lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkt 4.2 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja väitnud, et ta oleks parkimise alustamisel parkimisaja alguse parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt teada andnud. Seda ei kinnita ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud fotod (tl 4-7).
lg 1 p 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kuna sõiduauto AUDI registreerimismärgiga xxx xxx parkimise eest 15.09.2009 kell 12:28 tasulisel parkimisalal ei olnud parkimistasu makstud, oli parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus koostada viivistasu määramise otsus ka
12. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Aili Maasik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.