Obsah (6)

§ 26§ 31§ 7§ 4§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-08- 1474 Haldusasi OÜ Läänemees (äriregistri

§ 26lg 1 p 6).

2. Saata otsus menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 15.02.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Läänemees esitas 27.03.2007 Rae Vallavalitusele taotluse Lagedi alevikus Kopli tee 3 kinnistule (katastritunnus 65301:003:0842) detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada kinnistule kaks eraldiseisvat ridaelamut (tl 90).
2. Rae Vallavalitsuse 09.01.2007 korraldusega nr 58 „Lagedi alevik Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu algatamine“ algatati Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kinnitati Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu lähtetingimused (tl 4-7). Lähtetingimuste 1 kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Lagedi alevikus Kopli tee 3 kinnistule ridaelamu ehitamine ning selleks kinnistule ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine.
3. 26.01.2007 ja 09.02.2007 on allkirjastatud Rae Vallavalitsuse, Läänemees OÜ ja töövõtja Kolmas Tee Projekt OÜ vahel sõlmitud detailplaneeringu koostamise leping (tl 8-11), mille punkti 1.2 kohaselt detailplaneeringu koostamist rahastab OÜ Läänemees.
4. 11.02.2008 esitas Kolmas Tee Projekt OÜ Rae Vallavalitsusele Rae valla Lagedi aleviku Kopli tee 3 detailplaneeringu (tl 12-13, 91).
5. 10.04.2008 saatis Rae Vallavalitsus OÜ-le Läänemees EhS §-is 13 sätestatud kohustuste üleandmise lepingu ja võlaõigusliku kokkuleppe ühishüpoteegi seadmiseks projekti (tl 91).
6. 23.04.2008 saatis kaebuse esitaja Rae Vallavalitsusele kirja ( tl 91), kus märkis, et lepingu projektist nähtuvalt soovib OÜ Läänemees võtta üle EhS §-s 13 nimetatud valla kohustused ning lisaks veel finantseerima Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitust 280 000 krooniga, omal kulul välja ehitama lastemänguväljaku jne. Kuivõrd OÜ Läänemees lepinguprojektis nimetatud kõigi kohustuste enda kanda võtmiseks pole soovi avaldanud, siis soovib OÜ Läänemees selgitust ja põhjendust, miks ta peaks enda kanda võtma sellises mahus Rae valla huvides ja valla kohustuseks olevaid investeeringuid. Kirjas palutakse kehtestada Lagedi aleviku Kopli tee kinnistu detailplaneering või teatada põhjustest, miks seda veel kehtestada ei ole saanud või ei saa.
7. Rae Vallavalitsuse 21.05.2008 kirjaga nr 6-2/2017 vastati OÜ Läänemees 23.04.2008 kirjale (tl 20-21), et kuivõrd valla arengukava ei näe ette OÜ Läänemees poolt planeeritava arenduspiirkonna rajamist, siis puuduvad seetõttu valla eelarves investeeringuna EhS §-s 13 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Samuti puuduvad vallal piisavad rahalised vahendid, et tagada kinnisvara arendajate tegevuse tulemusel valla haldusterritooriumile uute elanike elama asumisel kõikidele soovijatele piisavalt lasteaia- ja koolikohti või mõne muu antud piirkonnas vajaliku sotsiaalobjekti väljaehitamist või rajamist (antud juhul lasteaed, spordihoone ja laste mänguväljak). Antud põhjusel peab vallavalitsus võimalikuks kehtestada arendusalade detailplaneeringud eeldusel, et arendajad on võtnud enda kanda eelmärgitud kohustuste täitmise oma vahendite arvelt. Kokkuvõtlikult on kirjas asutud seisukohale, et OÜ Läänemees omandis oleva kinnistu detailplaneering on võimalik kehtestada eeldusel, kui OÜ Läänemees peab võimalikuks võtta EhS §-s 13 sätestatud kohustuste täitmise enda kanda ja samuti anda tema arendatavasse piirkonda elama asuvate isikute huvides omapoolne panus sotsiaalse infrastruktuuri väljakujundamisele.
