lg 2 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on muid varalisi võimalusi peale eelpool loetletud vanaduspensioni ja sõidukite. Seega saab kohus kostja varalise võimalusena lähtuda vaid nendest asjaoludest. Teiseks analüüsib kohus lapse vajadusi. Hageja on lapse vajadusena näidanud hagiavalduses ja kohtuistungil jäi selle juurde, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt 2500 krooni. Samas avaldas hageja, et lapse vajadused suurenevad, kui laps läheb kooli /tl 77/. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt mitte rohkem kui 1600 krooni. Hageja poolt näidatud lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused summas 2500 krooni kuus on minimaalsed ja ilmselgelt ei kata kõiki lapse normaalseks arenguks vajalikke kulutusi. Hageja on lapse kuludena hagiavalduses näidanud vaid toidu, riiete ja eluaseme kulud. Samas on lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks vaja teha ka muid kulutusi, näiteks kulutused kultuuriüritustele, last arendavatele mänguasjadele, sporditarvetele jne. Kulutusi tuleb teha hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele, voodipesule jne. Seega leiab kohus, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud lapsele vajaminevate kulutustena kulusid, mis oleks põhjendamatud või liigselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõista elatis kostjalt hageja kasuks välja alla seaduses sätestatud alammäära. PKS §61 lg 6 p 1 ja 3 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on * aastane vanaduspensionär, kellega on tööandja * lõpetanud töölepingu 03. septembril 2009a. tervislikel põhjustel. Kohtule on esitatud väljavõte kostja haigusloost ja * teatis. Nimetatud tõenditest ilmneb, et kostja vajab taastusravi ning liikumiseks abivahendeid. Arvestades kostja vanust ja tema tervislikku seisundit, on vähetõenäoline, et kostja suudab lisaks pensionile hakata tulevikus saama sissetulekuid töölepingu alusel. Kohus leiab, et kui isik on * aastane, tuleb arvestada isiku tervislikku seisundit ning asjaolu, et kostjal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele, et säilitada oma elukvaliteet. Käesoleval juhul tuleb teha kulutusi liikumise abivahenditele. Samas leiab kohus, et need kulutused peavad olema mõistlikud. Kohus leiab, et põhjendatud on isikliku autoga Tallinnas arsti juures käimine kahel korral kuus, kuid väikelinna * tingimustes igakuiselt lisaks sellele 1500 kilomeetri mahasõitmine, ei ole millegagi põhjendatud. Kostjaga on tööandja lõpetanud töölepingu 03.09.2009a. Kostja on kodune vanaduspensionär. Kostja kohtus antud ütluste kohaselt kulub tal toidule ja hooldusele igakuiselt 2000 krooni. Hooldus sisaldab endas nii poes käimist kui toidu tegemist. Kostjaga ühes majas elab tema täiskasvanud poeg. Seega ei ole kostjal vajadust igapäevaselt poes käia ja kuna kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, milliste vajaduste rahuldamiseks tal tuleb igakuiselt maha sõita lisaks arsti juures käimisele veel vähemalt 1500 kilomeetrit, siis ei pea kohus neid kulutusi hädavajalikeks. On loomulik, et kostja * autoga sõidab, kuid seda saab arvestada vaid mõistlikus mahus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milliseid liikumisvahendeid ta vajab ning milliseid kulutusi tal selleks teha tuleb. Kostja on kohtule avaldanud, et ravimisele kulub tal 300-400 krooni kuus. Hageja ei ole vaidlustanud nimetatud väidet ega asjaolu, et kostja vajab ravi.
lg 2 ja 4 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu 5 eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatudväidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel arvestab kohus, et kostja on töövõimetu ja tal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ning ravimitele, mis on käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla 2175 krooni, mis on käesoleval ajal elatusraha alammäär. Kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma ka tulumaksu. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et hagejal tuleb tasuda tulumaksu, mille määr käesoleval ajal on 21%. Hagejal ja kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale K. K.. Hageja teine laps on täiskasvanud ja asjaolu, et nad elavad koos hagejaga ühes korteris, ei muuda teda veel ülalpeetavaks. Eeltoodud põhjendusi arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse K. K. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud
lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskuludest kostja kanda riigilõiv põlvnemise tuvastamise nõudelt. Kuna kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude, siis tuleb DNA ekspertiisi kulud jätta samuti kostja kanda..
§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.