← Eesti

2-08-14637/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-14637 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Tammiku Maja hagi S. H.i (H.) vastu 22 581,50 krooni nõudes Hagihind 18 588,25 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruar
  4. a Menetlusosalised Hageja: OÜ Tammiku Maja (RK 10317790; asukoht Estonia pst 38, Kohtla-Järve 31021, Ida-Virumaa) Hageja esindaja: Rea Tamm, volikirja alusel Kostja: S. H. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: Paul Paas, volikirja alusel paul@soter.ee RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada osaliselt.
  6. Välja mõista S. H.ilt OÜ Tammiku Maja kasuks 22 226 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend kuus)krooni 50 senti. 1 MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 98% ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja hagiavaldus
  7. 17.04.
  8. a esitas OÜ Tammiku Maja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles võlgnikult S. H.ilt korteri hooldustasu ja soojustarbimise väljamõistmist, põhinõude suurus oli 10 036,40 krooni ja viivise nõue 1 674 krooni.
  9. S. H. esitas vastuväite ning 20.04.
  10. a määrusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  11. 04.05.
  12. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kuulub kostjale korteriomand Puru tee 8032 (üldpinnaga 73,5 m2). Elumajas on moodustatud korteriühistu. Hageja hooldab elumaja korteriühistuga sõlmitud hoolduslepingu nr 19 alusel.
  13. Korteriühistu on hagejale loovutanud õiguse korteriomanikelt olemasolevate ja tulevikus tekkivate võlgnevuste sissenõudmiseks (hooldustasu, vee ja soojuse tarbimisel tekkinud võlad koos viivistega 0,7 %). Kostja ei kasuta korteriomandit elamiseks (korter on tühi) ning külma vett ei kasuta. Kõik elumaja korteriomanikud on üle läinud alternatiivküttele, AS-lt KohtlaJärve Soojus ostetud soojusenergiat kasutatakse ainult vee soojendamiseks ning see kogus jaotatakse kaudse sooja kuluna korteriomanike vahel.
  14. Kostja on tasunud makseid ebakorrapäraselt. Kostja võlgnevus ajavahemiku 01.05.2006 – 01.04.
  15. a korteriühistu ees on 22 581,50 krooni, millest põhivõlgnevus on 18 588,25 krooni ja viivisevõlg 3 993,25 krooni.
  16. Hageja taotleb vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 4, eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, § 14, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 111, § 164 ja § 1028 välja mõista kostjalt 22 581,50 krooni ja menetluskulud. 2 II Kostja vastus
  17. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses (I kd tl 70) esitas kostja alljärgnevad vastuväited: 7.
  18. Hageja ei täida hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ning puudub KÜS §-st 15 tulenev korteriühistu eelarve (*majandustegevuse aastakava). 7.
  19. Korteriühistus puudub kord, kuidas jaotada soojusenergiat vee soojendamise eest. 7.
  20. Kostja ei tarvita sooja ega külma vett, mistõttu alusetu on nõuda tasu soojuse tarbimise eest. 7.
  21. Hageja ei ole hagis märkinud, mille eest konkreetselt kostja hagejale võlgu on. III Hageja ja kostja seisukohad kohtumenetluse ajal
  22. Hageja põhilised seisukohad olid: 8.
  23. Vaatamata sellele, et kostja korteris ei ela, tuleneb tema kohustus tasuda soojusenergia kaudsed kulud seadusest (KÜS § 15-1). 8.
  24. Hoolduslepingu nr 19 ja nõuete loovutamise dokumendi on allkirjastanud korteriühistu juhatuse liige V.N.kes teavitas hagejat enda valimisest juhatusse. 8.
  25. Korteriomanikele edastatavates arvetes peetakse üüri all silmas hooldustasu, hooldustasu tariif kooskõlastatakse korteriühistuga, prügiveoarve jagatakse võrdselt korteriomanike vahel, soojust arvestatakse majas asuva soojusmõõturi järgi (MwH). Hooldustasu tariif (1 m2 hind) on fikseeritud hoolduslepingus. 8.