8. Vastuseks Rae Vallavalitsuse 21.05.
9. kirjale nr 6-2/2017 on OÜ Läänemees oma 04.06.2008 Rae Vallavalitsuses registreeritud kirjas (tl 83) teatanud, et on nõus enda kanda võtma EhS §-is 13 nimetatud valla kohustused Rae valla Lagedi aleviku Kopli tee 3 detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ning Kopli tee 3 maaüksust läbiva sissesõidutee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni Kopli tee 3 maaüksuseni/maaüksusel. OÜ Läänemees ei ole nõus finantseerima Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitust 280 000 krooniga, kuivõrd sellist kokkulepet pole ei suuliselt ega kirjalikult sõlmitud ja vald ei olnud sellistest nõudmistest kaebajat detailplaneeringu algatamisel teavitanud. Kirjas palutakse kehtestada Lagedi alevikus Kopli tee 3 kinnistu detailplaneering või teatada põhjustest, miks seda veel kehtestada ei ole saanud või ei saa.
10. Rae Vallavalitsuse 20.06.2008 kirjaga nr 6-2/2017 (tl 22) on OÜ-le Läänemees teatatud, et Kopli tee 3 detailplaneering on võimalik kehtestada eeldusel, et OÜ Läänemees peab võimalikuks finantseerida eelnimetatud sotsiaalobjektide (Lagedi aleviku lasteaed ja 2 spordihoone) ehitamist lepingu projektis esitatud summas või alternatiivselt vähendada olulises osas detailplaneeringu mahtu selliselt, et Kopli tee 3 kinnistule on võimalus ehitada vaid ühepereelamu. Kirjas on märgitud, et kui OÜ Läänemees jätkuvalt ei pea võimalikuks kõnealuste sotsiaalobjektide finantseerimist või ei toeta detailplaneeringu mahu olulist vähendamist, esitatakse Rae Vallavolikogule ettepanek Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks.
11. 21.07.2008 (tl 26) esitas OÜ Läänemees Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega teha kindlaks ja tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse nõudmised, mille kohaselt OÜ Läänemees peab enda kanda võtma EhS §-s 13 nimetatud valla kohustused ja täiendavalt finantseerima Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitust ning kohustada Rae Vallavalitsust sooritama Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu menetlemisel detailplaneeringu kehtestamiseks tema pädevuses olevad seadusjärgsed menetlustoimingud. Kohus võttis kaebuse 18.12.2008 määrusega menetlusse. 30.01.2009 esitas kaebuse esitaja kohtule avalduse, milles teatab, et kaebuses esitatud kohustamistaotlus hõlmab endas samas kaebuses esitatud tuvastamistaotlust ja kaebaja taotleb Rae Vallavalitsuse kohustamist sooritama Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu menetlemisel detailplaneeringu kehtestamiseks tema pädevuses olevad seadusjärgsed menetlustoimingud (tl 75-76). Kohus määras poolte nõusolekut arvestades asja 15.12.2009 määrusega kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
12. Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Rae vallas Lagedi alevikus Kopli tee 3 kinnistu, mille kohta algatas vallavalitsus detailplaneeringu. Kaebaja, Rae Vallavalitsus ja Kolmas Tee Projekt OÜ sõlmisid 09.02.2007 lepingu Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks. Lepingu kohaselt tuli detailplaneeringu koostamine finantseerida kaebajal ja Rae Vallavalitsus kohustus sooritama detailplaneeringu menetlemisel tema pädevuses olevad toimingud. Kolmas Tee Projekt OÜ esitas Rae Vallavalitsusele lähteülesandes esitatud tingimustele ja PlanS §-s 9 sätestatule vastava detailplaneeringu. Samuti täitis kaebaja oma lepingujärgsed kohustused.
13. Rae Vallavalitsus esitas 10.04.2008 ootamatult kaebajale lepinguprojekti, mille kohaselt tuli kaebajal võtta üle EhS §-s 13 nimetatud valla kohustused, finantseerida Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitust 280 000 krooniga ning ehitada omal kulul välja lastemänguväljak. Kaebuse esitaja teatas Rae Vallavalitsusele, et on nõus enda kanda võtma EhS §-s 13 nimetatud valla kohustused Rae valla Lagedi aleviku Kopli tee 3 detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ning Kopli tee 3 maaüksust läbiva sissesõidutee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni Kopli tee 3 maaüksuseni/maaüksusel. Kaebaja ei olnud nõus finantseerima Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitust 280 000 krooniga, kuivõrd sellist kokkulepet pole ei suuliselt ega kirjalikult sõlmitud ja vald ei olnud sellistest nõudmistest kaebajat detailplaneeringu algatamisel teavitanud. Vallavalitsus teatas oma 20.06.2008 kirjas kaebajale, et kui kaebaja ei finantseeri lasteaia ja spordihoone ehitust, esitab vallavalitsus volikogule ettepaneku Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks. Kaebaja leiab, et vallal puudub õigus esitada arendajale pärast detailplaneeringu algatamist üllatuslikke nõudmisi ja jätta sel põhjusel tema pädevusse kuuluvad seaduses sätestatud menetlustoimingud tegemata, mistõttu jääb detailplaneering kehtestamata ja kaebajale tekib kahju.
