KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-6

) § 6 lg 3 ja lg 31 tähenduses, mille juurde maad ostueesõigusega erastada. Riiklikus ehitisregistris on registreeritud Xxxxxxxxxx xx xx aadressiga ehitiste (koodiga 101030182 elamu, koodiga 101030193 pesuköök, koodiga 101030194 käimla, koodiga 22040040 väravad ja piirded) omanikuna M. P. Vehmanen. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti Järelevalveteenistuse

1. novembri
2. a õiendi nr 1031 kohaselt toimusid Xxxxxxxxxx xx xx
3. juunil ja
4. juulil
5. a põlengud, mille tõttu muutusid nimetatud aadressil paiknenud ehitised kasutamiskõlbmatuks.
6. oktoobril
7. a on koostatud krundi piiride ettepanek, krundi plaanilt ei nähtu ehitisi. Katastriüksuse moodustamist ei menetletud edasi ehitiste puudumise tõttu. Tallinna Maa-amet viis
8. novembril
9. a ja
10. septembril
11. a läbi paikvaatlused, tegi fotod situatsioonist ja kinnitust leidis asjaolu, et Xxxxxxxxxx xx xx puuduvad ehitised, mille teenindamiseks vajalikku maad määrata. Põlenud ehitiste varemed on likvideeritud, territooriumil paiknevad üksikud raudkivid, kivihunnik, mõned betoonist väikeplokid, lagunenud puitaed ja aedik. Taotleja on ehitiste taastamisel üles näidanud tegevusetust ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ei ole ca 7 aasta jooksul esitatud ehitusloa taotlust, samuti ei nähtu, et taotleja oleks jätkanud maa sihtotstarbelist kasutamist.

§ 6

lg-s 31 sätestatud tähtaega ehitiste kordategemiseks ei anta, arvestades ehitiste kasutusest väljalangemise aega ning taotleja tegevusetust ehitusloa taotlemisel ja ehitiste kordategemisel. M. P. Vehmaneni

1. novembri
2. a vaie (tl 68-69) nimetatud korraldusele jäeti Tallinna Linnavalitsuse
3. veebruari
4. a korraldusega nr 272-k (tl 73-78) rahuldamata. 3

§ 6lg-te 3 ja 31 tähenduses ehitised, mille juurde maad erastada.

Kaebaja väitel peaks vastustaja tegema otsuse, andmaks ehitiste kordategemiseks tähtaja. Samas ei nähtu asjast, et kaebaja oleks pärast ehitiste põlemist esitanud vastustajale taotluse ehitiste kordategemiseks tähtaja andmiseks.

§ 6

lg 31 alusel tuleb kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel hinnata, kas on otstarbekam lagunenud ehitis taastada ja anda omanikule tähtaeg kordategemiseks või määrata ehitis kõrvaldamisele. Selle otsuse langetamisel tuleb arvestada omaniku huvi ehitise kordategemise vastu, reaalseid kordategemise võimalusi, lagunemise ja kasutusest väljalangemise põhjusi ning võimalust jätkata pärast kordategemist ehitise kasutamist ettenähtud otstarbel. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, nagu ei võiks ehitise kordategemine

§ 6lg 31 mõttes seisneda ehitamises ehitusseaduse (Eh

S) tähenduses ehitusloa alusel. Tegemist ei ole ehitamist reguleeriva erisättega, milles viidatud ehitustegevusele EhS nõuded ei laiene. Seetõttu ei saa ehitise kordategemine

§ 6

lg 31 tähenduses piirduda katuse parandamise, avade sulgemisega seintes, seinte parandamisega vms. Ehitise kordategemine võib hõlmata ka ehitise rekonstrueerimist EhS § 2 lg 8 mõttes (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine). Rekonstrueerimine on samuti ehitamine ja vajab reeglina ehitusluba. Kui rekonstrueeritud ehitise näitajad (ehitise mõõtmed, väliskuju ja sihtotstarve) rekonstrueerimiseelsega võrreldes ei muutu, pole

