§-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
5 Lastekaitseseaduse § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Kuna tegemist on vanemate kui kümneaastaste lastega, keda kohus vastavalt TsMS § 5521 lg1 peab ära kuulama, siis kuulas kohus
). Kõigepealt märgib kohus, et avaldaja väide, nagu ei oleks lapsed võimelised otsustama, mis on nende huvid, on osaliselt õige. Lapsed tulenevalt oma elukogemustest ei oska tõepoolest iga kord õigesti hinnata, mis on nende arenguks nii materiaalses kui ka vaimsel tasandil parim. Ilmne on, et lastele oleks parim variant, kus nad kasvaksid ühises peres koos nii ema kui ka isaga. Antud juhul on aga laste vanemate omavahelised konfliktsed suhted selle võimatuks teinud. Mõlemad vanemad on suutelised oma lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema. Kuigi avaldaja praegused elamistingimused on veidi paremad, kui puudutatud isikul M.K.el, on puudutatud isiku materiaalne olukord püsiva sissetuleku tõttu parem kui avaldajal. Asjaolu, et vanemate kooselu ajal tegeles peamiselt laste kasvatamise ja nende eest hoolisemisega avaldaja, ei tähenda iseenesest, et laste isal oskused lapsi kasvatada, sh tunda oma laste eripärasid, soove ja vajadusi ja nende eest hoolitseda, puuduvad. Kohtule pole esitatud tõendeid ja kohus pole ka tuvastanud, et laste isa ei tegeleks lastega või et laste turvalisus või heaolu oleks isa tegevuse (sh mõningane alkoholilembus) või tegevusetuse tõttu rikutud. Avaldaja väited, et puudutatud isiku näol on tegemist nn „väljakujunenud alkohoolikuga“, ei ole tõendamist leidnud. Väidetav puudutatud isik poolt avaldajale traumade tekitamine on toimunud aastatel 2000 kuni 2005 ning need võisid tekkida vanemate isiklike konflikte suhete tulemusena. Samuti on puudutatud isiku väited avaldaja võimaliku alkoholi tarbimise kohta kantud soovist näidata teist vanemat halvemana. Kohus peab puudutatud isiku seisukohta, et avaldaja soovi (määrata laste elukohaks enda elukoht) peamiseks eesmärgiks on võimalus saada puudutatud isikult elatist ning seeläbi parandada oma rahalist seisu, ekslikuks. Kohus lähtub elatise suuruse otsustamisel vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest (
lg 3) ning lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatis kulubki üldjuhul laste kasvatamisega seotud vajaduste rahuldamiseks ja elatise saaja nn „rikkaks“ ei saa. Kohus leiab, et avaldaja on avalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks esitanud siiski eesmärgil, et võimalikult enam realiseerida end lapsevanemana. Kohus kuulanud ära lapsed, veendus, et lapsed armastavad oma mõlemaid vanemaid, kuid nende selgeks sooviks on jääda elama isa juurde. Lapsed on oma soovi jääda põhjendanud sellega, et isa juures on neil rahulikum, kuna ema sõimab, karjub, on närviline ning halvustab isa. Lapsed soovivad, et ema oleks rahulikum ega süüdistaks neid põhjendamatult. Emaga suhtlemise vastu nad ei ole. Kuigi perenõustamise tagasisidest (tl 42-43) ja eestkosteasutuse kirjalikust arvamusest (tl 57) tulenevalt on puudutatud isik laste puhul kasutanud mõjutamist ning teadlikult lapsi 6 teise vanema vastu häälestanud, selgus laste kohtu poolt ärakuulamisel, et ema on laste juuresolekul isa halvustanud, ta on probleemidesse, mida vanemad peaksid omavahel lahendama, kaasanud lapsi ning sellega vaimselt lapsi mõjutanud ning ka ise lapsi oma käitumisega enda vastu häälestanud. Olukorda, mille vanemad ise oma elukorralduse ja käitumisega loonud, on võimalik muuta lastevanematel endil, mitte kohtulahendi kaudu kohtul ega lastel. Eestkosteasutus on tingituna asjaolust, et emal on paremad elamistingimused ja ta on alates sünnist kuni ajani, mil lapsed lahkusid isa juurde elama, hoolitsenud laste ees, leidnud, et laste elukohaks tuleks määrata ema elukoht. Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud eelised ei anna alust avalduse rahuldamiseks. Lapsed on alates 15.06.2009 elanud koos isaga ning nad peavad kooselu isaga enda jaoks rahulikumaks. Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et laps saaks suhelda võrdselt mõlema vanemaga, see on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning eelnimetatu on laste isa M.K. ka lastele taganud (
Kohus on seisukohal, et laste ja ema ühiseid huvisid ja normaalset suhtlemist saab realiseerida ka siis, kui lapsed elavad koos isaga. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja puudutatud isikute seisukohad, leiab, et kuna lapsed elavad käesoleval ajal isa juures, kus nende heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et laste huvides on jätta nad isa kasvatada, s.o. määrata laste elukohaks M.K.e elukoht. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (
Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (
Arvestades vanemate vahelisi konfliktseid suhteid, peab kohus vajalikuks kohustada puudutatud isikut mitte tegema avaldajale takistusi lastega suhtlemisel. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 560, 661 lg 2. Helgi Vinni Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.