lg.1, § 271, § 272 lg.3, § 278, § 279 lg.3, § 296 lg.1, § 297 lg.1, § 316 lg.1 p.2, lg.2, § 313 lg.1, § 334 lg.1, § 308 ja TsMS § 163 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada C J B hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Balti Domus C J B kasuks üürivõlg 57 250 (viiskümmend seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja viivis 57 250 (viiskümmend seitse tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. Nõuda välja OÜ Balti Domus ebaseaduslikust valdusest C J B valdusse Pärnus, asuv kinnistu, Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr.1500305 koos selle sisustusse kuulunud esemetega, mis on loetletud üürilepingu lisaks olevas üleandmis-vastuvõtmisaktis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi 1
Üürniku kulutuste suurus üüri eseme puuduste kõrvaldamiseks oli 130 000 krooni. Üürnik pidi tasuma üüri 15 000 krooni kuus alates 22.02.2008.a. Selle summa ulatuses tegi üürnik tema poolt tehtud kulutuste summaga tasaarvestuse. Samuti üürilepingu sõlmimisel oli üürnik tasunud üürileandjale üüri ettemaksu kahe kuu suuruse üürisumma ulatuses s.o. kokku 30 000 krooni. Kõigi kommunaalteenuste eest on üürnik tasunud teenuste osutajatele otse ja võlgnevus puudub. Seega ka üürivõlg puudub ja sellelt viivise nõue on alusetu. Menetluse käik Hageja 28.11.2008.a. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja väited selle kohta, et lepingu objekt ei vastanud nõuetele ja sellel esinevad puudused takistasid asja sihipärast kasutamist, ei ole õige. Enne lepingu objekti valduse üleandmist vaatasid pooled selle põhjalikult üle ning puudusi ei ilmnenud. Kostja avas kinnistul restorani 22.02.2008.a. ega teatanud hagejale mingitest puudustest asja juures seni kuni hageja oli kostjale 26.05.2008.a. teatanud oma soovist üürileping lõpetada seoses üüri mittemaksmisega kostja poolt. Alles 09.06.2008.a. saatis kostja esindaja hagejale teate, milles esmakordselt esitati väide asja puudustest. Seega ei takistanud miski kostjat perioodil 22.02.2008.a. kuni 09.06.2008.a. e. rohkem kui 3 kuu vältel asja sihipäraselt kasutamast, mistõttu väide asja puudustest ei ole usutav. Hageja leiab, et väide asja puudustest on otsitud selleks, et mitte maksta renti. Kostja vastuse kohaselt olevat ta omal kulul puudused kõrvaldanud, samas aga ei esitanud kuludokumente selle kohta. Juhul kui kostja on teinud mingeid kulutusi asja parandamiseks peaksid kostjal kui äriühingul olema kuludokumendid. Seega on hageja õigustatult keeldunud aktsepteerimast tasaarveldusavaldust. Hageja jääb oma hagi juurde. 01.07.2009.a. esitas kostja kohtule hagiavalduse üürilepingu ülesütlemisest tuleneva kinnistu valduse vabastamise nõudes ja palus liita antud hagi üürivõla ja viivisenõude hagiga. 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 31.12.2012, mille alusel hageja üürileandjana andis kostja üürniku kasutusse kinnistu koos sellel asuva hoonega. Hageja andis kinnistu kostja valdusse 04.01.2008. Vastavalt Üürilepingu punktile 3.6 oli kostja kohustatud tasuma üüri 15 000 krooni kuus alates kinnistul restorani avamisest, kuid mitte hiljem kui 01.03.2008. Kostja avas kinnistul restorani 22.02.2008, kuid üüri ega muid üürilepingus sätestatud makseid kordagi ei tasunud. 22.08.2008 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 09.10.2008 avaldusega ütles hageja kostjapoolse rikkumise tõttu üles temaga sõlmitud üürilepingu. Kostja üürilepingu ülesütlemist õigusaktides sätestatud korras vaidlustanud ei ole ning seega on üürileping lõppenud ülesütlemise teate kättesaamisest, mis vastavalt üürilepingu punktile 10.2 loetakse toimunuks 3 päeva jooksul arvates kirja postitamisest, st üürileping on lõppenud alates 13.10.2008. Peale üürilepingu lõppemist on kostja õigusliku aluseta keeldunud hagejale juurdepääsu võimaldamisest kinnistule ja kinnistu valduse üleandmisest, mistõttu on kinnistu jätkuvalt kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja on seisukohal, et kostja valdab kinnistut üksnes hagejale kahju tekitamise eesmärgil, kuna hagejale teadaolevalt ei kasuta kostja kinnistut üürilepingus sätestatud otstarbel alates novembrist 2008. Restorani suletust ja üürilepingus sätestatud hoone hooldamiskohustuse mittetäitmist kinnitavad 12.06.2009 tehtud fotod kinnistul asuvast hoonest. Fotodelt on näha, et hoone aknad on seestpoolt kaetud 3