14. 29.01.2009 avalduses (tl 75) märgib kaebuse esitaja, et kaebaja eesmärk on algatatud detailplaneeringumenetlusega edasiminek, mistõttu taotleb kaebuse esitaja Rae Vallavalitsuse 3 kohustamist sooritama Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu menetlemisel detailplaneeringu kehtestamiseks tema pädevuses olevad seadusjärgsed menetlustoimingud. Rae Vallavolikogu ei ole kuni käesoleva ajani võtnud vastu otsust detailplaneeringu vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. OÜ Läänemees esitas 27.03.2007 Rae Vallavalitusele taotluse Lagedi alevik Kopli tee 3 kinnistule (katastritunnus 65301:003:0842) detailplaneeringu algatamiseks, eesmärgiga rajada kinnistule kaks eraldiseisvat ridaelamut. Planeeritava maaüksuse suurus on maakatastri andmete kohaselt 4008 m
16. Lagedi aleviku üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas maaala juhtfunktsiooniks ühepereelamute maa-ala, kus antud kinnistule on krundijaotuse kohaselt lubatud rajada ühepereelamuid. Rae Vallavalitsuse 08.01.2008 korraldusega nr 58 algatati Kopli tee 3 detailplaneering ning kinnitati planeeringu lähtetingimused. Lähtetingimuste p 4.2 kohaselt pidas vallavalitsus võimalikuks kinnistule kuni 5-eboksilise ridaelamu kavandamist.
17. Rae Vallavalitsusele esitatud planeeringulahendus nägi ette kinnistule 3+4 korteriga ridaelamu ehitamise. Vallavalitsus tutvus esitatud planeeringulahendusega ning asus seisukohale, et valla arengukava kohaselt ei suuda Lagedi piirkonda teenindavad sotsiaalobjektid rahuldada planeeringute realiseerimisega lisanduva elanikkonna vajadusi ning uute planeeringute vastuvõtmise ja kehtestamise otsuse langetamisel tuleb kaaluda arendajate panust sotsiaalse infrastruktuuri arendamisesse. Arendaja seisukoha saamiseks ja planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste üleandmise ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide rahastamise tingimuste üle läbirääkimiste pidamiseks saatis vallavalitsus OÜ-le Läänemees lepingu projekti, milles sisaldusid ettepanekud tehnilise infrastruktuuri arendamise tingimuste osas ning ettepanek osaleda sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel. Esitatud ettepanekutele vastas OÜ Läänemees 23.04.2008 kirjaga, milles keeldus planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste ülevõtmisest ja sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel osalemisest. Rae Vallavalitsuse 21.05.2008 kirjas nr 6-2/2017 selgitati põhjalikult valla võimalusi piirkonna arendamiseks vajalike kulutuste tegemisel ning informeeriti arendajat, et planeeringut on võimalik kehtestada eeldusel, et arendaja võtab üle kohustused tehnilise infrastruktuuri rajamiseks ja osaleb sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel. OÜ Läänemees saatis 21.05.2008 kirja, milles avaldas valmisolekut võtta enda kanda planeeringu realiseerimiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri arendamine, kuid keeldus Lagedi aleviku lasteaia ja spordihoone ehitamise finantseerimisest. Rae Vallavalitsuse 20.06.2008 vastuskirjas nr 6-2/2017 asuti seisukohale, et vastuvõtmiseks esitatud planeeringu kehtestamise eelduseks on sotsiaalse infrastruktuuri arendamises osalemine. Alternatiivina pidas vallavalitsus võimalikuks vähendada planeeringus ehitusõiguse mahtu ning võimaldada planeeringu alusel kinnistule vaid ühe elamu rajamist. Kirjas paluti esitada seisukoht hiljemalt 11.07.2008, et vallavalitsus saaks kaaluda planeeringu vastuvõtmise põhjendatust ja otsustada planeerimismenetluse jätkamine või menetluse lõpetamine. Sellele kirjale arendaja ei vastanud, vaid esitas 21.07.2008 Tallinna halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja toimingu sooritamise kohustamiseks. 16.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et vallavalitsus on planeeringu koostamise menetluses toiminud õiguspäraselt ning kaebaja õigusi ei ole planeerimismenetluses rikutud. Kuni kaebaja kohtusse pöördumiseni on vallavalitsus jätkanud planeeringu koostamise menetlusega ning soovinud kokku leppida planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste üleandmise tingimustes. Planeeringu koostamise menetluses ei ole tehtud toiminguid, mis rikuvad kaebaja õigusi. 4

