Obsah (6)

§ 130§ 40§ 1361§ 136§ 120§ 96

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 2. märtsil 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-524 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maks

) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

1. Taotleja koostas 29.05.2009 OÜ-le Acova (registrikood 10757827) maksuotsuse nr 12-5/
2. Maksuhaldur kontrollis äriühingu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2006 kuni detsember 2006 (kaasa arvatud). Hinnates kõiki revisjoni käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses jõudis maksuhaldur seisukohale, et OÜ Acova osales teadlikult maksupettuses, kajastades raamatupidamises OÜ Tevooro fiktiivseid arveid ja tehes arvete alusel maksuvabalt väljamakseid. Jõustunud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur OÜ Acova poolt edastatud dokumentidele, antud seletustele ning kolmandatelt isikutelt saadud tõenditele tuginedes, et alltöövõtu korras ei ole OÜ Tevooro osutanud ehitusteenuseid OÜ-le Acova. Kontrollimise käigus kogutud tõendid annavad alust väita, et töid objektidel teostas OÜ Acova oma tööjõuga või siis kaasas selleks vormistamata tööjõudu. Lähtudes eeltoodust ei kuulu perioodi jaanuar-november
3. a eest OÜ Tevooro arvetel näidatud sisendkäibemaks summas 656 799,40 krooni sisendkäibemaksu hulgas deklareerimisele. Samuti puuduvad OÜ-l Acova raamatupidamise dokumendid, mis tõendavad OÜ-le Tevooro teostatud väljamaksete, summas 4 305 684,97 krooni seotust äriühingu ettevõtlusega. Kontrollimisel selgus, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei leidnud kinnitust. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Acova juhatuse liikmeteks perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2006 olid A.P. ja S.K.. Maksuotsusega nr 12-5/521 määrati OÜ-le Acova tasumiseks 1 942 913 krooni, s.h käibemaksu 656 799 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 286 114 krooni. Taotleja kinnitab, et jõustunud maksuotsustega on tuvastatud A.P.i ja S.K.i osalemine maksupettuses. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. 2
4. Taotleja teostas OÜ Acova maksuvõla sissenõudmiseks toiminguid. 19.10.2009 tegi maksuhaldur taotluse keelumärke seadmiseks OÜ Acova omandis olevale kaubikule MercedesBenz Vito 108 CDI ja haagisele RESPO
5. 19.10.2009 tegi maksuhaldur korralduse nr 132.7/42293 AS-le Swedbank, OÜ Acova arvelduskontode arestimiseks ning rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhaldurile, summas 1 913 749,79 krooni. AS Swedbank teavitas, et OÜ Acova arvelduskonto saldo on 8,37 krooni. Nimetatud toimingute tulemusel rahalisi vahendeid laekunud ei ole ning äriühingul oleva vara arvelt on maksuvõla sissenõudmine võimatu. 29.10.2009 tegi maksuhaldur taotluse nr 13-5/1661 kohtutäitur Katrin Velletile OÜ Acova maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse algatamiseks, summas 1 880 911,79 krooni. Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole maksuvõla katteks rahalisi vahendeid laekunud. Maksuhaldur on tuvastanud, et andmete alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist, ei oma OÜ Acova registervara. Vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Acova nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Acova omab kaubikut Mercedes-Benz Vito 108 CDI ja haagisele RESPO
6. Nimetatud varale on maksuhalduri 19.10.2008 taotluse alusel kantud registrisse võõrandamise keelumärge. Väljatrükid registritest on toodud lisades 2-
7. OÜ Acova maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda ning OÜ Acova ei oma rahalisi vahendeid ega piisavas väärtuses registervara. Taotleja algatas A.P.i ja S.K.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isikute vastu, tasuda OÜ Acova maksuotsustest tulenev maksuvõlg, mis seisuga 19.02.2010 on 1 887 663,94 krooni. A.P. ja S.K. on äriühingu juhatuse liikmetena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega OÜ Acova raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Arvestades muuhulgas A.P.i ja S.K.i varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad isikud sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. 4. Kuigi