lg.1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja valdab alates 14.10.2008 alusetult hagejale kuuluvat kinnistut ebaseaduslikult üksnes hagejale kahju tekitamise eesmärgil. Hageja palub kohustada kostjat välja andma kinnistu valdus. Hageja palub Kohustada Balti Domus OÜ-d andma üürilepingu lõppemise tõttu oma ebaseaduslikust valdusest välja C J B valdusesse Pärnus asuva kinnistu. Menetluskulud jätta kostja kanda. 07.07.2009.a. esitas hageja kohtule üürinõude suurendamise avalduse, mille kohaselt 22.08.2008 kohtule esitatud hagiavalduses on hageja nõudnud perioodi 22.02.2008 kuni 31.08.2008 eest tasumisele kuuluva üüri tasumist summas 93 750 krooni ja osundatud summalt tasumisele kuuluvaid viiviseid üürilepingus sätestatud ulatuses s.o. 0,5% tasumata summalt päevas. Arvestades asjaolu, et hageja on üürilepingu alates 09.10.2008 üles öelnud, palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud üüritasu aja eest 01.09.2008 kuni 09.10.2008 s.o. kuni üürilepingu ülesütlemiseni summas 19 500 krooni. Kokku on hageja üürilepingust tulenev põhinõue kostja vastu 113 250 krooni. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7 on kostja kohustatud tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,5 % päevas. Käesoleva hagiavalduse täienduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 217 958,61 krooni. Arvestades senist Riigikohtu praktikat viiviste väljamõistmise osas vähendab hageja oma viivisenõuet põhivõla summani ja palub viivistena välja mõista 113 250 krooni. Kokku on hagejal kostja vastu nõue summas 226 500 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista üürivõlg summas 113 250 krooni ja sellelt arvestatud viivis summas 113 250 krooni, s.t. kokku 226 500 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. 08.07.2009.a. määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse (I toimik, tl.104-105). Kostja poolt 30.11.2009.a. esitatud täiendava vastuse kohaselt ekslik on hageja seisukoht, et kuna kostja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud, siis on üürileping ülesütlemisega lõppenud. Kostja ei tugine väitele, et üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole põhjust , võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja poolt algatatud kohtuvaidluses. Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemiseks puudub alus, kuna seoses tasaarveldusega üürnikul üürivõlg puudub. Kostja on teinud üüri esemel puuduste kõrvaldamiseks kulutusi 5000 krooni veetorustiku remondiks, 5000+ 2000 krooni veekahjustusest tingitud elektri ja remonditöödeks, 9000 krooni külmkapi ostuks, 14 000 krooni köögipliidi ostuks, 9000 krooni köögiahju ostuks, 9000 krooni grilli ostuks, 9000 krooni fritüüri ostuks ja 5000 krooni aia remondiks. Samuti üürilepingu sõlmimisel on 4
lg-s 1 kehtestatud ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav juhtumeil, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole põhjust, võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja algatatud kohtuvaidluses. Selle vaidluse lahendamisel kontrollitakse, kas ülesütlemiseks oli alust ja kas ülesütlemise korra osas järgiti seadust. Kuna kostja on oma vastuses hagiavaldusele väitnud, et seoses tasaarveldusega üürnikul üürivõlg puudub peab kohus seda väidet kontrollima. Hageja tuginemine ainuüksi asjaolule, et kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole põhjendatud. Hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse 26.05.2008. Koheselt peale ülesütlemisavalduse saamist 09.06.2008. esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu ülesütlemisest keeldumiseks, mis sisaldas ka avaldust kostjal hageja vastu oleva nõude üüritasuga tasaarvestamiseks. Vastavalt
lg 2 on ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Kostja esitas avalduse üürilepingu ülesütlemisest keeldumiseks, mis sisaldas ka avaldust kostjal hageja vastu oleva nõude üürtasuga tasaarvestamiseks kohaselt peale ülesütlemisavalduse saamist 26.05.