1. Detailplaneeringu algatamine ei tekita kohtupraktika kohaselt kinnistu omanikule õigusi ja kohustusi, vaid tähendab formaalset otsustust, et detailplaneeringu koostamisega tuleb alustada. Lähtetingimused on vallavalitsuse suunised, mida on võimalik põhjendatud vajaduse korral korrigeerida. Detailplaneeringu menetlemise käigus töötatakse välja planeeringu lahendused, mille põhjal selgub planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste maht. Seetõttu ei olnud planeeringu algatamisel võimalik arendajat teavitada planeeringuga kaasnevate kohustuste sisust. Planeeringu koostamise menetluse käigus toimunud valla arengukava täiendamiseks teostatud analüüsi tulemusena on selgunud, et arendustegevus vallas on olnud liiga kiire ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide, eelkõige lasteaia- ja koolikohtade puudus on ilmselge.
2. PlanS § 2 lg 1 kohaselt on planeerimisseaduse eesmärgiks tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. PlanS § 1 lg 1 kohaselt tuleb planeerimisel tasakaalustatult arvestada majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Eeltoodust tulenevalt peab omavalitsus planeeringute menetlemisel ja planeerimisotsuste tegemisel arvestama vajadusega kujundada loodus- ja inimsõbralik keskkond. Elamupiirkondade arendamisel on olulisel kohal sotsiaalsete objektide rajamine (lasteaiad, koolid, eakate kooskäimiseks ja hoolduseks mõeldud ehitised) ilma milleta ei teki terviklikku elukeskkonda ning rahuldamata jäävad piirkonna elanike esmased sotsiaalsed vajadused. Kuivõrd arendustegevus on Rae vallas viimaste aastate jooksul olnud väga intensiivne, siis on selge, et kõikide potentsiaalsete elanike põhivajadusi rahuldavate sotsiaalobjektide rajamiseks valla eelarves ei ole võimalik koheselt vahendeid ette näha, vaid arendustegevus peab toimuma vastavalt valla arengukavale. Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu või arendaja panus selle väljaehitamiseks on vallavalitsuse hinnangul oluline eeldus detailplaneeringu menetluse lõpuleviimiseks. Vallavalitsus on arendamisest huvitatud isikutega koostöös otsinud lahendusi piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri välja arendamiseks ning pakkunud arendajatele võimaluse anda omapoolne panus kulutuste osaliseks katmiseks. Menetluse olevate planeeringute järgi on ca 300 peret piirkonda tulemas, detailplaneeringu taotluste järgi soovitakse ca 200 elamukrundi moodustamist ning kehtestatud, kuid realiseerimata planeeringutes on ette nähtud elamukrundid ca 50 perele. Seega kõikide algatatud planeeringute realiseerimise korral tuleks piirkonda juurde ca 550 peret, kellele vald peab tagama elementaarsete sotsiaalteenuste osutamise.
3. OÜ Läänemees on planeeringu koostamise menetluses asunud seisukohale, et arendaja on nõus osalema tehnilise infrastruktuuri väljaarendamisel, kuid ei ole nõus kokku leppima sotsiaalse infrastruktuuri arendamises osalemise tingimustes. Vallavalitsus asus 20.06.2008 arendajale saadetud kirjas seisukohale, et esitatud kujul ei ole võimalik planeeringut vastu võtta ning vallavalitsus on valmis esitama volikogule ettepaneku Kopli tee 3 detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks. Kirjas sisalduv seisukoht ei ole menetlustoiming, mida saaks eraldi kohtus vaidlustada, vaid informatiivse tähendusega planeeringu menetleja seisukoht. Planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingud ja antud eelhaldusaktid on riigikohtu praktika kohaselt üldjuhul vaidlustatavad koos lõpliku aktiga.
