← Eesti

3-09-1519/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märtsil 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1519 Haldusasi V.K. kae

§ 26lg 1 p 3).

2. Kohustada Kiili Vallavalitsust jätkama Kiili vallas Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlust (

§ 26lg 1 p 2).

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

  1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  2. märtsist
  3. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  4. aprillil
  5. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

  1. V.K. omandas 21.11.2005 Tallinna notari Robert Kimmeli poolt tõestatud ühisvara osalise jagamise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr 9526) punkti 2.1 alusel Paju talu ehitised: ühekorruseline üksikelamu (ehitisregistri kood xxxxxxxxxx) ja kahekorruseline üksikelamu (ehitisregistri kood xxxxxxxxxx).
  2. 21.11.2005 esitas V.K. Kiili Vallavalitsusele avalduse Kiili vallas Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Taotletava maa suuruseks on avalduse kohaselt 35 ha.
  3. 29.05.2007 kirjaga nr 6-7/470 esitas Kiili Vallavalitsus ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku.
  4. 05.06.2007 esitatud vaides märkis V.K., et ei nõustu piiriettepanekuga ja vaidlustab selle, kuna tema poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel on Kiili Vallavalitsuse poolt teostatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiming õigusvastane ega arvesta MAARS-s sätestatut. Vaidele vastuseks koostas Kiili Vallavalitsus 19.09.2007 kirjaga nr. 6-7/703 uue piiride kulgemise ettepaneku, milles oli erastatavaks maaks määratud 19,2 ha. Välja oli jäetud ligikaudu 10 ha suurune maa-ala põhjendusega, et vallavalitsus on nimetatud maa-alale algatanud detailplaneeringu koostamise Kiili kalmistu rajamiseks.
  5. V.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr 6-7/403 tehtud piiride kulgemise ettepanek. Tallinna Halduskohus tegi 06.06.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-2045, millega tühistas Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr. 6-7/403 tehtud piiride kulgemise ettepaneku.
  6. 19.01.2009 korraldusega nr 18 peatas Kiili Vallavalitsus maa erastamise menetluse kuni Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumiseni.
  7. V.K. esitas 15.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse tegevusetuse Kiili kalmistu detailplaneeringu koostamisel ning Kiili vallas, Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamismenetluse läbiviimisel õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning Kiili Vallavalitsuse kohustamise nõudes jätkata Kiili vallas, Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlust.
  8. Tallinna Halduskohus võttis 23.09.2009 määrusega kaebuse menetlusse. 10.11.2009 määrusega otsustas kohus lahendada haldusasja kirjalikus menetluses ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 10.12.
  9. 09.12.2009 uuendas kohus haldusasja menetluse seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid ja esitada vastustajale täiendavaid küsimusi, nõudis vastustajalt välja täiendavad tõendid ning määras kohtuistungi aja. 15.01.2010 kohtuistungil määras kohus vastustajale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks ning määras asja arutamiseks uue kohtuistungi aja 17.02.2010, mille lükkas vastustaja esindaja hoolduslehel viibimise tõttu edasi. 23.02.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebuse esitaja taotluse 2 vastustaja trahvimiseks ning vastuväite kohtu tegevusele kohtuistungi edasilükkamisel, kuid rahuldas kaebuse esitaja taotluse haldusasja lahendamise jätkamiseks kirjalikus menetluses. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  10. Alates kaebuse esitamisest ei ole menetluse seiskumine õiguspärane menetluse peatamise aja järgselt. Otsusel, millega otsustatakse peatada erastamismenetlus, puudub iseseisev regulatiivne toime haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses ja kuna peatamisega ei otsustata maa erastamise taotluse lahendamise üle, ei ole see suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvi seisneb selles, et tagada vastustaja poolt erastamismenetlusega mitte venitamine tulevikus. Viivitamine rikub kaebuse esitaja õigust omandada Paju maaüksus ostueesõigusega erastamise teel vastavalt MAARS § 221 lõigetele 1 ja
  11. 19.01.2009 korraldusest nr 18 tulenevalt märgitakse Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 piiride kulgemise ettepanekus, et Kiili Vallavalitsus on algatanud kaebaja naabruses asuvale ca 10 ha reformimata riigimaale Kiili kalmistu rajamiseks detailplaneeringu koostamise. Sellekohane Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 522 on vastu võetud 04.09.
