2-09-18017 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht
- mail 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-18017 Ž F hagi V A (rahvastikuregistri andmetel V A) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ž F (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: V A (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon
- Keelduda Ž F hagiavalduse V Al vastu kaasomandi lõpetamise nõudes menetlusse võtmisest.
- Kohtumääruse jõustumisel tagastada esitatud hagiavaldus koos lisadega esitajale. Edasikaebamise kord Menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud Ž F (hageja) esitas Viru Maakohtule 23.04.2009.a hagiavalduse V A (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse (t.lk. 1-2) kohaselt 11.01.2002.a hageja ja kostja sõlmisid asutamislepingu OÜ Edolor asutamise kohta. Vastavalt sellele lepingule ja OÜ põhikirjale kandis hageja 11.01.2002.a oma osamakse osana üle 20 000 krooni OÜ Edolor pangaarvele. Kostjad ei esitanud ei hagejale ega juhatuse liikmele Sergei Fjodorovile osanike üldkoosoleku protokolle kasumi jaotamise kohta 2002-2007 aastate eest. Veebruaris 2008.a hageja ja tema abikaasa Sergei Fjodorov võtsid vastu otsuse välja astuda osanike koosseisust (on olemas alused oletada, et V.A mingil viisil asendas hageja asemel osanikuks Sergei Fjodorovit). Hageja ja tema abikaasa avaldusele 25.02.2008.a V.A vastanud ei ole. 14.03.2008.a saadeti viimaste poolt V. A osanike koosoleku otsuse projekt selle kohta, et välja heita hageja osanike koosseisust ja välja maksta talle osamakse maksumus. Äriseadustiku § 82 lg 3 mõistega kooskõlas osanike (asutajate) koosseis võib muuta vaid kõigi osanike nõusolekul. Kuna teine osanik ei anna nõusolekut hageja osanike koosseisust välja astumisele ning ei tagasta osamakse maksumust ning juhindudes AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 soovib hageja lõpetada kaasomandit (ühisvara – OÜ Edolor osad) ning jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta kostja ainusomandisse OÜ Edolor osad ja mõista temalt hageja kasuks välja 20 000 krooni. Koos hagiavaldusega on Ž F kohtule esitanud menetlusabi taotluse. Taotluse kohaselt taotleb ta seoses majandusliku olukorraga enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagi nõuetega ja nende põhjendustega, asja materjalidega, leiab, et tuleb 1
(3)2-09-18017 keelduda hagi menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja tuginemine asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 76 lg 1 ja 77 lg 2 ei ole kohtu arvates asjakohane. AÕS § 76 lg 1 annab aluse kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus selgitab, et jagamine on võimalik vaid jagatavate asjade suhtes ning kaasomandit ei teki rahaliste või mitterahaliste sissemaksete tegemisel juriidilise isiku kapitali – selle vara omanikuks saab juriidiline isik. Seega puudub alus viidatud sätte kohaldamiseks. Kohus selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 1 kohaselt osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 3 järgi põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib teistelt osanikelt nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 4 osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. Vastavalt ÄS § 150 lg 1 osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Kohus selgitab, et tulenevalt ÄS § 166 lg-st 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohus ei saa antud asja raames kohustada kostjat välja maksma hagejale osamakse summas 20 000 krooni, kuna osa võõrandamiseks on seadusega ettenähtud kohtuväline kord. Hageja nimetatud kohtuvälist korda kasutanud ei ole. Seega hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ning hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada hagejale. Selline maakohtu seisukoht ei ole vastuolus kohtupraktikaga, ehk Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2009.a määrusega tsiviilasjas nr. 2-08-10898, milles kohus viitab TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida kohus hindab. Kui kohtul tekib veendumus, et hageja esitatud faktikogumile ei vasta õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks, on kohtul 2
(3)2-09-18017 õigus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Samuti puudub kohtul võimalus kohustada osaühingut või teist osanikku võõrandama hageja osa ja välja maksma hagejale tema osa väärtus. ÄS § 149 sätestab osaniku õiguse osa võõrandamiseks, mitte osaühingu ega teiste osanike kohustust osa omandamiseks. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus Ž F hagi V A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle esitajale. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses Geete Lahi Kohtunik 3
(3)