lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 06.06.2008 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus poolte abielu, mis on registreeritud 08.11.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Hageja selgitas, et abielu on purunenud, kuna kostja on agressiivne ja vägivaldne. Pooled ei ela koos juba 10 kuud. Kostja vastuväited Kostja sisulisi kirjalikke vastuväiteid nõude osas ei ole esitanud. Maakohtu otsus Maakohus lahutas 20.05.2009 otsusega poolte abielu, mis on registreeritud 08.11.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxxx. Maakohtu otsuse kohaselt oli kohus asjas määranud seitsmel korral kohtuistungi ja edastanud kostjale kutsed ning kohustanud teda isiklikult kohtuistungil osalema. Samuti on kutseid saadetud e-kirjaga, kuid kostja ei ole kinnitanud nende kättesaamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus selgitas kohtutäituri abil välja, et kostja elukohaks on xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx, kuhu toimetati kutse 26.01.2009 kohtuistungile, kuhu kostja aga ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Kohus on kohtukutse edastanud ka V. T. H. kaudu, kus kostja on juhatuse liige. Kohus on kostjat trahvinud. 26.02.2009 toimunud kohtuistungi kutse tagastati kohtule märkega, et kostja kolis välismaale. Kostja kohut välismaale kolimisest ja uuest elukohast ei ole teavitanud. 14.05.2009 toimuvale kohtuistungile on kostjat kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 11.04.2009 saabus kohtule kirjalik teade, et kostja ei saa 14.05.2009 toimuval kohtuistungil osaleda, kuna ta elab XXXXXXXXXX ja hooldab seal oma haiget ema. Seega oli kostja 14.05.2009 toimuvast kohtuistungist teadlik. 14.05.2009 toimunud kohtuistungil taotles hageja asja sisulist lahendamist. Kohus vaatas tsiviilasja läbi ilma kostjata. Kohus oli teinud kõik endast oleneva, et kohustada kostjat kohtusse ilmuma, kuid kostja oli tahtlikult venitanud kohtumenetlust. Kuna tulenevalt kostja 11.05.2009 kirjast on kostja asunud elama XXXXXXXXXXXXX oma haiget ema hooldama ja tal puuduvad vahendid Eestisse lendamiseks, siis oli kohtu arvates võimalik abielu lahutada ilma kostja kohalolekuta. Kohus märkis, et kostja on oma aadressiks registreerinud XXXXXXXXX XXX XX XX-XX ja hageja elukoht on XXXXXXX. Kohus leidis, et hagi oli põhjendatud ja tuli rahuldada. PkS § 29 lg 2 järgi lahutab kohus abielu, kui selle jätkamine on võimatu. Hageja on hagiavalduses väitnud, et abielu jätkamine on võimatu, kuna kostja oli vägivaldne ning hageja pidi ühisest kodust lahkuma. Ühte abielupoolt ei saa sundida tema tahte vastaselt abielus olema. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja väidetele ei ole esitanud. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja abielu tuleb lahutada. Tulenevalt
Apellatsioonkaebus 2 L. T. palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebaja leiab, et talle ei ole kohtukutset isiklikult kätte toimetatud. XXXXXXXXX XX XXXXXXXXXX on ehitusobjekt ja seal ei ela kedagi, kellele kohtukutset kätte toimetada.
