← Eesti

2-07-26556/13

Obsah (4)§ 24§ 221§ 50§ 48

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-26556 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi P. M. hagi L. M.

) § 221 lg 1 ja lg 2 kohaselt, võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul leida vastus küsimusele, kas Viru Maakohtu

  1. märtsi 2005 kohtuotsusest ja Viru Ringkonnakohtu
  2. aprilli 2007 kohtuotsusest tulenevad kostja nõuded hageja vastu olid täitemenetluse alustamise ajaks rahuldatud või ajastatud või tasaarvestatud ning kuna täitedokumendiks on kohtulahend, siis ka küsimusele, kas nõuete rahuldamine, ajastamine või tasaarvestamine toimus peale kohtulahendi jõustumist. Kohtutäitur algatas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel
  3. juunil 2007 (t.l.-26). Täitedokumendiks oli Viru Ringkonnakohtu
  4. aprilli 2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-30 ja nõude sisuks 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvitus. Lähtuvalt

§ 24lg 2, täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.

Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Et sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg loetakse täitemenetluse alguseks vaid täitemenetluses kehtestatud tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas ja see loetelu ei ole lahtine, tuleb nõude rahuldamise osas täitemenetluse alguseks lugeda võlgnikule täiteteate kättetoimetamise aeg. Vaidlust ei ole, et täitmisteade toimetati hagejale kätte

  1. juulil
  2. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja tasus kostjale 4319 krooni
  3. juulil 2005 (t.l.-13) ja 270 000 krooni
  4. juunil 2007 (t.l.-23) ning et kostja on nimetatud summad kätte saanud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja nõuded hageja vastu olid rahuldatud, kuna hageja oli Viru Ringkonnakohtu
  5. aprilli 2007 kohtuotsusest tulenevad kostja nõuded 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse täitnud enne täitemenetluse algust. Täitemenetluse alguseks tuleb lugeda
  6. juuli 2007, hageja täitis kostja nõuded 4319 krooni osas
  7. juulil 2005 ja 270 000 krooni osas
  8. juunil 2007, so enne täitemenetluse algust. 4

(7)Viru Ringkonnakohtu
  1. aprilli 2007 kohtuotsus jõustus
  2. mail 2007 (t.l.-15). Sellega jõustus ka Viru Maakohtu
  3. märtsi 2005 kohtuotsus osas, mis jäi ringkonnakohtu poolt muutmata ning millega mõisteti hagejalt välja 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks. Hageja tasus kostja pangakontole 4319 krooni
  4. juunil 2005, so enne kohtuotsuse jõustumist, ja 270 000 krooni
  5. juunil 2007, so peale kohtuotsuse jõustumist.

§ 221

lõikes 2 sätestatud piirang (vt lk 4) on kehtestatud eelkõige selleks, et kohtu poolt lahendatud nõudel põhinevat täitedokumenti ei saaks täitemenetluse käigus vaidlustada. Täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine on võimalik vaid siis, kui peale täitedokumendi tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda ning mida ei saanud vaidlustada täitedokumendi aluseks oleva nõude lahendamisel kohtumenetluses. Kohus leiab, et

§ 221

lg 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused, so nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud peale kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Õigusmuudatus, kostja nõude rahuldamine, tekkis hageja poolt 4319 krooni tasumisega kostjale peale Viru Maakohtu

  1. märtsi 2005 kohtuotsuse kuulutamist. Samas puudus hagejal võimalus esitada selle nõude osas vastuväiteid kohtumenetluses. Hageja vaidlustas Viru Maakohtu
  2. märtsi 2005 kohtuotsuse ühisvara jagamise osas. Ühisomandiga seotud 4319 krooni kulutuste osas hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ja hagejal puudus võimalus esitada selle nõude osas vastuväiteid ringkonnakohtu menetluses. Hageja vastuväite alus, 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal puudus võimalus vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja kohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on võimalik hageja vastuväitega arvestada. Kohus jõuab järeldusele, et Viru Ringkonnakohtu
  3. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna hageja oli täitedokumendist tulenevad kostja nõuded, 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse rahuldanud enne täitemenetluse algust. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja Viru tööpiirkonna kohtutäituri Tx Tx täiteasja nr xxx täitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja väited, et kostja takistas kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist ja vaatamata mitmetele ettepanekutele ei teatanud oma pangakonto andmeid ning kostja vastuväited, et hageja teadis tema pangakontot, ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus tuvastas, et hageja täitis kostja nõuded enne täitemenetluse algust. Sellest tulenevalt ei ole ka asjassepuutuv poolte kirjavahetus ehk hageja tõendid: kiri
  4. juunist 2005 ja postikviitung (t.l.-11,12, tõlge t.l.-37);
  5. mai 2007 kiri ja postikviitung (t.l.-16,17, tõlge t.l.-39); kiri
  6. juunist 2007 ja ümbrik (t.l.-18,19, tõlge t.l.-41); kiri
  7. juunist 2007 ja postikviitung (t.l.-20,21, tõlge t.l.-43); kostja teade
  8. juunist 2007 (t.l.-22, tõlge t.l.-45); kõnede eristus (t.l.-109-113) ja kostja tõend
  9. juuni 2007 kiri (t.l.-49) ning kohus ei pea vajalikuks neid analüüsida. Kostja väide, et hagi on esitatud peale kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega, on väär.

§ 50lg 1 kohaselt, täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. 5

(7)Kohus selgitab, et täitemenetlus ei lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri poolt menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud. Hagi tagamine Viru Maakohtu 04. septembri 2007 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna peatas täiteasja nr xxx täitemenetluse. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

§ 48

p 4 kohaselt, kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Täitemenetluse peatamine saab hagi tagamise abinõuna toimida vaid kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Peale kohtuotsuse jõustumist on kohtutäituril kohustus täiteasja menetlus lõpetada. Oma olemuselt ja eesmärgilt ei ole võimalik täitemenetluse peatamist rakendada hagi tagamise abinõuna täitemenetluse lõpetamise tagamiseks ning täitemenetluse peatamine ei ole vajalik lahendi täitmise tagamiseks. Kuni lahendi jõustumiseni on hagi tagamise abinõu kohaldamine põhjendatud, kuna välistab põhjendamatute täitemenetluse kulude kandmist hageja poolt. Hageja hagi tagamise abinõu tühistamist ei taotlenud. Kohus jätab hagi tagamise abinõu, täiteasja nr xxx täitemenetluse peatamise jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõiv Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg 1 ja lg 2 kohaselt, tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Riigikohus on 14. novembri 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 leidnud, et „sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb hagihind määrata TsMS § 125 esimese lause kohaselt. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga 6

(7)välja mõistetud või täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv“. Vastavalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja taotles tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu
  1. märtsi 2005 kohtuotsuse ja Viru Ringkonnakohtu
  2. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine rahasummade väljamõistmise osas. Täitmisteate (t.l.-26) kohaselt oli nimetatud kohtuotsustest tuleneva nõude suuruseks 4319 + 270 000 = 274 319 krooni. Seega tuleb hagihinnaks lugeda 274 319 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt kuni 280 000 krooni tasumisele riigilõiv 14 250 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni, so 14 250 – 1000 = 13 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus selgitab, et vähem tasutud riigilõivu summas 13 250 krooni riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.