§ 6

lg-s 31 ehitise kordategemise mõiste selliselt sisustamine vastuolus

eesmärkidega. Kuna antud juhul kaebaja lammutas (seejuures vastava ehitusloata) ja kõrvaldas põlenud ehitised täielikult, ei saanud vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel diskretsiooni teostada. Kaebaja väited, et ehitisi olnuks võimalik taastada, on paljasõnalised. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtaja lagunenud ehitiste kordategemiseks võib anda vaid juhul, kui ehitis on kahjustatud kujul säilinud, sest üksnes siis on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel võimalus hinnata, kas on otstarbekam lagunenud ehitis taastada ja anda omanikule kordategemiseks tähtaeg või määrata ehitis kõrvaldamisele; 3) esitatud materjalidest nähtub üheselt, et kaebaja soovis ehitada uue hoone. 18. veebruaril 2003. a on kaebaja saatnud TSAPA-le kirja, leides, et krundile võiks ja peaks ehitama korterelamu, ja lisades kirjale juba 12. juulil 1999. a arhitektuuribüroo poolt koostatud Xxxxxxxxxx xx xx 4-korruselise korterelamu eskiisprojekti. Kuna kirja saatmise ajal ei olnud maatükil enam ühtki kahjustatud kujul säilinud hoonet, siis soovis ja soovib kaebaja jätkuvalt ehitada sinna uut hoonet. Täiesti uue hoone ehitamise puhul ei ole tegemist

§ 6lg 31 tähenduses lagunenud ehitise taastamisega (ehitise kordategemisega).

Sättest nähtub üheselt, et kohalik omavalitsus võib määrata ehitise kordategemiseks tähtaja ainult juhul, kui lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitis reaalselt eksisteerib, ja määrata sel juhul ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Seejuures ei välista lagunenud ehitise kordategemine näiteks ehitise rekonstrueerimist EhS § 2 lg 8 mõttes, mille käigus ei ole välistatud ehitise vundamendini lammutamine ja ehitise kõigi konstruktsioonide asendamine. Määrav

§ 6

lg 31 kohaldamisel on aga lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise olemasolu. Kuna korralduse andmise ajal puudusid Xxxxxxxxxx xx xx lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitised, siis ei saanud vastustaja määrata ka nende teenindamiseks vajalikku maad; 4)

§ 22

lg 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna Xxxxxxxxxx xx xx puuduvad ehitised

§ 6

lg 3 tähenduses ja kohalik omavalitsus ei ole väljastanud kaebajale ehitusluba, ei ole vastustajal võimalik teostada maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid, sh määrata ehitise 5

§ 6

lg 31 mõttes võib ehitise kordategemine toimuda ka ehitusloa alusel, kuid järeldas ebaõigesti, et kuna põlenud ehitised on kõrvaldatud täielikult, ei saanud vastustaja diskretsiooni teostada. Väär on kohtu seisukoht, et tähtaja lagunenud ehitiste kordategemiseks saab anda üksnes juhul, kui ehitis on kahjustatud kujul säilinud. Selline seisukoht ei võimalda haldusorganil arvestada ehitise hävinemise asjaoludega ja võib viia võrdsuspõhiõiguse rikkumiseni. Isikuid, kelle ehitised on neist mitteolenevatel põhjustel hävinenud, ei tohi kohelda erinevalt neist, kelle ehitised on maatükil säilinud.

§ 6

lg 31 mõttest tulenevalt on haldusorganil õigus anda tähtaeg ehitiste kordategemiseks ka siis, kui ehitised on erandlikel asjaoludel hävinenud. Määravat tähtsust pole asjaolul, et