  26. Lisaks on hageja andnud korteriühistule protsendita laenu maja elektrisüsteemi renoveerimiseks ja lifti remondiks. Lifti renoveerimise summa (90 966,20 krooni koos käibemaksuga) jagati korterite arvuga ning igal korteriomanikul tuli tasuda 2 526,84 krooni lisaks hooldustasule (aluseks on korteriühistu 12.06.
  27. a protokoll). Elektrisüsteemi renoveerimise (põlengu järgselt) eest tasus iga korteriomanik alates märtsist
  28. a koos hooldustasuga kuue kuu jooksul 499 krooni (aluseks on korteriühistu 10.03.
  29. a otsus).
  30. Kostja põhilised seisukohad olid: 9.
  31. Korteriühistu Puru tee 80 registrikaardi kohaselt pole V. N. olnud kunagi juhatuse liige, juhatuse liikme A.r R. volitused lõppesid aga 13.01.
  32. a , mistõttu nimetatud isikute poolt sõlmitud lepingud on tühised ega tekita kellelegi mingeid kohustusi ning hagejal puudub õigus nõuda korteriomanikelt (sh kostjalt) mingeidki rahasummaid. Hageja ei ole lepingu alusel elumaja teenindav isik, talle pole loovutatud nõudeõigust. 3 9.
  33. Tasu nõudmine lodža eest on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Üldkoosoleku otsus, mille alusel hageja lifti remondi kulude hüvitamist nõuab on kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks (tsiviilasja nr 2-08-51602). 9.
  34. Hageja on sisuliselt teostanud elumaja valitsemist. IV Kohtuistung 09.02.
  35. a
  36. Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille järgi ta maksab hagejale 15 000 krooni.
  37. Kohus andis pooltele võimaluse sõlmida kompromiss ja esitada see kohtule 1 kuu jooksul.
  38. 11.02.
  39. a teatas hageja kohtule, et ta ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima summas 15 000 krooni. V Kohtu põhjendused
  40. Kohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt..
  41. Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx(registriosa 483507, I kd tl 34). Kostjale kuulub 735/22313 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 32 üldpinnaga 73,5 m
  42. Puru tee 80 elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 25.04.
  43. a (registrikood 800003691; e-äriregister). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Puru tee 80 liige vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg
  44. AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ Puru tee 80 vahel on sõlmitud 01.09.
  45. a soojuse müügileping nr 801003604 (I kd tl 52-55). Korteriühistu Puru tee 80 ja Viru Vesi AS vahel on 20.10.
  46. a sõlmitud veevarustus ja –kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 2566 (I kd tl 56-57). Korteriühistu Puru tee 80 ja OÜ Tammiku Maja vahel on 01.06.
  47. a, 01.04.
  48. a ja 01.01.
  49. a sõlmitud elamu teenindamise lepingud (I kd tl 45-47, 49-51, 166-168). KÜ Puru tee 80 on loovutanud elamu hooldajale OÜ-le Tammiku Maja nõuded sh KÜ loovutas elumaja hooldajale

(1)õiguse teostada alates 01.09.
  1. a soojuse tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses AS Kohtla-Järve Soojus poolt alates 01.09.
  2. a elumajale esitatud soojuse tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt-võlglastelt tarbitud soojuse võlgnevused koos viivistega 0,07% mitteõigeaegse tasumise korral tasumata summalt tasumisperioodile järgneva kuu
  3. kuupäevaks;
(2)õiguse teostada alates 01.01.
  1. a vee tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses Viru Vesi AS poolt alates 01.01.
