Obsah (5)

§ 12§ 9§ 10§ 92§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3003 Haldusasi Z. Ž. kaebus Kiili Vallavalitsuse kohustamiseks kaebu

§ 12lg 3 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri Z. Ž.le ja vastustajale Kiili Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3 ja § 47¹ lõiked 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korraldusega nr 511 rahuldati osaliselt Z. Ž. 31.08.2009 taotlus ja vabastati ta korraldatud olmejäätmeveoga liitumiskohustusest perioodil 07.10.2009 kuni 01.05.2010 (tl 5).
2. 15.12.2009 esitas Z. Ž. Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 511 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kuna on alates 1998-aastast korraldatud jäätmeveoga liitunud juba Tallinna linnas KÜ Lastekodu 5 kaudu, ei pea ta korraldatud jäätmeveoga liituma kaks korda.
3. Kuna kaebus ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 10 sätestatud nõuetele, jättis kohus selle 18.01.2010, 09.02.2010 ja 25.02.2010 määrustega käiguta.

1. Kohus võttis kaebuse 08.03.2010 kohtumäärusega menetlusse taotlusega Kiili Vallavalitsuse kohustamiseks kaebuse esitaja 31.08.2009 taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtumääruses leidis kohus, et arvestades kaebuses kirjeldatud asjaolusid, on kaebuse esitaja sooviks, et vastustaja Kiili Vallavalitsus rahuldaks täielikult tema 31.08.2009 taotluse olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks. Kohus märkis sealjuures, et kui kaebuse esitaja kohtu tõlgendusega ei nõustu, tuleb sellest kohtule teatada koos vastava selgitusega. Kaebuse esitaja teatas telefoni teel 30.03.2010 kohtule, et on 08.03.2010 kohtumääruse, mis saadeti talle 08.03.2010 lihtkirjana, kätte saanud 1 10.04.2010 (tl 60). Kaebuse esitaja ei ole kohtule teatanud kaebuse taotluse tõlgendamisega mittenõustumisest. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
2. Kaebuses märgitu kohaselt sai kaebuse esitaja Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 511 posti teel kätte 02.10.2009 (tl 2). Kaebuse esitaja esitas 28.01.2010 kaebuse täpsustuses tähtaja ennistamise taotluse (tl 13). Tähtaja möödalaskmist põhjendab kaebuse esitaja sellega, et ta hooldab oma 85-aastast haiget ja puudega ema. Seoses hooldatava tervise ootamatu halvenemisega ei olnud teda võimalik jätta järelevalveta. Nendel põhjustel ei olnud kaebuse esitajal võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda. Kodus puuduvad tehnilised võimalused. Raamatukogudes tutvus kaebuse esitaja jäätmeseadusega ning võttis aega, et leida arvuti trükkimiseks. Trükkimisteenust osutavas Sekretärikeskus OÜ-s on vastuvõtt kahel päeval nädalas ning järjekord tellimuste täitmiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja asus seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.
4. Kiili Vallavalitsus võttis korralduse nr 511 vastu 22.09.2009 Korralduses on märgitud isikute ring, kellele tuleb kantseleil korraldus teatavaks teha. Kiili Vallavalitsuse dokumendihalduse programmi Webdesktop väljavõttest nähtub, et Kiili Vallavalitsuse teenistuja Kadri Tuisk on korralduse käsipostiga väljastanud 24.09.2009 s.o neljapäeval. Tulenevalt asjaolust, et Kiili valla post jagatakse laiali selliselt, et postiring läbib ka Rae valda, siis jõuab Kiili valla post adressaadini mitte posti kokkukogumisele järgneval päeval vaid ülejärgmisel päeval. Eeltoodust lähtuvalt ning tulenevalt asjaolust, et nn ülejärgmine päev langes nädalavahetusele, tuleb lugeda, et korraldus jõudis kaebajani kõige varem 28.09.2009, s.o esmaspäeval.
5. Kaebaja on ise kinnitanud, et on kaebuse esitanud

sätestatud kaebetähtaega eirates. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kaebus on esitatud 78 päeval alates korralduse teatavaks tegemisest s.o 48 päeva hiljem kui kaebetähtaja tähtpäev.