sätestatud korda rikkudes, kuna kostja esitas tasaarvestusavalduse
Hageja seisukoha kohaselt puuduvad kostjal hageja vastu nõuded. Kostja sellega ei nõustu ja jääb siinjuures oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja seisukoha kohaselt ei ole õige kostja seisukoht, et lepingu esemel oli puudusi, mis takistasid selle sihtotstarbelist kasutamist. Siinjuures tugineb hageja ainuüksi lepingupunktile, mille kohaselt pidi kostja kõik pretensioonid üüritud ruumide osas esitama üleandmisaktis, kui üleandmisaktis neid esitatud ei olnud. Ka selle väitega kostja ei nõustu. Puudused millele hageja tugines ei olnud puudused, mida oleks üüri eseme vastuvõtmisel märgata. Puudused ilmnesid üüritud ruumide kasutusse võtmise järgselt. Hageja väidab, et valduse saamise järel teostas kostja ligi kahe kuu vältel kinnistul oma äritegevuse vajadustele kohaldamiseks vajalikke töid ja avas restorani 22.02.2008., kuid kostja ei esitanud selle aja vältel hagejale ühtegi pretensiooni üüritud asja kohta. Hageja väidab, et hageja esitas pretensioonid esimest korda 09.06.2008. See väide ei ole õige. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist juba veebruaris 2008. Selle asjaolu, et ta on eelnevalt nõudnud üüri eseme puuduste kõrvaldamist on kostja esitanud juba oma 09.06.2008. avalduses. Tõsi küll, siis esitas kostja hagejale puuduste kõrvaldamise nõude suuliselt ning seda saab hageja tõendada taotletud tunnistajate ütlustega. 5
järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg.3 järgi elu- ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse.
järgi kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik 1) nõuda üürileandjalt puuduse v. takistuse kõrvaldamist vastavalt
§-is 279 sätestatule; 2)nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;4) alandada üüri vastavalt
§-is 296 sätestatule v. 5) hoiustada üüri vastavalt
Kostja ei ole hagejalt nõudnud puuduste kõrvaldamist ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Üürileandjal on üürniku nõude suhtes õigus esitada ka
Üürnik ei ole nõudnud üüri alandamist ega üüri hoiustanud. Kinnistu anti hagejale üle 04.01.2008.a. ja kostja avas restorani 22.02.2008.a. Kinnistu üleandmisel kostja puudusi ei avastanud ega puuduste kohta märkusi ei teinud. Tunnistaja J J H kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema hoone üleandmise juures 04.01.2008.a. ja ruumid käidi koos läbi ja hoone suhtes pretensioone ei esitatud (II toimik, tl.135).
lg.1 kui üürileandja
§-s 278 nimetatud puudusest v. takistusest teab v. peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust v. takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest v. takistusest teada sai v. teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus v. takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise v. piirab seda olulisel määral. Kostja üürilepingut üles ei öelnud. Lg. 3 järgi üürnik võib puuduse v. takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse v. takistuse kõrvaldamisega viivituses v. kui asja puudus v. takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Lg. 4 järgi sama paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega võib üürnik puuduse v. takistuse ise kõrvaldada kahel juhul s.o. 1)kui üürileandja on takistuse v. puuduse kõrvaldamisega viivituses või 2) takistus piirab asja sihtotstarbelist kasutamist üksnes ebaolulisel määral. Seega antud sätte kohaldamiseks ei peagi üürileandjat puudustest teavitama Kostja tunnistaja E J kohtuistungil antud ütluste kohaselt jaanuari lõpp v. veebruari algus kui ta veekraanid lahti keeras ilmnes, et veefiltrid on umbes. Filtrid puhastati ja lülitati boiler 7
Kohus leiab, et veetorustiku remondi ja veekahjustusest tingitud elektri ja remonditööde maksumust summas 12 000 krooni ja värava remonti summas 5000 krooni oli kostjal õigus vastavalt
