2-09-68528/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. märts 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-09-68528 Hagi ese Vastuhagi ese Menetlusosalised Abielu lahutamise ja lapse elukoha määramise nõue Elatise nõue Hageja: T T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx xxx Kostja: N T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxx xx-xx Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna tn.10 Kohtuistungi toimumise aeg 10.
3. a RESOLUTSIOON Lahutada T T (xxxxxxxxxxx) ja N T (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud x.xx.xxxx.a. xxxxx Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, kanne nr.xx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Määrata M T (sünd.x.xx.xxxx.a.) elukohaks tema ema N T elukoht. Välja mõista T T’lt N T kasuks M T (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni alates elatishagi esitamisest, so 20.01.2010.a. kuni M T täisealisuseni või kui M T täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. 2 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab haginõuete osas kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastuhagi esitajal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotusse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõuded Hageja palub lahutada poolte abielu, milline oli sõlmitud x.xx.xxxx.a. Esmakordselt abiellusid pooled xxxx.a. ja lahutasid selle abielu xxxx.a. kevadel. Kuna tekkinud konflikt lahendati, abielluti sama aasta sügisel uuesti. Alates 2009.a. aprillikuust elatakse lahus ja hageja on veendunud, et poolte abielu taastada enam võimalik ei ole. Pooltel on ühine poeg M Te, kes on sündinud x.xx.xxxx.a. Hageja siiras soov on, et laps elaks tema juures, kuigi peale lahkuminekut on kontaktid pojaga olnud põgusad. Hagejale teeb muret, kas ema saab hakkama lapse abistamisega õppetöös. Hageja elab perekonna senises elukohas. Tal on uus elukaaslane, kellel on kaks teismelist last. Hageja seisukoht seoses vastuhagiga. Hageja ei eita elatise maksmise vajadust, kui M jääb elama koos kostjaga. Seni ei ole ta last materiaalselt toetanud põhjusel, et peale lahkuminekut jäid kõik ühisvaraga seonduvad kohustused, so laenud ja liisingud hageja kanda. Hageja on nõus lapsele ülalpidamist andma 2500 krooni kuus. Kostja poolt lapse kulutuste suhtes tehtud kalkulatsioon on ebareaalne. Hageja on veendunud, et sellist raha (so 8000 krooni kuus) ei ole mõistlik lapse peale kulutada ning kostjal ei ole ka selleks materiaalseid võimalusi. Kostja seisukoht Kuigi kostja on nõus abielu jätkama, möönab ta selle võimatust, kui hageja seda ei soovi. Kostja on veendunud, et laps peab jääma elama tema juurde. Peale poolte lahkuminekut on juhtunud mõndagi sellist, mis on tekitanud pojas pahameelt isa suhtes. Kostja ei ole keelanud pojal isaga suhelda, kuid ei ole last selleks ka sundinud. Kostja hinnangul on hageja huvi poja käekäigu vastu olnud pealiskaudne ja ebapiisav. Vastuhagi nõue Kostja taotleb hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 3500 krooni. Hageja kuutöötasu on 10 000 krooni, kostja oma hagejale teadaolevalt 30 000 krooni. Lapse vajaduseks ühes kalendrikuus on hageja hinnangul 7960 krooni. 3500 krooni suurune elatisraha vastab nii hageja kui kostja majanduslikele võimalustele kui ka 12-aastase kasvueas lapse vajadustele. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada ka asjaoluga, et ta oli sunnitud koos lapsega alustama elu uues kohas, üürides selleks korteri. Hageja jäi elama poolte ühisesse kodusse, kusjuures kõik olulised majapidamises vajaminevad esemed ja mööbel jäi hageja käsutusse. Kostja võttis lahkudes kaasa vaid hädavajalikud ja lapsele kuuluvad asjad. Kohtu seisukoht ja põhjendused 3 PS § 29 lg.2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks selle jätkamise võimatuse. Käesolevaks ajaks on pooled lahus elanud pea aasta, nende suhted ei ole head ja hagejal on tekkinud uus perekond. Eeltoodu tõttu ei pea kohus N ja T T abielu jätkumist võimalikuks ning lahutab selle. Kohus leiab, et M T elukohaks peab jääma tema ema N T elukoht. Kohus lähtus oma seisukoha kujundamisel eelkõige eestkosteasutuste /t.l.56-60/ ja M T arvamusest. Lahkuminekule järgnenud perioodil ei ole pooled käitunud teineteise suhtes parimal ja last säästvamal viisil. Hageja tunnistab, et mingiks ajaks katkes tal suhe lapsega täiesti /t.l.50/. Normaalsed suhted isa ja poja vahel ei ole tänaseni taastunud, mistõttu oleks isa uue perekonna liikmetega (keda M ei tunne) kohanemine lapsele väga raske. Hageja mure kostja suutmatuse suhtes last koolitöös aidata ei ole põhjendatud. M õppeedukus on senini olnud väga hea ja tulevikus tekkida võivate probleemide puhul on ka lahuselaval vanemal võimalik last selles osas abistada. Vastavalt PS § 60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hageja tunnistab, et lahkuminekust alates ei ole ta oma poega materiaalselt toetanud /t.l.51/. Poolte varalised vaidlused ei saa olla põhjenduseks lapsele ülalpidamise mitteandmisel. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, tuleb temalt vastavalt PS § 61 lg.1 elatis välja mõista. PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatisrahana, lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Viimased sõltuvad kohtu hinnangul samuti vanemate varalisest olukorrast, sest võimaluste suurenemisel suurenevad enamasti ka vajadused. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 8000 krooni suurust igakuist kulutust lapsele ei saa keskmise sissetulekuga vanemate puhul pidada mõistlikuks. Samas ei ole kostja poolt esitatud nimekirjas /t.l.27-31/ mittevajalikke või luksuskulutusi. Mõistliku kokkuhoiu võimalusi näeb kohus sarnaselt hagejaga riiete ja söögi arvelt. Hageja on nõus lapse ülalpidamiseks andma 2500 krooni kuus. Nimetatud summa vastab PS § 61 lg.4 sätestatud miinimumelatisele (koos tulumaksuosaga). Samas tunnistab hageja, et talle on majanduslikult jõukohane anda lapsele elatist kostja poolt nõutavas suuruses, kuid põhjusel, et laps ei vaja nii palju ning kostja eelarve muutuks ebareaalseks, ta seda ei tee. Hageja lähtub eeldusest, et vanemate panus lapse ülalpidamisse peaks olema võrdne, millise põhimõtte PS § 49 ka sätestab. Kohtu hinnangul on kõnesoleval juhul põhjust kõrvale kalduda poolte kohustuste võrdsuse printsiibist ühise lapse ülalpidamisel, kuna poolte varaline seisund ei ole võrdne. Hageja keskmine kuusissetulek /t.l.51/ on kostja omast ca 1,5 korda suurem. Põhjendatud on kostja seisukoht, et elatise suuruse määramisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et kostja oli sunnitud leidma endale elamispinna ja alustama nö nullist, kostja seevastu jäi edasi elama poolte ühisesse kodusse, kus kõik majapidamises vajaminev on olemas. Seega, nõustudes hageja arvamusega, et 12-aastase lapse ülalpidamiseks piisab ka 5000 kroonist kuus, leiab kohus, et suurema panuse lapse ülalpidamisse peaks käesoleval ajal andma hageja. PS § 50 lg.2 kohaselt on vanem kohustatud kaitsma lapse õigusi ja huve. Kui alaealine laps on vanemate lahkumineku tõttu sattunud halvemasse olukorda, kui tal oli varem, on kohatu keelduda oma lapse ülalpidamisse maksimaalset panust andmast pelgalt põhjusel, et teisele vanemale ei ole samaväärne panus jõukohane. Kohtunik: Anne Randjärv