1. Kaebaja on tähtaja ennistamist põhjendanud asjaoludega, et tema ema on haige ja haigestus raskemalt kaebetähtaja kulgemise perioodil ning, et kodus puuduvad tehnilised vahendid kaebuse koostamiseks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei saa kaebaja poolt märgitud põhjendusi lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist tõendit, mis põhistaks selliste sündmuste aset leidmist, mis oleksid ka reaalselt saanud olla takistuseks kaebuse õigeaegseks esitamiseks.
2. Vastustaja on seisukohal, et 30 päevane kaebetähtaeg on piisavalt pikk aeg selleks, et kaebust esitada soovival isikul oleks võimalik tutvuda kõigi asjaoludega, milliste hindamine on vajalik kaebuse esitamiseks. Muuhulgas näeb

ette võimaluse, mille kohaselt on halduskohtul õigus anda täiendav tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vaatamata sellele ei ole kaebaja esitanud halduskohtule mistahes vormis kaebust tähtaegselt. Halduskohus on oma määruses märkinud, et on andnud kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 3 korral, vastavalt siis 18.01.2010, 09.02.2010 ja 25.02.

1. Vastustaja eeldab, et kaebaja esitas kõigi käiguta jätmise määruste peale kaebuse täienduse. Oluline on siinjuures asjaolu, et kõigi käiguta jätmise määruste ajaline vahe on lühem kui 30 päeva. Nimetatud asjaolu aga tõendab seda, et kaebajal on olnud soovi ja tahte korral võimalus, vajadusest lähtuvalt, luua juurdepääs arvutile kaebuse trükkimiseks. Asjaolu, miks kaebaja seda võimalust ei kasutanud 78 päeva jooksul, vastustajale teada ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel asjaolu, et kaebaja puudus arvutile juurdepääsu võimalus. 2
2. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited ema ajutisest raskemast haigestumisest tuleb lugeda paljasõnalisteks, kuna on kaebaja poolt põhistamata. Kaebaja on esitanud ema haiguse ajutise ägenemise tõendamiseks Tallinna Kesklinna vanema 13.01.2010 korralduse, millega kaebaja määrati oma ema hooldajaks, kuna viimane vajab kõrvalist tuge. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud tõend on tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel asjasse puutumatu, kuna ei tõenda ema tervislikku seisundit kaebetähtaja kulgemise perioodil. Samuti on korraldus antud oluliselt hiljem kui on esitatud kaebus, mis juba iseenesest on esitatud kaebetähtaega ületades. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel, ei saa asjasse puutuvaks lugeda ka kaebaja poolt esitatud arstliku ekspertiisi otsust nr 086360, mis on vastu võetud 31.01.
3. Nimetatud ekspertiisi otsus ei tõenda kaebaja ema ajutist raskemat haigestumist kaebetähtaja kulgemise perioodil, mis kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt on üheks mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. 8. Nii tühistamis- kui kohustamiskaebus tuleb

§ 9

lõigete 1 ja 2 kohaselt halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Ka vaidlustatud Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduses nr 511 on märgitud, et korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja kaevatud korralduse kätte 02.10.

1. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitaja on korralduse varem kätte saanud, mistõttu tuleb eeldada, et kaebuse esitaja sai kaevatud korralduse kätte 02.10.
2. Seega tulnuks tühistamis- või kohustamiskaebus kohtule esitada hiljemalt puhkepäevale langevale tähtpäevale järgneval tööpäeval, s.o 02.11.
3. Kaebus kohtule on aga esitatud 15.12.2009, mis on enam kui kuu pärast kaebetähtaja möödumist. 9.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse üksnes juhul, kui ta loeb tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on määruses nr 3-3-1-5900 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium määruses nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks.