  2. a elumajale esitatud vee tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt – võlglastelt tarbitud veeja kanalisatsiooniteenuste võlgnevused;
(3)õiguse sisse nõuda korteriomanikelt alates KÜ asutamisest tariifijärgset hooldustasu, kuhu kuuluvad elamu remont, hooldustööd, sanitaarpuhastus, prügivedu ja elamuorganisatsiooni kulud arvestatuna korteriomaniku poolt kasutatava üldpinna 1 m2 kohta koos viivistega 0,05%. Nõuded on loovutatud alates 14.04.1998. a kuni KÜ poolt esitatud kirjaliku pöördumiseni OÜ-ga Tammiku Maja sõlmitud 4 hoolduslepingu lõpetamiseni (I kd tl 48). Võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja võlg alljärgnev: • • • • soojuse tarbimise eest ajavahemikul 01.05.2006 – 01.01.2009. a – 3 530,40 krooni hooldustasu eest ajavahemikul 01.05.2006 – 01.01.2009. a – 13 155,95 krooni hooldustasu ja soojuse tarbimise eest ajavahemikul 01.01.2009 – 01.04.2009. a – 1 901,90 krooni viivised soojuse tarbimise ja hooldustasu eest ajavahemikul 01.01.2006 – 01.04.2009. a – 3 993,25 krooni Kokku on põhivõlgnevus 18 588,25 krooni ja viivised 3 993,25 krooni (I kd tl 148-159). 15. Hageja nõudeõigus. 15.1. Kohus märkis eespool, et KÜ Puru tee 80 ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel oli sõlmitud soojusenergia müügileping, KÜ ja AS Viru Vesi vahel on sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping, KÜ ja hageja vahel elamu teenindamise lepingud, KÜ loovutas hooldustasu, soojusenergia ja vee tarbimise võlgnevuste väljamõistmise korteriomanikelt hagejale. 15.2. Asja materjalidest tuleneb, et soojusenergia ja vee müüjad esitavad KÜ-le arve tarbitud teenuste eest igakuuliselt (üldarve), majasisest tarbitud soojusenergia ja vee jaotust teostab hageja, esitades korteriomanikele jooksvad arved igal kuul tarbitud teenuste eest, KÜ raamatupidamist teostab samuti hageja. Hooldustasu tariifid (1 m2) on kehtestatud järgmiselt: 01.05.2006 – 31.10.2007. a – 4,60 krooni/m2, 01.11.2007 – 31.12.2008. a – 5,20 krooni/m, 01.01.2009 – 01.04.2009. a – 5,5 krooni/m2 (I kd tl 155-156, 163, 164, 165, 166-171, 174175). 15.3. Võrguettevõtja (AS Kohtla-Järve Soojus) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi tagama tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Võrguettevõtja kohustused piirduvad vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike vahelistest ning korteriomanike omavahelistest kokkulepetest. Kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Samuti sätestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) § 8 lg 5, et kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga AÕS § 72 kohaselt, ning lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks võib olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ning korteriomandite (korteri) omanikud kinnistu kaasomanikena saavad vee-ettevõtja klientideks olla ainult ühiselt. 15.4. KÜ on nõudeõiguse korteriomanike vastu loovutanud elumaja teenindajale – hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku 5 nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3). 15.5. Korteriühistu registrikaardi kohaselt (e-äriregister) oli KÜ juhatuse liige perioodil 25.04.1997 kuni 13.01.2006. a A.N., perioodil 13.01.2006 kuni 24.07.2009. a A.R. ja alates 24.07.2009. a L.V.. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud 01.06.2003. a elamu teenindamise lepingule alla kirjutanud isikul V. N.il volitusi lepingut sõlmida (ei olnud juhatuse liige), 01.01.2009. a elamu teenindamise lepingule alla kirjutanud juhatuse liikme A.R.i volitused lõppesid KÜ põhikirja p 67 järgi 2 aasta möödumisel pärast valimist (13.01.2008. a), mistõttu viidatud lepingud on tühised ega tekita kostjale kohustusi. Tühine on ka nõuete loovutus, sest nõuded on loovutanud V. N., kes pole kunagi juhatuse liige olnud. Kohus kostjaga ei nõustu. Õige on vaid kostja seisukoht selles, et KÜ põhikirja järgi valitakse juhatuse liikmed kaheks aastaks (põhikirja p 67, I kd tl 114-126). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 80 sätestab registri kande õigusliku tähenduse. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (MTÜS § 80 lg 2). Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma (MTÜS § 80 lg 3). 08.04.2003. a on KÜ Puru tee 80 teavitanud OÜ Tammiku Maja juhatuse liiget, et juhatuse liikmeks (esimeheks) on KÜ-s valitud V.N. (I kd tl 133-134). 08.04.2003. a on notari poolt koostatud ja tõestatud KÜ Puru tee 80 avaldus Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale (I kd tl 135-136), millest nähtub, et KÜ Puru tee 80 üldkoosoleku protokolli (09.02.2003.