  12. Nimetatud toiming on ainus detailplaneeringu kehtestamise menetluses tehtud toiming.
  13. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 19 sätestab, et kohalik omavalitsus on kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg.
  14. Kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Menetluse peatumine või seiskumine võib aga muutuda õigusvastaseks kasvõi seeläbi, et langevad ära menetluse peatamist tinginud asjaolud (menetlustakistused) või menetluse seiskumisest menetlusosalistele tekkiv kahju ületab märgatavalt selle kasu, mida võib saavutada menetlustoimingutest hoidudes. Kuna detailplaneeringu algatamisest 04.09.2007 on möödunud pea 2 a, siis on kaebaja hinnangul menetluse peatumine muutunud õigusvastaseks, kuna kaebuse esitamise ajaks on möödas mõistlik aeg, mille kestel peatumine oli põhjendatud. Vallavalitsusele on etteheidetav see, et viimane ei asunud menetlustakistust kõrvaldama. Vallavalitsuse tegevusetus menetlustakistuse kõrvaldamisel kujundas situatsiooni, mida on võimalik määratleda kui viivitust. Haldusorgan peab astuma temast sõltuvaid samme menetlustakistuse kõrvaldamiseks. Vallavalitsus peab maa erastamist kaebajale jätkama.
  15. Kiili Vallavalitsusele esitatud avaldust 35 ha suuruse maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ei ole MAARS kohaselt võimalik kaebaja soovist lähtudes ositi lahendada. Nimetatud piirang tuleneb MAARS § 221 lg-st 2, mille kohaselt ostueesõigusega võib maad erastada tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde. Nimetatud sätte järgi võib kinnistu koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui 3 nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Seega ei ole võimalik kaebajal taotleda, et tema avaldus Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks lahendataks kahes osas, kuna MAARS § 221 lg 2 tingimustel saab ta oma elamu juurde erastada ühe katastriüksuse, kuna sellega ei külgne halduspiiri või teisele isikule kuuluvat teed, oja, jõge ega tehnovõrkude ja -rajatiste alust maad.
  16. Kaebuse esitaja õigusi rikub ka vastustaja tegevusetus detailplaneeringumenetluses. Kiili Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta on vastu võetud 04.09.
  17. Seda detailplaneeringut on seega „menetletud“ kaks aastat. Kui detailplaneeringumenetluses on tehtud üksnes detailplaneeringu koostamise algatamise otsus ja rohkem toiminguid tehtud ei ole, siis on detailplaneeringumenetluse sisuline mittetoimumine kaebaja suhtes õigusvastane, kuna tema avalduse lahendamine ootab tulemust planeerimismenetluses, kuid menetlus viibib ja midagi menetlemise lõpetamiseks või tulemuse saavutamiseks tehtud ei ole. Erastamismenetluse peatumine oli õigustatud detailplaneeringu koostamise algatamisest kuni mõistliku aja möödumiseni, mille jooksul oleks saanud planeeringut kehtestada. Kuna detailplaneeringu algatamisest 04.09.2007 on möödunud pea 2 aastat, siis on kaebaja hinnangul menetluse peatumine muutunud õigusvastaseks, kuna kaebuse esitamise ajaks on möödunud mõistlik aeg, mille kestel peatumine oli põhjendatud. Kaebaja ei saa lõputult oodata lahendust oma avaldusele, mille menetlus on peatatud planeerimismenetluse tõttu. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  18. Vaidlustatud toimingu teostamata jätmine ei ole tingitud tegevusetusest. Kaebus on motiveerimata ning kõik väited, mille kohaselt ei ole ostueesõigusega erastamise menetlus jätkunud tegevusetuse tõttu, on tõendamata. Detailplaneeringu menetlus on vahetult seotud Kiili valla üldplaneeringu menetlemisega, mille osas on vastustaja kooskõlas planeerimisseadusega teinud kõik temast sõltuvad menetlustoimingud. Nimelt algatati Kiili valla üldplaneeringu koostamine Kiili Vallavolikogu 10.02.2004 otsusega nr
  19. Kiili Vallavolikogu võttis Kiili valla üldplaneeringu vastu 27.06.2006 otsusega nr
  20. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 punkti 2 ja § 56 lõike 5 alusel algatas Kiili Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr 30 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) Kiili valla üldplaneeringule. Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 1 korraldati Kiili valla üldplaneeringu avalik väljapanek
  21. veebruarist kuni
  22. märtsini
  23. a. ja avalik arutelu 11.04.