1. Kaebuse esitaja on põhjendanud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist sellega, et hooldatava ema tervise ootamatu halvenemisega seoses ei olnud teda võimalik jätta järelevalveta. Samas on kaebuse esitaja märkinud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjusena, et ta käis raamatukogudes tutvumas jäätmeseadusega. Seega ei takistanud hooldatava ema tervise väidetav halvenemine kaebajat raamatukogudes käimast. Samuti on kaebuse esitaja kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt käinud 14.10.2009, 10.11.2009 ja 11.12.2009 Tallinna Äripangas, mille kontorid panga veebilehel märgitu kohaselt asuvad Tallinnas Vana-Viru 7 ja Estonia pst. 5a, seega Tallinna Halduskohtu lähedal. Arvestades eeltoodut ei ole usutav kaebaja põhjendus, et kaebust ei olnud tähtaegselt võimalik halduskohtule esitada hooldatava ema tervise ootamatu halvenemisega seoses. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et kaebuse esitaja elukoht ja Tallinna Halduskohtu asukoht on Tallinna kesklinnas, mis veelgi lihtsustab kaebuse kohtusse toimetamist. Kaebus ja kaebuse täpsustused ongi kohtu kantseleisse toodud, neid ei ole saadetud kohtule sideteenuseid osutava isiku kaudu. 3 Kaebuse esitaja ei ole ka tõendanud ema tervise halvenemist ajavahemikus korralduse kättesaamisest 02.10.2009 kuni kaebuse kohtule esitamiseni 15.12.
2. Kohtule esitatud arstliku ekspertiisi otsus nr 086360, mis on vastu võetud 31.01.2004 (tl 6) ja Tallinna Kesklinna vanema 13.01.2010 korraldus, millega Z. Ž. määrati A. Ž. hooldajaks ei tõenda kaebaja ema tervise halvenemist ajavahemikus 02.10.2009 kuni 15.12.
3. 11.Kohus ei pea kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ka järjekorda trükkimisteenust osutavas Sekretärikeskus OÜ-s. Seda kahel põhjusel: 11.1 Halduskohtule oli võimalik tähtaegselt esitada käsikirjaline kaebus. Kui käsikirjaline kaebus oleks olnud ebaselge, oleks kohus saanud kaebuse

§ 10alusel selle käiguta jätta.

Sealjuures on Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2001 määruses nr 3-3-1-66-00 leitud, et

§ 10lg.

1 eesmärk on tagada kaebuse sisust arusaamine kohtute ja protsessiosaliste poolt. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid

§ 10

lg 1 eesmärk on saavutatud, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine sellel põhjusel. 11.2 Ajavahemik kaevatud korralduse kättesaamisest 02.10.2009 kuni kaebuse kohtule esitamiseni 15.12.2009 on 74 päeva. Kaebuse esitaja on kohtu 18.01.2010 määruse kätte saanud 19.01.2010 (tl 12) ja esitanud kohtule trükitud vastuse sellele määrusele 28.01.2010, seega 9 päeva jooksul määruse kättesaamisest; kaebuse esitaja on kohtu 09.02.2010 määruse kätte saanud 13.02.2010 (tl 38) ja esitanud kohtule trükitud vastuse sellele määrusele 23.02.2010, seega 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest; kaebuse esitaja on kohtu 25.02.2010 määruse kätte saanud 01.03.2010 (tl 56) ja esitanud kohtule trükitud vastuse sellele määrusele 04.03.2010, seega 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Eeltoodut arvestades ei ole usutav, et kaebuse kohtule esitamisel sai trükiteenuse saamiseks kuluda ligi 70 päeva. 12. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

§ 12

lg 3 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Seega kuulub haldusasja menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

13.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral

§ 12lg 3 alusel.

Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ei ole aga esitanud taotlust, menetluskulude nimekirja ja kuludokumente vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 14.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitaja on tasunud käesolevalt kaebuselt 11.12.2009 riigilõivu 250,00 krooni (tl 3). Seega on kaebuse esitajal käesoleva kohtumääruse jõustumisel õigus kaebuselt tasutud riigilõiv tagasi saada. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 4