4. Vallavalitsus on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus diskretsiooniõiguse teostamisel kohalik omavalitsus võib ja enamusel juhtudel ka peab arvestama perspektiivse arenduspiirkonna väljaehitamisega kaasneva sotsiaalse infrastruktuuri loomise sh koolide, lasteaedade, laste mänguväljakute jms vajadusega, sest tegemist on arendatava piirkonna elanike kaitseks ja kaasaegse elukeskkonna tagamiseks kavandatud meetmega. Kui eeldada, et omavalitsus on kohustatud maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramisel lähtuma ainult omanike huvidest ja ei saa keelduda omaniku poolt tellitud detailplaneeringu vastuvõtmisest, siis väheneks omavalitsuse roll planeerimismenetluses märkimisväärselt ning oleks vaadeldav peamiselt erahuvide teostamise vahendina. 5
5. KOKS § 3 p 1 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Ruumiliste planeeringute menetlemine on üks olulisemaid omavalitsuse ülesandeid ning planeerimise vead või õiged otsustused võivad selguda alles aastate pärast.
6. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsust. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et planeeringute koostamise pädevus on omavalitsusel, kes võib selle õiguse lepingu alusel loovutada planeeringu koostamisest huvitatud isikule. Halduspraktikas on tavapärane, et erahuvides koostatavate detailplaneeringute koostamise õigus antakse üle kinnistu omanikule, kes tellib ja rahastab planeeringu koostamise tööd. Vallavalitsus on seisukohal, et juhtudel, kus planeeringu koostamise töö tellib ja rahastab kinnistu omanik või huvitatud isik, peab omavalitsus suunama planeerimise protsessi ning pöörama kõrgendatud tähelepanu planeeringus välja pakutud lahendustele ja kontrollima enne planeeringu vastu võtmist põhjalikult, kas planeeringus on arvestatud avalike huvidega ning üldisemate planeeringutega ja arengukavadega. Rae vallavalitsusele vastuvõtmiseks esitatud planeeringuga kavandatakse ca 4000 m2 suurusele alale kokku 7 ridaelamuboksi rajamist, millega kaasneb märkimisväärne koormus valla sotsiaalsele infrastruktuurile. Kuigi vallavalitsus on väljendanud seisukohta, et planeeringu kehtestamine sotsiaalse infrastruktuuri arendamises osalemiseta ei ole võimalik, ei ole vastavasisulist otsust vallavalikogu poolt käesolevaks hetkeks langetatud.
7. Rae Vallavalitsus leiab, et Kopli tee 3 detailplaneeringu menetlemisel on vallavalitsus toiminud õiguspäraselt, kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiridega ja kaalutlusõiguse eesmärgiga ning sellega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Vallavalitsus on planeerimismenetluse käigus põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt vastuvõtmiseks esitatud planeeringu realiseerimisega kaasneb surve sotsiaalsele infrastruktuurile ning teinud arendajale ettepaneku anda panus leevendavate meetmete rakendamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kaebuse esitaja taotleb Rae Vallavalitsuse kohustamist sooritama Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu menetlemisel detailplaneeringu kehtestamiseks seadusjärgsed menetlustoimingud. Planeerimisseaduse kohaselt koosneb planeerimismenetlus järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Rae Vallavalitsuse 08.01.2008 korraldusega nr 58 on algatatud Kopli tee 3 detailplaneering ning kinnitatud Kopli tee 3 detailplaneeringu lähtetingimused. Samuti ei ole vastustaja vastu vaielnud kaebuse väitele, et detailplaneering on esitatud Rae Vallavalitsusele. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et Rae Vallavalitsus on tutvunud esitatud planeeringulahendusega ning kuni kaebaja kohtusse pöördumiseni on vallavalitsus jätkanud planeeringu koostamise menetlusega ning soovinud kaebuse esitajaga kokku leppida planeeringu realiseerimisega kaasnevate kohustuste üleandmise tingimustes. Vastavalt planeerimisseaduses sätestatule toimub peale planeeringu koostamise etapi läbiviimist planeeringu vastuvõtmine. Planeeringu vastuvõtmisega lõpetatakse planeeringu koostamise staadium ning järgneb planeeringu avalik väljapanek. Põhimõtteliselt võib planeeringu koostamise staadium lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Rae Vallavalitsuse 08.01.2008 korraldusega nr 58 algatatud Kopli tee 3 detailplaneeringu osas ei ole tehtud planeeringu vastuvõtmise otsust. Seega puudub alus kohustada Rae Vallavalitsust sooritama Kopli tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks menetlustoiminguid, kuna pole läbitud detailplaneeringumenetluse eelnevaid etappe. 6