1. veebruari
2. a kirjas soovis kaebaja ehitada maatükile täiesti uut korterelamut. Haldusorganil oli õigus lubada ka nimetatud ehitise ehitamist, kuid loa andmata jätmine ei tähenda, et kaebaja ei sooviks nimetatud maatükil taastada endist elamut; 4) kohtu seisukohaga kaebaja arutluste asjakohatuse kohta seoses linnavalitsuse
3. juuni
4. a korraldusega nr 1322-k, millega võeti vastu detailplaneering, ei saa nõustuda, sest haldusorgan keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest väitega, et ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Kui haldusorgan oleks väljastanud kaebajale projekteerimistingimused ja nende alusel ehitusloa, saanuks kaebaja ehitada maatükile ehitise, mille juurde erastada maa. Kohalikul omavalitsusel puudus tulenevalt heast haldustavast õigus projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda, sest ehitised hävinesid haldusmenetluse ajal kaebajast mitteolenevatel asjaoludel ja ta käitus maad korrastades heauskselt. Vastupidine seisukoht rikuks kaebaja omandiõigust, sest ta on olnud ehitiste seaduslik omanik; 5) linnavalitsuse
5. oktoobri
6. a korralduse nr 1822-k aluseks on kaks asjaolu – puuduvad ehitised ning kaebaja on olnud tegevusetu ja hoolimatu ehitiste taastamisel. Kaebaja hinnangul peaks kohalik omavalitsus tegema otsuse, andmaks ehitiste kordategemiseks tähtaja. Sellest keeldudes on asjakohatult arvestatud asjaoluga, et kaebaja pole üles näidanud aktiivsust ehitiste taastamiseks – taotlenud ehitusluba. Kaebaja leiab, et ta pole olnud ehitiste taastamisel tegevusetu ja hoolimatu. Haldusorgan ise on toiminud menetluse kestel vastuoluliselt.
7. detsembri
8. a korraldusega nr 3023-k ei nõustunud vastustaja Xxxxxxxxxx xx xx maa riigi omandisse jätmisega põhjusel, et osale taotletavast alast jääb ostueesõigusega erastatav krunt põlenud elamuga. TSAPA
9. jaanuari
10. a kirjaga teatati kaebajale, et linnavalitsuse
11. aprilli
12. a korraldusega nr 1354-k on algatatud detailplaneering, mille koosseisu on kaasatud kõnealune maaüksus. Sellest tulenevalt pidas haldusorgan otstarbekaks määrata krundi suurus ja piirid koostatava detailplaneeringuga.
13. veebruaril
14. a pöördus kaebaja TSAPA ja nende ülesandel detailplaneeringut koostava arhitekti poole omapoolsete ettepanekute, soovide ja nõudmistega, paludes määrata krundi suuruseks vähemalt 1171,62 m2 ja väljendades soovi ehitada krundile korruselamu. Tallinna Maa-ameti
15. aprilli
16. a kirjas paluti kaebajal pöörduda TSAPA-sse ehitise taastamiseks projekteerimise lähteülesande taotlemiseks. Seejärel kaebaja sooviski esitada TSAPA-le projekteerimistingimuste taotluse, mida suuliselt keelduti vastu võtmast, leides, et projekteerimistingimuste väljastamiseks pole alust, sest koostamisel on detailplaneering ja ehitusõigus määratakse sellega. Selline seisukoht ühtis TSAPA varasemas,
17. jaanuari
18. a kirjas väljendatud seisukohaga, milles teatati, et krundi suurus ja piirid on otstarbekas määrata detailplaneeringuga. Kuna krundi suurus ja piirid ei olnud määratud, ei olnud ka teada, mis ulatuses võib krundile ehitada. Ka Tallinna Maa-amet leidis oma
19. aprilli
20. a kirjas, et kaebaja on ehitise omanikuna planeeringu suhtes asjassepuutuv isik ja et Xxxxxxxxxx xx xx ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsustamiseks on olemas 8

tähenduses. Ehitisregistri andmete kohaselt on kaebaja endiselt vaidlusaluste ehitiste omanik (ehitised on registrist kustutamata), kuid ainult registritõendi alusel ei saa maad erastada. Ehitisregistri andmetel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus, õiguslikku tähendust kannetel ei ole. Seaduses sätestatud ehitise nõuetele mittevastava objekti teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks põhjendamatu ja õigusvastane (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-28-98; nr 3-3-1-32-98); 2) kuna

§ 6

lg-st 31 tulenevalt ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ehitistena

tähenduses ja EhS § 2 lg 6 tähenduses on ehitamine nii ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine kui ka lammutamine, siis ei ole ka nimetatud ehitiste kordategemine või kõrvaldamine käsitatavad ei ehitamise ega lammutamisena EhS § 2 lg 6 tähenduses. Järelikult ei ole kohalikul omavalitsusel alust ega vajadust välja anda EhS-s sätestatud ehitusluba lagunenud ehitise kordategemiseks ega kõrvaldamiseks, sest selliste ehitiste kordategemine või kõrvaldamine on reguleeritud

§ 6lg-s 31 endas sätestatud erinormiga, mida ei dubleerita Eh

S-s sätestatud ehitusloa väljastamisega. Seega, kui kohalik omavalitsus otsustab ehitise kordategemise või kõrvaldamise ja määrab nendeks tegevusteks tähtaja, siis sisaldab vastavasisuline otsustus vastavalt kas ehitise omaniku õigust ja kohustust ehitis korda teha või siis kohustust ehitis kõrvaldada; 3)