  24. Avaliku väljapaneku toimumise ajal esitati 32 ettepanekut ja vastuväidet üldplaneeringule (kaebaja üldplaneeringu osas motiveeritud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud ei ole).
  25. Harjumaa Keskkonnateenistus andis 30.11.2006 kirjaga nr 30-12-1/6769-2 heakskiidu Kiili Valla üldplaneeringu KSH programmile. Kiili Vallavalitsus esitas 14.02.2007 kirjaga nr 9-8/622 Harjumaa Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuande. Harjumaa Keskkonnateenistus esitas 16.03.2007 kirjaga nr 30-12-1/12364-2 märkused KSH lõpparuande kohta ning tegi ettepaneku KSH aruande ja KSH aruannet aluseks võttes üldplaneeringu täiendamiseks ning esitada KSH aruanne koos üldplaneeringuga heakskiidu saamiseks. Peale Harjumaa Keskkonnateenistuse 16.03.2007 kirjaga nr 30-12-1/12364-2 esitatud märkustega arvestamist KSH lõpparuandes ja 4 Kiili valla üldplaneeringus esitas Kiili Vallavalitsus Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuande ja Kiili valla üldplaneeringu 19.05.2009 kaaskirjaga nr 9-10.6/698 Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaametile KSH aruande heakskiidu saamiseks. Keskkonnaamet oma 03.08.2009 kirjas nr HJR 6-8/13674-3 tõstatas küsimused üldplaneeringu koostamisel läbiviidud KSH vajalikkusest. Kiili Vallavalitsus palus 10.08.2009 kirjaga nr 9-10.6/698-5 Keskkonnaameti, kui järelevalve teostaja õiguslikult motiveeritud selgitust, miks ei ole vastavalt KeHJS § 42 lõikele 2 tehtud otsust Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta. Keskkonnaamet oma 15.09.2009 kirjaga nr HJR 6-8/13674-5 viitas KeHJS § 42 lg 3 punktidest 3, 5 lähtuvalt, et ei saa anda heakskiitu Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele enne samas kirjas toodud märkustega arvestamist.
  26. Arvestades vajadust KSH lõpparuandesse täpsustuste sisseviimiseks, siis oleks otstarbekas anda Keskkonnaameti 15.09.2009 kirjas nr HJR 6-8/13674-5 küsitud selgitustele vastused koos KSH lõpparuande esitamisega uuesti läbivaatamiseks Keskkonnaametile. Kiili Vallavalitsus oma 28.10.2009 kirjaga nr 9-10.6/698-5 pikendas haldusmenetluse seaduse § 41 kohaselt Keskkonnaameti poolt Kiili Vallavalitsuselt küsitud selgituste andmise tähtaega ning esitab selgitused koos KSH lõpparuandega hiljemalt 15.12.
  27. Kuna kaebuses märgitud detailplaneering on oma eesmärgilt sätestatud ka üldplaneeringus (surnuaia koht), ei ole otstarbekas detailplaneeringu menetlemine enne üldplaneeringu kehtestamist. Eriti oluline on kaalutlemine ja üldplaneeringuga kooskõlastatud tegevus selliste planeeringute puhul, mille kehtestamine võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju või olemasoleva asustusloogika muutumise. Detailplaneeringu menetlemine, eesmärgiga rajada surnuaed, kätkeb endas olulist keskkonnariski, mille kaalumine on vajalik ning mille planeerimine peab olema kooskõlas kehtestatava üldplaneeringuga. PlanS § 8 lg 3 punktid 1-3 sätestavad, et üldplaneeringu ülesanded on: valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. PlanS ei sätesta planeerimismenetluse läbiviimiseks ühtegi tähtaega.