lg 2 järgi kohustab maakohus pooli abieluasjas isiklikult kohtusse ilmuma, välja arvatud kui poolel on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda võib poole seletuse võtta erinõude korras. Arvestades, et tegemist on abieluasjaga, peavad mõlemad pooled kohtusse isiklikult ilmuma ja selle kohustuse täitmiseks peavad pooled ka isiklikult kutse kätte saama. Kohus ei ole otsuses näidanud, kellele konkreetselt aadressil XXXXXXXXX XX kohtukutse kätte toimetati. Kostja kohtukutse kättetoimetamise ajal aadressil XXXXXXXXX XX ei viibinud. Kohtu 04.02.2009 määrusest nähtus, et kuller küsis elektrijuhtmeid paigaldavalt ehitustööliselt peremehe kohta ja see hüüdis L. ning L. T. hõiskas siseruumidest, et pangu kiri postkasti. Kostja eeltooduga ei nõustu. XXXXXXXXX XX viibinud ehitusmehed ei teadnud, millal kostja tagasi tuleb. Kuller ei kontrollinud, kas kostja tegelikult oli kohal ja kas XXXXXXXXX XX on tema tegelik elukoht. Seega ei saa lugeda, et kutse oli kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kaebaja väidab, et poolelioleva ehitise, millel polnud isegi kõiki aknaid ees, postkasti kutse jätmist ei saa lugeda kohtukutse kättetoimetamiseks ja kostjal ei olnud võimalust sellega õigeaegselt tutvuda. Eeltooduga on maakohus rikkunud
Kuna otsusest ei nähtu, et kohus oleks kostjale püüdnud kutset isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel kolmepäevase vahega, siis on kohus rikkunud postkasti panemisega
Apellant leiab, et maakohus ei olnud õigustatud ilma kostjata 14.05.2009 asja sisuliselt läbi vaatama. Kostja ei ole pahatahtlikult menetlust venitanud. Hageja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid, väites, et kostja elab aadressil, kus tegelikult oli ehitusobjekt. Hageja eesmärgiks oli saada lahutus tagaselja. Mitte ühtegi korda ei saatnud kohus kostjale kutset tema registrijärgsele aadressile ega ka tegelikku elukohta XXXXXXXXXXX. Kostja informeeris kohut, et ta viibib XXXXXXXXXXX, hooldab haiget ema ja tal ei ole võimalik sõita kohtuistungile. Apellant leiab, et tal oli
Kostja on mitteilmumist piisavalt põhistanud. Jättes kostja isiklikult ära kuulamata, rikkus kohus
Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna see ei põhine asja kogutud ja uuritud tõenditele. Sellest ei nähtu, millistest tõenditest kohus oma järeldused tegi, otsustades, et kostja oli vägivaldne. Seega on kohus rikkunud
Kuna kostja ei ole isiklikult ära kuulatud, siis ei olnud abielu lahutamine ka sisuliselt põhjendatud. Pooled on koos elanud alates juulist
3 Kolleegium analüüsib esmalt kaebaja väiteid, mille kohaselt ei olnud maakohus õigustatud otsust tegema, kuna kostjale ei olnud hagiavaldust kätte toimetatud.
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kuna maakohtul ei õnnestunud kostjale hagiavaldust ja sellele lisatud dokumente postiasutuse kaudu kätte toimetada, siis on 17.12.2008 maakohus edastanud menetlusdokumendid kohtutäitur Elin Vilippusele, kes vastavalt kohtule saadetud kirjale (tl 45) käis 11.01.2009 kell 13.45 aadressil XXXXXXXX XXXXXXXXX XX, kus toimusid ehitustööd, ja menetlusdokumente kättetoimetav isik küsis elektrijuhtmeid paigaldavalt töömehelt peremehe kohta ning viimane kutsus L., mille peale vastati siseruumidest, et pandagu kiri postkasti. Kui kuller läks kostjat õuest otsima, siis suleti uks ja enam sisse ei lastud. Kuller pani menetlusdokumendid XXXXXXXXX XX postkasti. Kolleegium leiab, et kohtutäitur Elin Vilippuse poolt allkirjastatud seletuses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ei ole põhjust kahelda. Kostja ei ole eitanud, et ta ehitab XXXXXXXXX XXXXXXXXX XX elamut ja asjaolule, et kostja on sellel aadressil elanud viitab ka 10.02.2009 maakohtule tagastatud ümbrik, kuhu on tehtud märge, et adressaat (L. T.) ei ela enam antud aadressil, kuna kolis välismaale (tl 55).
sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub menetlusdokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Kohtutäituri poolt esitatud seletuse kohaselt on kostja 11.01.2009 keeldunud hagimaterjale vastu võtmast ja seega oli põhjendatud lugeda hagimaterjalid kostjale 11.01.2009 kätteantuks postkasti panemisega. Ebaõige on kaebaja väide, et kohaldada oleks tulnud
lg-t 1, kuna eelviidatud norm reguleerib olukorda, kus menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuid käesolevas asjas on kostja keeldunud menetlusdokumenti vastu võtmast. Seega oli maakohus õigesti lugenud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumendid kostjale kätteantuks ja maakohtul ei olnud takistusi asja menetlemiseks ja otsuse tegemiseks. Vaidlust ei ole, et 14.05.2009 toimuvast kohtuistungist oli kostja teadlik. 11.05.2009 on maakohus saanud kostja kirja, kus ta teatab, et viibib XXXXXXXXXXX haiget ema hooldamas ja ei saa kohtuistungist osa võtta. Kostja on kirjas väitnud, et Harju Maakohus ei saa asja arutada, kuna kostja elab XXXXXXXXXXX ja hageja XXXXXXX. Kolleegium märgib, et kostja ei ole kirjas taotlenud asja arutamise edasi lükkamist.
lg 2 järgi abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kolleegium leiab, et seoses kostja väidetavalt XXXXXXXXXXX viibimisega ja seal haige ema hooldamisega oli kostjal mõjuv põhjus, et mitte isiklikult kohtusse ilmuda ja eeltoodu tõttu võis maakohus asja arutada ilma kostja osavõtuta. Kolleegiumi arvates on ebaõige kaebuse väide, mille kohaselt oleks maakohus pidanud igal juhul kostja seletuse võtma erinõude korras. 11.05.2009 maakohtule esitatud dokumendis ei ole kostja esitanud haginõude suhtes mingeid vastuväiteid ega ka rõhutanud, et ta soovib menetluses isiklikult osaleda või anda oma seletuse. Arvestades seda, et kostja ei olnud hageja nõudele abielu lahutamiseks vastuväiteid esitanud, võis kohus asja arutada ilma kostjata. Poolelt seletuse võtmise vajalikkuse üle otsustab kohus tulenevalt kohtule esitatud asjaoludest ja kohtul ei ole kohustust poolelt erinõude korras seletust võtta. Kuna kostja viibis XXXXXXXXXXX ja ei olnud hagile sisulisi vastuväiteid esitanud, võis maakohus arutada asja kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. PkS § 29 lg 2 järgi abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on 4 võimatu. Hageja on hagis esile toonud, et pooled ei ela 10 kuud koos ja kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et hageja ei soovi abielu jätkamist. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et ta soovib minna elama teise riiki. Kostja on kaebuses selgitanud, et ta soovib abielu jätkamist, kuid ei ole põhjendanud, kuidas ta näeb võimalust abielu jätkata ja mida ta selleks on teinud. Õige on maakohtu tõdemus, et abielu jätkamine eeldab kahe poole tahet ja kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Apellant ei ole kaebuses põhistanud, miks tema arvates ei ole PkS § 29 lg-s 2 toodud eeldus abielu lahutamiseks täidetud. Kolleegium märgib, et
lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt ja menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kaebaja on kaebuses maakohtule ette heitnud, et maakohus ei saatnud kutset tema viimasesse registrijärgsesse elukohta. Vastavalt registri andmetele on kostja elukohaks alates 13.04.2009 XXX XX XX-XX XXXXXXX. Kuna kostja teatas kohtule, et ta elab XXXXXXXXXXX, siis ei olnud kohtul vajadust Tallinna aadressile 14.05.2009 kohtuistungiks kutset saata. Lisaks eeltoodule ei ole kostja
lg-s 1 sätestatud kohustust oma aadressi muutumisest teatamiseks täitnud ja seega heauskselt oma menetlusõigusi teostanud. Kaebaja ei ole ka apellatsioonimenetluses käitunud heauskselt. Apellatsioonkaebuses on kostja näidanud oma aadressiks XXXXXXXXX aadressi, kuid samas on ümbriku, millega saadeti apellatsioonkaebus, pöördel märge saatja aadressi kohta XXX XX XX-XX. Ringkonnakohus on saatnud kaebajale menetlusdokumendid e-posti aadressil ja palunud saata kohtule tagasi kinnitus e-kirja kättesaamise kohta. Kaebaja on küll käitunud viisil, millest on võimalik järeldada, et ta on menetlusdokumendi kätte saanud, kuid vastavat kinnitust e-kirja kättesaamise kohta ta kohtule saatnud ei ole. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt
Margo Klaar Mare Merimaa Malle Seppik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.