lg.3 ise kõrvaldada ja nõuda hagejalt kulutuste hüvitamist, kuna antud puudused piiravad asja sihtotstarbelist kasutust üksnes ebaolulisel määral. Tunnistaja E J ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et antud puudused kinnistul tekkisid ja tema ise teostas veetorustiku remondi ja veekahjustustest tingitud elektri ja remonditööd, samuti viibis ta juures kui kinnistul olev värav eest ära kukkus (II toimik, tl.136-137). Seega selles summas oli kostjal õigus ka tasaarvestust üürinõudega teha. Antud sätte kohaldamise vältimiseks ei saa pooled kokku leppida, et üürnikul endal puuduse v. takistuse kõrvaldamise õigust ei ole . Samuti ei saa pooled kokku leppida selles, et üürnikul tekib vastav õigus alles pärast üürileandja teavitamist v. pärast seda, kui üürileandja puudust v. takistust teatud aja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja väited, et remonditööde tegemises kinnistul tuli eelnevalt kirjalikult hagejaga kokku leppida on põhjendatud üürilepingu p.4.2.6 ja
Üürilepingu p.4.2.6 sätestab, et üürnik on kohustatud muretsema rendileandja kirjaliku nõusoleku enne mis tahes muudatuste tegemist, ruumides, hoone sees v, väljas v. mis tahes muul käesolevas lepingus sisalduvas objektis. Antud sätted ei kohaldu
Hagejal on üürinõue üürniku vastu perioodi 22.02.2008.a. (restorani avamisest) kuni 09.10.2008.a. (hageja väitel üürilepingu lõppemise aeg) eest summas 113 250 krooni. 22.02.29.02.2008.a. 3750 krooni, märts – september 15 000 krooni kuus s.o. kokku 105 000 krooni ja 01.-09.10.2008.a. 4500 krooni. 9
lg.1 järgi üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest , mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada
§-s 278 nimetatud puuduse v. takistuse tõttu v. seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. 22.09.2008.a. on Lääne – Eesti Päästekeskus teinud ettekirjutuse 7.3-1/990-3 , milles on kohustanud hoone omanikku C J B tagama ehitises Pärnus, katkiste küttekollete kasutamise peatamine (ahjudel praod sees, tahma jäljed väliskülgedel, viima lõõr pragunenud, üks viima lõõr tsingitud torust) ja tagama ehitises kütteseadmete vastavusse viimine kehtivate tuleohutusnõuetega. Lääne- Eesti Päästekeskuse 12.11.2009.a. täiendava selgituse kohaselt ettekirjutusega on peatatud küttekollete kasutamine ja on pandud kohustus viia need vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega ning kohustus tagada kütteseadmete puhastamine ja arvestuse pidamine puhastuse üle. Hoone omaniku selgituse kohaselt on ahjude kasutamine peatatud, seega on ettekirjutus selles osas tema poolt täidetud. Kui ahjusid ei kasutata, siis täitmise tähtaega ei saa saabunuks lugeda. Elektriküttele ülemineku korral peab omanik omama elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise akti, mis tõestab elektrisüsteemi korrasolekut ja vastavust esitatud nõuetele (II toimik , tl.12). Kohus on teostanud hoone paikvaatluse 04.12.2009.a. Hoones ei ole piisavalt elektriradiaatoreid, et kogu hoonet elektriga kütta. Maja alumisel korrusel ühes toas 2 radiaatorit ja ühes toas 1 radiaator , hoone teisel korrusel elektriradiaatorid puuduvad üldse (II toimik, tl.45-46). Kui üürileping sõlmiti ja hoone üle anti siis üürilepingu lisaks olevas nimekirjas on üleandmise aktis kirjas vestibüülis 1 seinaradiaator (I toimik, tl.27). Hageja on lasknud menetluse kestel teostada elektrikontrolli hoones ja 05.01.2010.a. elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest selgub, et oluliste puuduste esinemisel on keelatud nõuetekohasuse tunnistust välja anda. Seega hoonet ainuüksi elektriga kütta pole võimalik. Samuti pole võimalik ahjusid kütta. Sellega on tõendatud, et alates Lääne- Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse tegemisest 22.09.2008.a. ei olnud üürnikul üldse võimalik üürieset sihtotstarbeliselt s.o. restoranina kasutada ja alates sellest ajast ei pidanud ka üürnik üüri maksma. Sellest ajast algas ka kütteperiood. Põhjendatud on üürinõue perioodi 22.02.- 21.09.2008.a. eest summas 104 250 krooni (3750 krooni veebruaris + märts- august 6x 15 000 + 21 päeva septembris 10 500). Hageja väited, et üürileandjal puudus õigus tasaarvestust teha vastavalt
, ei ole põhjendatud.
äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega v. seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksmise maksetähtpäeva saabumist. Lg. 2 järgi lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Samas
lg.2 sätestab , et üürileandjal ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust , kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Kohus leiab, et § 316 lg.2 tuleb erakorralise ülesütlemise välistamise osas lugeda § 297 suhtes erinormiks. See tähendab, et käesolevast paragrahvist tuleneva elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemise õiguse välistamiseks piisab sellest, kui üürnik peale erakorralise ülesütlemisavalduse saamist viivitamata tasaarvestusest teatab. Antud juhul hageja teatas lepingu ülesütlemisest kostjale kõigepealt 26.05.2008.a. ja seejärel kostja 09.06.2008.a. teatas lepingu lõpetamisest keeldumisest ja tasaarvestusest. Seega oli kostjal vastavalt
Poolte kokkuleppel ka leping jätkus. Hageja ütles üürilepingu üles ülesütlemisteatega 06.10.2008.a. põhjusel, et kostja ei ole tasunud üüri ja on teinud hoones omavoliliselt ümberehitustöid ilma omaniku sellest teavitamata s.o. akende vahetamine. (I toimik, tl.127- 131). Üürilepingu p.6.3 järgi kumbki 10
lg.1 järgi mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
2 järgi üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kuna võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu üüri oli üürileandjal vastavalt
lg.1 p.2 õigus üürileping üles öelda, üürilepingu ülesütlemine on kehtiv ja üürilepingu p.6.3 ja 10.2 järgi on üürileping lõppenud 09.10.2008.a. Üürnik üürilepingu ülesütlemist vastuolu tõttu hea usu põhimõttega 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest vastavalt
Seega üürilepingu ülesütlemise vastavust hea usu põhimõttega kohus ei käsitle.
lg.1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisndis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Seega kuulub hageja nõue üüritud asja tagasisaamiseks rahuldamisele. Kostja tasus lepingu sõlmimisel vastavalt üürilepingu p.-le 7 hagejale ette kahe kuu üüri summas 30 000 krooni , et tagada lepingu kestvuse ajal ja 2 kuud peale seda peamiste ja teisejärguliste nõuete täitmine. Tegemist on tagatisrahaga
mõttes, milles pooled on kokku leppinud üürilepingus.
kehtib eluruumi üürilepingu puhul, kuid seadus ei keela muude üürilepingute puhul tagatisraha maksmises kokku leppida. Muudele üürilepingutele ei kohaldata
Kuna hageja ei ole muid nõudeid peale üürinõude kostja vastu esitanud ja üürileping on lõppenud juba 09.10.2008.a., ei kuulu tagatisraha üürnikule tagastamisele, vaid tasaarvestamisele üürinõude katteks. Seega on hageja üürinõue põhjendatud kokku summas 104 250 – 17 000 – 30 000 = 57 250 krooni. Ka antud summa ületab kolme kuu üüri summat. Arvete hilisem esitamine ei anna õigust jätta üüritasu maksmata.
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§ -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepingiga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p. 3.3 järgi üürnik on kohustatud maksma üüri vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele üürileandja poolt näidatud arvelduskontole kord kuus jooksva kuu 10. kuupäevaks. Üürileandja on kohustatud vastava arve üürnikule esitama vähemalt 10 päeva enne üüri maksmise tähtaega. Üürilepingu p.3.7 järgi kui üürnik pole õigeaegselt üüri tasunud , on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0,5% õigeaegselt maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Üürinõue on muutunud sissenõutavaks. Üüriarved on kostjale esitatud veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu eest 26.05.2008.a. Samuti on esitatud arved juuli ja augustikuu eest (I toimik, tl.33-34). Hageja on arvestanud viivist alates 10.03.2008 – 07.07.2009.a. kokku summas 217 958.61 krooni ja nõuab sellest nõutud põhivõla 113 250 krooni suurust summat (I toimik, tl.147-155). Kuna kohus leidis, et üürinõue on põhjendatud summas 57 250 krooni, siis ei ole põhjendatud ka viivisenõue suuremas summas kui 57 250 krooni. Üürilepingu lõppemisest s.o. 09.10.2008.a. – 07.07.2009.a. on lepingujärgne viivis 271 päeva eest juba summas 77 573.75 krooni (57 250 st 0,5% s.o. 286.25 krooni päevas x 271). Sellele lisandub viivis eelneva perioodi eest vastavalt arvete esitamisele. Seega kohus peab põhjendatuks viivist põhivõla suuruses summas, nagu hageja ise on hagis nõudnud. Kostja viivise suurust ei ole vaidlustanud. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.