  28. Vastustaja ei ole üldplaneeringu menetlemisel head haldustava rikkunud. Eeltoodust nähtub, et planeeringu menetlemisel ei olnud tahtlikku viivitust eesmärgiga rikkuda kaebuse esitaja huve ostueesõigusega erastamise teostamisel. Osalise viivituse ostueesõigusega erastamismenetluse menetlemisel tingis kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-07-2045 V.K. kaebuses Kiili Vallavalitsuse toimingu (19.09.2007 koostatud ostueesõigusega erastatava, Kiili vallas Mõisakülas asuva Paju maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku tegemine) õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Vastustaja ei saanud kohtumenetluse ajal ostueesõigusega erastamise menetlust menetleda, kuna ei olnud teada, millise seisukoha võtab kohus. Kaebajat soosiv on toiming, millega talle eraldatakse koheselt see osa erastatavast maaüksusest, mis ei ole hõlmatud 04.09.2007 korraldusega nr 522 algatatud „Kiili kalmistu detailplaneeringu koostamise algatamine" detailplaneeringuga (edaspidi Planeering). Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Kiili Vallavalitsuse 19.01.2009 korraldust nr 18 maa erastamise menetluse peatamise kohta, mistõttu tuleb tähelepanuta jätta kõik kaebaja väited seonduvalt maa ostueesõigusega erastamismenetlusega. Seega on kaebaja võimalikku subjektiivset õigust 5 rikkuv haldusakt vormistatud 19.01.2009 s.o 10 kuud tagasi. Kaebuse esitaja eelnimetatud korraldust vaidlustanud ei ole. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  29. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Kiili Vallavalitsuse tegevusetuse Kiili kalmistu detailplaneeringu menetlemisel ning Kiili vallas, Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamismenetluse läbiviimisel. Kiili Vallavalitsuse
  30. jaanuari
  31. a korraldusega nr. 18 (toimiku lk. 13) peatas Kiili Vallavalitsus Mõisaküla külas kaebuse esitaja elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse kuni Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumiseni ning tühistas Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr. 6-7/403 kaebuse esitajale tehtud piiride kulgemise ettepaneku 19,2 ha maa erastamiseks. Kaebuse esitaja eeltoodud korraldust kohtus ei vaidlustanud. Korralduse vastuvõtmisele eelnevalt,
  32. juuni
  33. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-2045 tühistas ka Tallinna Halduskohus Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr. 6-7/403 kaebuse esitajale tehtud piiriettepaneku, asudes kohtuotsuses seisukohale, et Kiili Vallavalitsus oleks pidanud kaebuse esitaja ehitiste juurde ostueesõigusega maa erastamise menetluse kuni Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamiseni ja vastava maa munitsipaalomandisse taotlemiseni peatama. Kohus asus seisukohale, et kaebuse esitajale ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamine on võimalik vaid siis, kui kaebuse esitaja nõustub talle tehtud piiride kulgemise ettepanekuga. Eeltoodud kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas pooleliolev detailplaneeringumenetlus takistab Kiili Vallavalitsusel kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamist. Kohtumenetluse käigus väitis Kiili Vallavalitsus täiendavalt, et maa ostueesõigusega erastamist takistab ka Kiili Vallavolikogu
  34. aprilli
  35. a otsus nr.
  36. Kohus võtab järgnevalt seisukoha mõlema väite osas.
  37. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitajale kuuluvad ehitised asuvad hajaasustusalas. Kaebuse esitaja esitas 21.11.2005 Kiili Vallavalitsusele MaaRS § 221 lõikele 2 tuginedes taotluse talle kuuluvate Paju talu ehitiste juurde ostueesõigusega 35 ha maa erastamiseks (toimiku lk. 38). MaaRS § 221 lg 2 kohaselt väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja –rajatiste alune maa.
