Edasikaebamise kord õiguskaitse kohaldamiseks vaide ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.02.2010 esitas A.K. Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaide menetlemise ajaks. Taotluses märgitud isikuandmetest nähtub, et A. K. viibib Tallinna vanglas. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus käesolevas asjas on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluselt on tasumata riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 181 kohaselt tasutakse haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 200 krooni. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise eelduseks on seega seaduses ettenähtud riigilõivu tasumine, ilma milleta ei ole võimalik taotlust läbi vaadata. Kohtu poolt riigilõivu tasumise kontrollimisel seisuga 23.02.2010 selgus, et riigilõiv esialgse õigusabi taotluselt on tasumata. Kohtul ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sisuliselt läbi vaadata, kuna riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt on jäetud tasumata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise eelduseks on seaduses ettenähtud riigilõivu tasumine, ilma milleta ei ole võimalik taotlust läbi vaadata. Ühtlasi kohus selgitab, et Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p. 15). Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lõike 1 kohaselt ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti.
lõike 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest või kehtivusest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale.
kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Taotluse esitaja on Tallinna vangla poolt 23.02.2010 esitatud materjalidest nähtuvalt esitanud Tallinna vanglale vaide, milles ta vaidlustab Tallinna vangla vangistusosakonna peaspetsialisti osakonnajuhataja ülesannetes 01.12.2009 käskkirja nr 907-d ning taotleb talle määratud karistuse muutmist tingimisi karistuseks. Nimetatud vaie on menetluses ja vaideotsust ei ole veel tehtud. Seega on kohustuslik kohtueelne menetlus alles läbimisel. Kohus selgitab siinkohal, et kohustuslik kohtueelne menetlus peab olema läbitud enne kohtule kaebuse esitamist ning seega ei ole A. K.l enne võimalik kohtule kaebust esitada kui vangla on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
-2 sätestab lõike 2 teises lauses esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamise kohustuse vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 235 sätestatule. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus märgib, et A. K. ei ole oma taotluses esitanud kohtule ühtegi väidet esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajalikkuse kohta ega tõendanud, et vaidlustatud käskkirja täitmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. A. K. ei ole põhistanud, et käskkirja täitmisest tekiks talle kohtumenetluse ajal pöördumatud tagajärjed. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.