) 08.06.2008 kuni 25.09.2008 kehtinud redaktsiooni § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud asju.
kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvis 57 lõikes 3 ja paragrah2 vi 61 lõikes 11 toodud piirangut.
lg 3 kohaselt kinnipeetav enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi.
lg 11 järgi vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule.
lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kambris või laos. Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 „Vangistussektsioonidesse ning eelvangistushoone lukustatud kambrisse ja tugevdatud järelevalvet ja julgeolekumeetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus" on määratletud kambrisse kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete sortiment ja kogus. Käskkirjast ilmneb, et vangistussektsioonides on kinnipeetavatel lubatud omada ja kanda kambris isiklikest riietusesemetest ka sooje esemeid: 1 jope, 1 paar kindaid, 1 sall, 1 spordidress, samuti 4 paari jalanõusid kinnipeetava äranägemisel. Sealhulgas ilmneb käskkirjast, et vangla riietuse kandmine on kohustuslik väljaspool vangistussektsiooni, sh saatmisel jalutuskäigule, sööklasse, inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Isiklike riietusesemete arvu piiramine kambris oli seotud vanglariietuse kohustuslikuks muutmisega- iga kinnipeetav sai 2 komplekti vangla dresse ja 2 T-särki, millest jooksvalt üks on pesus, teine kasutusel. Riietusesemete lisandumisega kambrisse kadus kinnipeetavatel vajadus omada kambris mitut komplekti sarnaseid isiklikke riideesemeid, samuti oli kambrisse lubatud isiklike riietusesemete koguse ja sortimendi reguleerimine oluline kambri esemetega ülekoormatuse vähendamiseks, arvestades, et kambrites elavad reeglina kinnipeetavad mitmekesi, samuti järelevalve kaalutlustel. Seega nägi kehtiv kord ka suvel 2008 ette, et kinnipeetaval on kambris riided vastavalt aastaajale. Kui kinnipeetav soovib näiteks laost kambrisse soojemaid riietusesemeid samal ajal kui kinnipeetaval on kambris lubatud kogus samast sortimendist riietusesemeid, siis tuleb tal teha taotlus osa esemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste esemete väljastamiseks laost kambrisse. Kui kinnipeetav esitab need avaldused üheaegselt, saab ta riideesemed sobivamate vastu vahetada ühel ja samal päeval. Kaebaja on väitnud, et septembris 2008 oli ilm väga külm. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli õhutemperatuur ajavahemikul 01.09.2008 kuni 26.09.2008 kell 09.00 kuni 17.00 valdavalt üle 10 soojakraadi, mitmel päeval tõusis isegi üle 18 soojakraadi. Keskmiseks õhutemperatuuriks on märgitud 10,5 kraadi, mis peaaegu kattub pikaajalise septembrikuu keskmise õhutemperatuuriga 10,8 kraadi. Seega ei ole kaebaja väide septembrikuu väga külma ilma kohta tõene. O.B.u isiklike asjade nimekirjadest kinnipeeturegistris nähtub, et riietusesemetest olid tal augustis 2008 kambris lisaks vangla poolt väljastatud vormiriietusele (jakk, püksid, T-särk) isiklik dressipluus ja veel kaks erinevat pluusi, samuti dressipüksid. Asjade lubamist kambrisse ning nende vajalikkust kontrollib inspektor-kontaktisik vastavalt ilmastikule ja vajadusele. Samast nimekirjast ilmneb, et 26.09.2008 on ta kambrisse saanud jope, kindad, salli ja mütsi. Asjade olemasolu kambris kinnitab ka O.B.u väide 31.09.2008 kahjunõude täienduses Tallinna vanglale, et kambris olemasolevaid riideid oli vaja pesta, et mitte käia ringi räpasena. Seega arvestades O.B.ul kambris olemasolevate riiete sortimenti ja kogust olid kaebajal kasutamiseks ilmastikule vastavad riided. Tallinna vangla ei ole toiminud õigusvastaselt. Kaebaja väite kohta, et külma ilma ja soojade riiete puudumise tõttu ei saanud O.B. käia septembrikuus jalutuskäikudel, kinnitavad O.B.u kontaktisikud
) 08.06.2008 kuni 25.09.2008 kehtinud redaktsiooni § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud asju.
kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvis 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut.
lg 3 kohaselt kinnipeetav enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi.
lg 11 järgi vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule.
lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kambris või laos. Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 „Vangistussektsioonidesse ning eelvangistushoone lukustatud kambrisse ja tugevdatud järelevalvet ja julgeolekumeetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus" on määratletud kambrisse kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete sortiment ja kogus. Käskkirja kohaselt on vangistussektsioonides kinnipeetavatel lubatud omada ja kanda kambris isiklikest riietusesemetest ka sooje esemeid: 1 jope, 1 paar kindaid, 1 sall, 1 spordidress, samuti 4 paari jalanõusid kin4 nipeetava äranägemisel. Vangla riietuse kandmine on käskkirjast tulenevalt kohustuslik väljaspool vangistussektsiooni, sh saatmisel jalutuskäigule, sööklasse, inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Vastustaja selgitustest nähtub, et isiklike riietusesemete arvu piiramine kambris oli seotud vanglariietuse kohustuslikuks muutmisega- iga kinnipeetav sai 2 komplekti vangla dresse ja 2 T-särki, millest jooksvalt üks on pesus, teine kasutusel. Riietusesemete lisandumisega kambrisse kadus kinnipeetavatel vajadus omada kambris mitut komplekti sarnaseid isiklikke riideesemeid, samuti oli kambrisse lubatud isiklike riietusesemete koguse ja sortimendi reguleerimine oluline kambri esemetega ülekoormatuse vähendamiseks, arvestades, et kambrites elavad reeglina kinnipeetavad mitmekesi, samuti järelevalve kaalutlustel. Seega nägi kehtiv kord ka 2008. aasta suvel ette, et kinnipeetaval on kambris riided vastavalt aastaajale. Kinnipeetaval on vastustaja selgituste kohaselt soovi korral õigus teha taotlus osa oma riietusesemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste, soojemate esemete, väljastamiseks laost kambrisse. Kui kinnipeetav esitab need avaldused üheaegselt, saab ta riideesemed sobivamate vastu vahetada ühel ja samal päeval. Kohus leiab, et Tallinna vangla on kaebajale täiendavate riiete väljastamise otsustamisel lähtunud
ja Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 kehtestatud korrast. Kaebaja poolt ei ole see ümber lükatud. Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja Andrei Skorodumov´i ütluste kohaselt taotles O.B. augustis 2008 soojemat jopet, mille ta sai septembri lõpus kätte. Igale kinnipeetavale tutvustatakse vanglasse saabumisel vangla korda. Juhul, kui kaebaja ei saanud mingist asjast aru, siis oli tal võimalus hiljem kontaktisiku poole pöörduda. O.B. on ka varem avaldustega pöördunud kontaktisiku poole riiete saamiseks ning ei ole kunagi isiklikult tema poole pöördunud seetõttu, et ta riiete väljastamise korda ei tea. Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja Siim Rooalliku ütluste kohaselt oli välja antud Tallinna vangla direktori käskkiri, kus on kirjas, mis riided võivad kinnipeetaval kambris olla. Avalduse saamisel kontrolliti registri alusel, mis riided isikul on kambris olemas ja mida ta taotleb. Kui olid registrijärgsed asjad käes ja ta taotles teist samasugust asja, siis tõmmati see ese nimekirjast maha. Põhjus, miks asjad nimekirjast maha tõmmatakse, saab olla selles, et registrijärgselt olid asjad kinnipeetavalt juba käes, oma suva järgi ei tõmmata midagi nimekirjast maha. Asjade lubamist kambrisse ning nende vajalikkust kontrollib inspektor-kontaktisik vastavalt ilmastikule ja vajadusele. Koos kaebusega kohtule esitatud Tallinna vangla 21.10.2009 vastuses kahjunõudele on viidatud, et 26.09.2008 on kaebaja taotlus soojemate riiete väljastamiseks rahuldatud. Kaebaja poolt kohtule antud selgitustest nähtub, et enne tema taotluse rahuldamist oli tema käsutuses üheaegselt neli T-särki, isiklik kampsun ja püksid ning lisaks veel vangla rõivastus. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal oli võimalus külmemate ilmade korral, mil temperatuur langes alla 10 plusskraadi, kasutada üheaegselt nii T-särke kui ka oma isiklikke kampsuneid ja pükse ning samuti vangla riietust. Kaebuse esitajale oli vanglasse saabumisel selgitatud riiete väljastamise korda ning tal oli võimalus vastavalt korrale esitada taotlus osa riideesemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste (soojemate) esemete väljastamiseks laost kambrisse. Samuti oli tal võimalik vajadusel täpsustada vastavat korda kontaktisikult A. Skorodumov´lt, kes oleks võinud O.B.´le seda korda selgitada temale arusaadavas keeles (vene keeles). Samas on O.B. tunnistaja A. Skorodumovi kinnitusel ka varem avaldustega pöördunud kontaktisiku poole riiete saamiseks. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda tall tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-ds 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamine on sätestatud RVS §-s 9, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alan damise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 5 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käsutuses olid augustis ja septembris 2008 ilmastikule vastavad riided ning soojad riided sai kaebaja kambrisse mõistlikul ajal (26.09.2008). Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetest ei nähtu, et augustis-septembris 2008 oleks olnud tavapärasest külmem ilm. Kaebaja väide selle kohta, et ilm oli väga külm, on alusetu. Kaebaja väide, et tema haigestumine külmetushaigusesse oli seotud Tallinna vangla poolt soojade riiete mitteväljastamisega, on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Haigestumine võib olla ka viiruslik. Vastustaja väitel O.B.´u tervisekaardi 16.09.2008 sissekande kohaselt oli kaebaja haigestunud 14.09.2008. Tal esines arstlikul läbivaatlusel nohu, silmade valutamine, taanduv kurguvalu, palavikutunne, peas raskustunne. Temperatuuri mõõdeti 36,3 kraadi. Tervisekaardi andmetest nähtub, et tegemist oli lühiajalise haigestumisega. Kohus möönab siinkohal, et haigestumisega kaasnevad isikule võimalikud ebamugavused (enesetunde halvenemine jne), kuid samas puuduvad käesolevas asjas tõendid, millest võiks üheselt järeldada, et kaebuse esitaja lühiajaline haigestumine oli tingitud just külmetusest ja mitte viirusest. Kohus käesolevas asjas ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kaebaja haigestumise ja temale täiendavate riideesemete väljastamata jätmise vahel. Kaebaja väide septembris 2008 jalutuskäikudel mittekäimise kohta on paljasõnaline ning vastuolus tunnistajate ütlustega. Nii S. Rooallik´u kui ka A. Skorodumov´i ütlustest nähtub, et O.B. käis vaidlusalusel ajavahemikul korduvalt jalutuskäikudel. Kohtul puudub alus kahelda vande all üle kuulatud tunnistajate ütluste õigsuses ning kohus hindab need usaldusväärseteks. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.