  38. septembri
  39. a vastuses kohtule märkis kaebuse esitaja, et tema ostueesõigusega erastamise taotlust ei ole võimalik lahendada kahes osas, kuna MaaRS § 221 lõikes 2 märgitud tingimusi selleks ei esine. Vaidlus puudub selle üle, et Kiili Vallavalitsus on 04.09.2007 korraldusega nr. 522 algatanud kaebuse esitajale kuuluvate ehitiste läheduses asuvale ca 10 ha suurusele reformimata riigimaale (edaspidi „detailplaneeringuala“) detailplaneeringu koostamise Kiili kalmistu rajamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kiili kalmistu asukoht võib mõjutada kaebuse esitajale ostueesõigusega erastatava maa piire ja suurust juhul, kui vaidlusalune reformimata riigimaa antakse kalmistu rajamiseks vastustaja munitsipaalomandisse. MaaRS § 20 lg 1
  40. lause kohaselt kuulub erastamisele maa, mida MaaRS alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 28 6 lg 1 p 4 järgi antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Vabariigi Valitsuse
  41. oktoobri
  42. a määruse nr. 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 alapunkti 2 järgi kuulub sotsiaalmaa alla üldkasutatava maana muuhulgas kalmistu maa. Kuigi Kiili Vallavolikogu ei ole seni teinud otsust maa munitsipaalomandisse taotlemise kohta, millest nähtuks maa munitsipaalomandisse taotlemise alus, saab Kiili Vallavalitsuse 04.09.2007 korraldusest nr. 522 järeldada, et vaidlusalune maa on Kiili vallale vajalik eelkõige kalmistu aluse maana. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusest nr. 155 tuleneb, et kalmistu sihtotstarbega maad on võimalik munitsipaalomandisse taotleda MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana. Samas on Riigikohtu halduskolleegium
  43. oktoobri
  44. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-44-05 leidnud, et „maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis Maareformi seaduse vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone“ (otsuse p 12). Vaidlusaluse reformimata maa puhul eeltoodud tingimus täidetud ei ole. Seega ei saa Kiili Vallavalitsuse 04.09.2007 korraldusega nr. 522 algatatud detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala põhimõtteliselt kuuluda sotsiaalmaana munitsipaalomandisse jätmisele, millest tulenevalt ei saa nimetatud detailplaneeringumenetlus takistada kaebuse esitajale ostueesõigusega maa erastamist.
  45. 15.01.2010 kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja täiendavalt, et kaebuse esitaja taotletud ulatuses takistab maa erastamist ka Kiili Vallavolikogu
  46. aprilli
  47. a otsus nr. 31, millega planeeritava kalmistu äärest laiendati tiheasustusala, millest tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus erastada kalmistu äärset ala ning kaebuse esitaja vastavat otsust vaidlustanud ei ole. Kiili Vallavolikogu
  48. aprilli
  49. a otsusega nr. 31 otsustati Vabariigi Valitsuse
  50. novembri
  51. a. määruse nr. 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ (edaspidi Kord) ning Kiili Vallavolikogu
  52. oktoobri
  53. a. otsuse nr. 66 „Asustusjaotuse muutmise algatamine“ (edaspidi Otsus) alusel võtta vastu ja esitada ühe kuu jooksul maavanemale Kiili valla haldusterritooriumil asustusüksuse liigi ja lahkmejoonte muutmise dokumentatsioon. Otsuse lisa 3 „Lahkmejoonte kirjeldus“ p-st 15 nähtub, et muudetakse Mõisaküla küla ja Kiili aleviku vahelist piiri, mille tulemusena laieneb Kiili alevik Kiili Vallavalitsuse 04.09.2007 korraldusega nr. 522 algatatud detailplaneeringu alusele maale (toimiku lk. 85 pöördel). Eeltoodu ilmneb ka Kiili alevi piiride kontrollimisel internetis kättesaadaval olevate Maa-ameti kaardiserveri andmete alusel. Otsuse seletuskirjast nähtub täiendavalt, et Kiili alevik nimetatakse ümber Kiili aleviks. Regionaalministri
  54. augusti
  55. a määrusega nr. 6 „Regionaalministri
  56. detsembri
  57. a määruse nr. 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ muutmine“ määrati Harju maakonna Kiili valla Kiili alevi, Kangru aleviku ja Luige aleviku ning nendega piirnevate külade lahkmejooned vastavalt katastrikaardi väljavõttele kantud muudatustele. Korra § 15 järgi kehtestatakse asustusüksuste nimistu maakondades ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes ning muudatused asustusjaotuses regionaalministri määrusega. Seega on regionaalministri määrusega laiendatud Kiili alevit Kiili kalmistu rajamiseks taotletavale maale. Korra § 2 lg 5 kohaselt on alev üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusala. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitajale kuuluvad ehitised asuvad hajaasustusalas ning kaebuse esitaja taotleb maa ostueesõigusega erastamist MaaRS § 221 lg 2 alusel kui väljaspool tiheasustusega ala piire asuvate ehitiste omanik. Seega ei ole kaebuse esitajale võimalik erastada ostueesõigusega maad tiheasustusalas. MaaRS § 7 lg 4 kohaselt on tiheasustusega alad maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala 7 määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem. Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega nr. 37 on vastu võetud Kiili valla üldplaneering, mis on hetkel küll kehtestamata, kuid millest tulenevalt on detailplaneeringuala näol tegemist tiheasustusalaga. Arvestades ka regionaalministri