§ 1361

sätestab maksuhalduri õiguse küsida täitmist tagava toimingu sooritamiseks luba, on võimalus ka, et halduskohus seab oma pädevusest lähtuvalt hüpoteegi. Taotleja on tuginenud Tallinna Halduskohtu 24.11.2009 määrusele nr 3-09-2696, kus kohus on selgitanud seadusandja eesmärgina täitetoimingute kiire sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada enda maksejõuetuse. Nimetatud määruses on kohus asunud seisukohale, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemiseks. Kohus on lisanud: “et isegi kui tõlgendada sätet teistpidi ning panna maksuhaldurile kohustus pöörduda eraldiseisvalt maakohtu poole täitetoimingu tegemiseks peale halduskohtu poolt loa andmist, tekitab see sellisel juhul küsimuse maakohtu kaalutulusõigusest täitetoimingu tegemise otsustamisel. Olukorras, kus halduskohus on juba kontrollinud täitetoimingu vajalikkust ja õiguspärasust, ei jääks maakohtul üle muud kui täitetoiming sooritada.” Nimetatud seisukohta on Tallinna Halduskohus toetanud ka 11.12.2009 määruses nr 3-09-2960. Tuginedes eeltoodule on taotleja seisukohal, et menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ning pädevust omades võib Tallinna Halduskohus täitmist tagava toimingu sooritada ning vastava määruse maakohtule kande tegemiseks edastada. 5. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui A.P. ja/või S.K. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 1 887 663 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 3 Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 3631 sätestab, et kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse vastav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2010 kohtumääruses nr 3-2-1-162-09 sedastanud, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Vastavalt HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud ka taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja põhistused. Jõustunud maksuotsusega nr. 12-5/521 määrati OÜ-le Acova tasumiseks 1 942 913 krooni, tuvastades ühtlasi OÜ Avoca juhatuse liikmete A.P.i ja S.K.i osalemise maksupettuses.

§ 96

lg 1 võimaldab maksuhalduril vastutusotsusega maksuvõlga sisse nõuda kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Nähtuvalt kohtule esitatud taotlusest teostas taotleja toiminguid OÜ Acova maksuvõla sissenõudmiseks, pöördudes taotlusega kohtutäitur Katrin Velleti poole täitemenetluse algatamiseks. Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole maksuvõla katteks rahalisi vahendeid laekunud. OÜ Acova arveldusarve saldo on 8,37 krooni. Taotleja algatas A.P.i ja S. K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Arvestades asjaolu, et maksumenetlus ei ole veel A.P.i ja S. K. suhtes lõppenud ning võttes arvesse ka võimaliku kohtumenetluse pikkust ning isikute osalemist maksupettuses, on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega on taotlus põhjendatud ning tuleb rahuldada. 8. Maksukorralduse seadusesse lisati

§ 1361alles 01.01.2009 redaktsiooniga.

Vastavalt seletuskirjale on sellise seaduse sätte lisamist põhjendatud sellega, et väga harvad ei ole juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teada saamist enda maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks mõttetutele kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise 4 maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse tegemist võib maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes läbi halduskohtu, täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist. Kohtu kaasamine välistab täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu kontrolli. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada enda maksejõuetuse. 9.

§ 1361

lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kohtuliku hüpoteegi seadmine A.P.i nimel registrisse kantud kinnisasjale, registriosa numbriga xxxxxxxxx, elamumaa, Harjumaa, Viimsi vald xxxxxxxxxxx, suurusega 1997 m2, summas 887 663 krooni ning registrisse kantud kinnisasjale, registriosa nr xxxxxxxxx, elamumaa, Harjumaa, Kuusalu vald, xxxxxxxxxx, suurusega 3661 m2, summas 1 000 000 krooni, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ka kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 1 887 663 krooni S.K.i nimel registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxx, korteriomand, Tallinn, xxxxxxxxxxxx, üldpinnaga 49,9 m2..Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 3 sätestatu kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse TsMS § 387 lg 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Tiina Pappel kohtunik 5