  1. a)otsustati tagasi kutsuda juhatuse liige A.N. ning uuteks juhatuse liikmeteks valiti V. N., U. S., G.B., Juri T. ja M. A.. Eitava kandeotusega 02.10.2003. a jäeti kandeavaldus rahuldamata seoses kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamata jätmisega (I kd tl 137). A.N. kutsuti tagasi juhatuse liikmest ning uueks juhatuse liikmeks valiti 26.10.2005. a korteriühistu üldkoosolekul A.R. (I kd tl 138-139). Alates 15.11.2009. a jõustus MTÜS § 28 lg 3-2, mille kohaselt juhul, kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut. Registrisse kantavad andmed on deklaratiivse tähendusega. 15.6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumisest ja esindusõiguse puudumise tõttu tühistest tehingutest, põhjendatud. Kohus märgib, et ka kehtiva elamu teenindamise lepinguta ja faktilise teenindamise korral on hagejal tulenevalt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele nõudeõigus. 16. Teenuste mitteosutamise ja teenuste mittetarbimise vastuväited. 16.1. Kostja tugineb vastuväidetele, et hageja ei täida hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ning puudub majandustegevuse aastakava, korteriühistus puudub kord, kuidas jaotada soojusenergiat vee soojendamise eest, kostja ei tarvita sooja ega külma vett, mistõttu alusetu on nõuda tasu soojuse tarbimise eest. 16.2. Asja materjalidest tuleneb, et hageja teostab teenuste eest esitatud üldise arve jaotust korteriomanike vahel (veearve, küttearve), vastavalt korteriomandi üldpinna suurusele. Kütet 6 kasutatakse majas vee soojendamiseks. Korteriühistule teostab raamatupidamisarvestust samuti hageja. Hageja kohustusteks teenindamislepingu järgi on ka remonttööde tegemine elamus, sanitaarpuhastus jms. Korteriomanikud tasuvad hooldustasu tariifi alusel. Tähtsust ei oma see, et kostja korteris ei ela ega ka see, et ühistus puudub kord, kuidas jaotada soojusenergiat ning majandustegevuse aastakava. Nimetatud etteheited oleksid kohased korteriühistu suhtes, mille liige kostja ise on. 17. Hooldustasu suurendamine seoses elektrisüsteemi renoveerimisega. 17.1. KÜ Puru tee 80 10.03.2008. a üldkoosoleku päevakorras oli Puru tee 80 elektrivarustuse rekonstrueerimine, alltöövõtja valimine ja finantseerimine. Otsustati, et sõlmitakse leping OÜ-ga Gleado, kes tegi hinnapakkumise summas 75 573,90 krooni, võetakse protsendita järelmaks summas 75 573,90 krooni 6 kuu peale OÜ-st Tammiku Maja ning see makstakse tagasi arvestatuna korteriomandi m2 suuruselt (* suurendatakse hooldustasu). 1 m2 kohta saadi 39,50 krooni ning hooldustasu suuruseks 6 kuu perioodi kohta 6,60 krooni/ 1m2 (I kd tl 176-178). Kohus märgib, et kui kostja ei olnud nõus korteriühistu üldkoosoleku otsusega, siis oli tal võimalus otsus kohtus vaidlustada. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole kostja väited üldkoosoleku otsuse vorminõuete kohta asjakohased. Hooldustasu on kostjale perioodil märts kuni august 2008. a (6 kuud) arvestatud 499 krooni. 18. Lifti renoveerimine. 18.1. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Tehnokontrollikeskus on 09.04.2008. a teinud otsese ohu teatise Puru tee 80 elumaja lifti kohta, mille kohaselt liftil on ilmnenud ohtlikud tehnilised puudused (reduktori teo ja tiguratta hambumislõtk ületas vabalt pööramisel lubatava lõtku suuruse /üle 36 kraadi/) ning tehti ettepanek kuni puuduste kõrvaldamiseni lifti kasutamine peatada (I kd tl 50). 