  58. augusti
  59. a määrusega nr. 6 Kiili alevi laienemist detailplaneeringualale ei saa ilmselt eeldada, et detailplaneeringuala võiks Kiili kalmistu detailplaneeringu- või Kiili valla üldplaneeringu menetlemise käigus jääda hajaasustusega alaks ning seda olenemata sellest, kas vaidlusalusele alale Kiili kalmistu rajatakse või mitte. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei sõltu kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamine enam Kiili kalmistu rajamisest või mitte rajamisest, vaid sellest, kas vaidlusaluse maa puhul on tegemist tiheasustusalaga või mitte. Olukorras, kus Kiili alevi piirid on regionaalministri määrusega nihutatud kaebuse esitaja poolt erastamiseks taotletud maale ning nimetatud maa planeeritakse üldplaneeringuga tiheasustusalaks, tuleb kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamisel arvestada ka eeltoodud määruse ja planeeringu dokumentidega. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamist takistada nimetatud maa-ala suhtes pooleliolev detailplaneeringumenetlus ega ka asjaolu, et pooleli on Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
  60. Tallinn Halduskohtu
  61. juuni
  62. a otsusega haldusasjas nr. 3-07-2045 ei lahendanud kohus küsimust sellest, kui suures ulatuses on kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamine võimalik, vaid leidis sisuliselt seda, et nii kaua, kuni kaebuse esitaja taotletud ulatuses maa ostueesõigusega erastamist välistavad asjaolud ei ole selged, ei olnud vastustajal põhjendatud kaebuse esitajale taotletust väiksemas ulatuses piiride kulgemise ettepanekut teha. Käesolevas vaidluses leiab kohus, et puudub vajadus üldplaneeringu- ja detailplaneeringu tulemuste äraootamiseks. Isegi juhul, kui Kiili kalmistut detailplaneeringualale ei rajata, välistab kaebuse esitajale taotletud ulatuses maa ostueesõigusega erastamise tiheasustusala laienemine. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Kiili Vallavalitsus on põhjendamatult viivitanud Paju maaüksuse ostueesõigusega erastamismenetluse läbiviimisega, mistõttu tuleb kaebus viivituse õigusvastaseks tunnistamise ja Kiili Vallavalitsuse kohustamise nõudes rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa pidada õigusvastaseks ka seda, kui Kiili Vallavalitsus esitab kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamisel piiride kulgemise ettepaneku, mis kattub juba varem esitatud ja kohtu poolt tühistatud ettepanekuga. Maa ostueesõigusega erastamisemenetluse läbiviimisele asumist ei saa takistada Kiili Vallavalitsuse
  63. jaanuari
  64. a korraldus nr. 18, millega peatatakse V.K. elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumiseni. Nimetatud korralduse andmine ei saanud välistada V.K. õigust vaidlustada Kiili Vallavalitsuse tegevusetust Kiili kalmistu detailplaneeringumenetluse ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimisel olukorras, kus maa ostueesõigusega erastamine oli ebamõistlikult kaua viibinud. Samuti ei saa nimetatud korraldus õigustada Kiili Vallavalitsuse tegevusetust olukorras, kus on ilmne, et kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamine taotletud ulatuses on välistatud ka muust kui Kiili kalmistu detailplaneeringumenetlusest tulenevatel asjaoludel. Kuna kohus on käesolevaga tuvastanud, et Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamise 8 otsusest üksi ei sõltu kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamine, on ka ostueesõigusega erastamise menetluse peatamise alus ära langenud. Samas tuleneb eeltoodust, et Kiili Vallavalitsuse võimalik tegevusetus Kiili kalmistu detailplaneeringu menetlemisel ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, mistõttu kohus ei kontrolli täiendavalt kaebuse esitaja väite õigsust Kiili Vallavalitsuse tegevusetusest Kiili kalmistu detailplaneeringu menetlemisel. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kuna taotlusi kohtukulude väljamõistmiseks ei ole kohtule esitatud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.