9. Kohalik omavalitsus otsustab planeeringu vastuvõtmise vastavalt PlanS § 18 lg-le
10. Detailplaneeringu vastuvõtmine on Riigikohtu tõlgenduse (vt Riigikohtu 18.02.2002 kohtuotsus nr 3-3-1-8-02 punkt 9) kohaselt planeeringumenetluses tehtav otsus, millega planeeringu menetleja (detailplaneeringu puhul kohalik omavalitsus) annab hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Samuti tuvastatakse vastuvõtmise otsusega sellised planeeringu kehtestamise eeldused, nagu vajalike kooskõlastuste olemasolu.
11. PlanS § 18 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-56-08 on punktis 25 leitud, et planeerimisseadus ei sätesta neid kriteeriume, millest juhindudes planeeringu võib jätta vastu võtmata. Riigikohus on leidnud, et “Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel. Kolleegium loeb üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või ka selle suure tõenäosuse….“ Seega, kuna planeeringu vastuvõtmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni, ei saa kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetse sisuga otsust. Kohus saaks vaid kohustada Rae Vallavalitsust PlanS § 18 lg-s 1 sätestatud haldusakti andmiseks planeeringu vastuvõtmise osas, käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja seda taotlenud ja vastustaja ei ole ka keeldunud detailplaneeringu vastuvõtmise osas otsust tegemast. Vastustaja ei ole kaebuse kohtule esitamise hetkeks 21.07.2008 ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemisega ülemäära viivitanud, arvestades detailplaneeringu vallavalitsusele esitamist 11.02.2008 ja vallavalitsuse ning kaebuse esitaja kirjavahetust 10.04.2008 kuni vastustaja 20.06.2008 kirjani, millele paluti kaebuse esitajal vastata hiljemalt 11.07.
12. Kaebuse esitaja ei ole kohtule 21.07.2008 esitatud kaebuses vastustajale viivitust ka ette heitnud.
13. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 on punktis 10 leitud, et planeeringu vastuvõtmise otsust kui haldusakti

§ 4

lg 1 mõttes saab kaebeõiguse olemasolul vaidlustada, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille puhul juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Samuti on kaebuse esitajal PlanS § lg-st 1 tulenevalt õigus vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust. 28.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 7

lg 1 ei keela kohalikult omavalitsuselt planeeringumenetluse käigus kohustuste võtmiseks ettepaneku saamisel kohtule kaebust esitamast, kuid sellest sättest tulenevalt ei ole halduskohtul võimalik rahuldada kaebust ilma, et kohaliku omavalitsuse tegevus kaebaja õigusi rikuks. Kohus leiab, et Rae Vallavalitsuse poolt kaebuse esitajale EhS §-s 13 sätestatud kohustuste üleandmise lepingu projekti saatmisega ja 21.05.2008 ning 20.06.2008 kirjadega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi planeeringumenetluses, kuna sellega ei tekitatud, muudetud ega lõpetatud ühtegi õigussuhet. Kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda kohaliku omavalitsuse otsus detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise kohta, sõltuvalt otsuse resolutsioonist ja põhjendustest, sellist otsust ei olnud Rae Vallavalitsus ega Rae 7 Vallavolikogu aga kuni kaebuse kohtule esitamiseni teinud. Seega on kaebuse esitaja pöördunud halduskohtusse kaebusega ennatlikult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta. 29. Vastavalt

§ 92

lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja on esitanud vastuses kaebusele taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, ei ole aga esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 8