18.2. Eesti Otis AS on 26.11.2007. a teinud KÜ-le Puru tee 80 lifti moderniseerimise pakkumuse (I kd tl 184), mille järgi lifti ajami vahetuse hankehind on koos käibemaksuga 90 966,20 krooni (I kd tl 184). Kohtule on esitatud KÜ Puru tee 80 protokoll 12.06.2008. a (?), millele on märgitud järgmised andmed: koosoleku protokoll 12.06.2008. a; juhataja: A.R., protokollija: A.R.; päevakord: 1. Eesti Otis AS hinnapakkumise vastuvõtmine, 2. Lifti remondi kulude jaotamine. Otsustust kui sellist viidatud protokollist ei nähtu. Kohtule on esitatud KÜ Puru tee 80 üldkoosolekul osalejate registreerimisleht (I kd tl 38), 10.07.2008. a (?), millel on 25 allkirja koos erinevate märkustega („korterite järgi“, „m2 järgi“, ühel korral „mitte kuidagi“). 18.3. Õige on kostja väide, et Viru Maakohtu 14.12.2009. a kohtuotsusega tunnistati kehtetuks korteriühistu 12.06.2008.a üldkoosoleku otsus nr 2 ja 10.07.2008. a üldkoosoleku otsus. Tsiviilasjas 2-08-51602 tuleneb, et korteriühistu ei ole määratlenud, kas lifti moderniseerimise eest saab korteriühistu põhikirja järgselt arvestada sihtotstarbelist makset elanike kohta või on see selline makse, mida Korteriomandiseaduse §13 lg. 1 järgi tuleks arvestada sõltuvuses kaasomandiosa suurusest, kuid millisest arvestusest võivad korteriomanikud kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuidas lifti remondi eest oleks olnud seaduspärane korteriühistu majandamisel raha koguda – kas korterite arvust tulenevalt või elamispinna ruutmeetreid arvestades, on kirjas korteriühistu põhikirjas ja 7 Korteriühistuseaduses. Remondi maksumust arvestatakse korteriühistu põhikirja p.29.4 kohaselt ning lähtuvalt Korteriühistuseaduse §15´ liikmele kuuluva korteri suurusest. Kuna kohtule esitatud korteriühistu põhikiri on kehtiv ning Korteriühistuseaduse § 15´ seadusena kohaldamiseks kohustuslik, ei saa kohus teha teistsugust lahendit kui korteriühistu 12.06.2008 koosoleku otsuse nr.2 kehtetuks tunnistamine. Seadusega ja põhikirjaga rakendatav remondi maksumuse jaotus on kehtiv. Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 kohaselt oleksid korteriomanikud võinud majandamise kulutuste kandmisest võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet korteriomanikud ei ole sõlminud. Üldkoosoleku otsust ei saa võrdsustada kokkuleppega. 18.4. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et korteriühistu üldkoosoleku otsused on tunnistatud kehtetuks, ei vabasta see asjaolu kostjat tasu maksmisest hagejale. Kohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta. OÜ Tammiku Maja ja AS Eesti Otis vahel sõlmiti 25.07.2008. a lifti moderniseerimise leping (I kd tl 188-189) järgmiste tööde kohta: vana ajami demontaaž ja uue ajami paigaldus, tõstetrosside vahetus ja uue mootori kaitseautomaadi paigaldus. OÜ Tammiku Maja on AS-le Eesti Otis tasunud arvete alusel kokku 90 966,20 krooni (45 483,10 + 45 483,10; I kd tl 190-191). Tööd on üle antud 30.07.2008. a (I kd tl 198) ja üleantud tööde kohta on väljastatud vastavuse kinnitus ja sertifikaat (I kd tl 192, 194). 2008. aastal kehtinud elamu teenindamise lepingu (I kd tl 166-168) järgi kohustus OÜ Tammiku Maja teostama töid hoone osade ja konstruktsioonide, samuti hoonesiseste ja hoone juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenindamisel, kindlustama avariiolukordade likvideerimine, tegema investeeringuid elamu renoveerimiseks (konstruktsioonid, majasisesed võrgud), kusjuures investeeritud summa arvestatakse kas teenustasu sisse või tasutakse kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal, informeerima ühistut kõigis majas avastatud riketest, millised on ohtlikud. Hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138) ei ole kooskõlas olukord, kus elamu teenindaja oma kohustuse täidab ning avariiohtliku lifti oma vahenditega korda teeb kuid mille eest tasumisest ühistu liige (liikmed) keelduvad, viidates üldkoosoleku otsuste kehtetusele st sisuliselt ühistu siseprobleemidele. Kahtlemata on elumaja avariiohtliku lifti kordategemine kõikide korteriomanike huvides. 19. Hooldustasu arvestamine lodža eest. 19.1. Hageja on arvestanud kostjale hooldustasu korteriomandi üldpinna järgi kokku 75,6 m2. Kostja korteriomandi (reaalosa) suurus on 73,5 m2 (üldpind; I kd tl 34). Hageja selgituste kohaselt on õige arvestada hooldustasu ka lodža eest, sest hageja hooldab ka elamu välisfassaadi. Hageja tugineb Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Üüri arvestamise korra“ metoodikale. Hooldustasu sisaldab samu kulusid, mis üür (määruse p 6): Kostja korteriomandi üldpinnale (73,5 m2) on hageja hooldustasu arvestuste tegemisel lisanud 50% korteriomandi juurde kuuluva lodža põrandapinnast 2,1 m2 (1,9 x 2,4 : 2). Üüri arvestamise korra p 4 sätestas, et üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodžade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3. 19.2. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 15 (jõustus 04.02.2005.
  2. a)tunnistati Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 määruse punkti 1 alapunkt 2 «Üüri 8 arvestamise kord» kehtetuks. Seetõttu on hageja alusetult arvestanud kostjale hooldustasu igal kuul rohkem 2,1 m2 eest. 19.3. 2006. aastal on arvestatud rohkem 77,20 krooni (tegelik 73,5 m2 x 4,60 krooni x 8 kuud = 2 704,80 krooni; 2 782 – 2 704,80 = 77,20; I kd tl 155). 2007. aastal on arvestatud rohkem 118,30 krooni (73,5 m2 x 4,60 krooni x 10 kuud = 3 381 krooni; 73,5 m2 x 5,20 krooni x 2 kuud = 764,40 krooni; 4 263,70 – 4 145,40 = 118,30; I kd tl 155). 2008. aastal on arvestatud rohkem 124,50 krooni (73,5 m2 x 5,20 kooni x 9 kuud = 3 439,80 krooni; 73,5 m2 x 4,20 krooni x 3 kuud = 926,10 krooni; 3 439,80 + 926,10 = 4 365,90; 4 490,40 – 4 365,90 = 124,50; I kd tl 156). 2009. aastal on arvestatud rohkem 35 krooni (73,5 m2 x 5,55 krooni x 3 kuud = 1 223,80 krooni; 1 258,80 – 1 223,80 = 35; I kd tl 159). Kokku on lodža eest alusetult arvestatud hooldustasu 355 krooni. 20. Viivis. 20.1. Hageja õigus viivist nõuda tuleneb elamu teenindamise lepingust ja nõude loovutamisest. Viivise arvestus ja periood on tõendatud tõenditega teenustasu arveldustest, millest nähtub arvete maksmise aeg ja summad, viivise arvestusega, millest nähtub, arve kuupäev, summa, maksetähtaja ületanud päevade arv, tasumise kuupäev (I kd, tl 35-37, 150-162). 21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt summas 22 226,50 krooni. VI Menetluskulude jaotus 22. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja peab hüvitama hageja menetluskulud 98 % ulatuses. 23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.