§ 6

lg 31 on diskretsiooninormiks kohalikule omavalitsusele, mitte aga ehitise omanikule, mis tähendab, et olenevalt asjaoludest peab kohalik omavalitsus tegema valiku, kas nõuda ehitise korrastamist või kõrvaldamist. Diskretsiooniõigust ei saa edasi delegeerida ehitise omanikule, samuti ei saa ehitise omanik iseseisvalt otsustada, kas ta teeb ehitise korda või kõrvaldab selle. Avalik-õiguslikke suhteid reguleeriva seadusega reguleeritakse avalikõiguslike juriidiliste isikute pädevust, mitte aga eraõiguslike isikute tegevusulatust. Lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva määramine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus. Kohalik omavalitsus saab ja võib määrata tähtpäeva ainult selliste lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on

mõttes reaalselt võimalik. Antud juhul on tegemist ehitistega, mis muutusid kasutuskõlbmatuks juba 7 aastat tagasi, mitte ehitistega, mida oli, on või oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kordategemise alternatiivina sätestab seadus kohalikule omavalitsusele õiguse nõuda ehitiste kõrvaldamist. Kuna 10

sätte ega mõttega. Seega ei saa ehitiseks

tähenduses lugeda objekti, mis on näiteks tulekahjus täielikult hävinenud. Kui pole ehitist, puudub ka alus ehitise kordategemiseks tähtaja määramiseks; 4) alusetu on kaebaja väide, et erastamismenetlus on haldusorgani tegevusetuse tõttu viibinud ebamõistlikult kaua ja just see on põhjuseks, et ehitised ei ole käesoleva ajani säilinud. Erastamisavaldus esitati

1. juunil
2. a ning ehitised muutusid kasutuskõlbmatuks
3. aasta suvel toimunud tulekahjude tagajärjel, seega hävisid ehitised enne, kui kohalik omavalitsus jõudis koguda maa ostueesõigusega erastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid; 5) kaebaja väidab paljasõnaliselt, et ta on pöördunud korduvalt linnavalitsuse poole taotlusega, et talle väljastataks projekteerimistingimused elamu püstitamiseks eesmärgiga taotleda ehitusluba vaidlusalusel maatükil olnud elamu taastamiseks. Tegelikult esitas kaebaja vastava taotluse
4. novembril
5. a, seega alles pärast vaidlustatud korralduse kättesaamist. Kaebaja leiab, et haldusorgan on käitunud vastuoluliselt, kui keeldus projekteerimistingimusi väljastamast ja kinnitas kaebajale, et krundi ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga, ning hiljem keeldus maa erastamisest, sest maatükil puuduvad ehitised. Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu ja enda käitumises vastuolulisust ei näe. Tegemist on erinevate menetlustega, mida reguleerivad erinevad seadused. Olukorras, kus vaidlusaluse krundi osas on linn detailplaneeringu vastuvõtmise ja edasise menetlemisega oma seisukoha väljendanud, ei ole mõistlik väljastada eraldi projekteerimistingimusi, eriti arvestades, et krundil puuduvad ehitised ja taotluse esitajale on keeldutud maa erastamisest. On ilmne, et vaatamata nõudele kohustada linnavalitsust uuesti läbi vaatama projekteerimistingimuste taotlust, on kaebaja tegelik eesmärk krundi erastamine. Hetkel ei asu Xxxxxxxxxx xx xx aadressil ehitist

§ 6

lg 31 tähenduses, mille juurde saaks projekteerimistingimusi määrata, samuti ei ole kaebaja omandis maaüksust, kuhu ehitada. Kui kaebaja taotleb projekteerimistingimusi, siis on linnal kohustus esitada taotlejale nõue, et projekteerimistingimuste saamiseks peab tal olema maaomaniku (hetkel riik) kooskõlastus. Järelikult peab ehitusloa taotlemiseks isikul olema kas krunt või selle omaniku nõusolek sinna ehitamiseks. Linnale pole teada, et selline kokkulepe oleks olemas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri on kooskõlas kehtiva õigusega ja ei riku kaebaja õigusi.

1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse lahendamiseks kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust esmalt Tallinna Linnavalitsuse
3. oktoobri
4. a korralduse (I), seejärel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
5. detsembri
6. a kirja (II) hindamisel ja lõpuks jagab menetluskulud (III). I 11

§ 6

lg 31 teine ja järgnevad laused sätestavad: „Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3

1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.“
2. Tallinna Linnavalitsuse
3. oktoobri
4. a korraldusega otsustati

§ 6

lg-s 31 sätestatud tähtaega ehitiste kordategemiseks kaebajale mitte anda ja tema avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks jäeti rahuldamata. Kaebaja peab korraldust õigusvastaseks, leides, et talle oleks tulnud anda tähtaeg ehitiste kordategemiseks. Halduskohus pidas korraldust õiguspäraseks, leides, et korralduse andmise ajal puudusid Xxxxxxxxxx xx xx lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitised, mistõttu ei saanudki vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel diskretsiooni teostada. Samuti leidis halduskohus, et kaebaja on soovinud ja soovib ehitada maatükile uut hoonet, kuid uue hoone ehitamise puhul ei ole tegemist

§ 6lg 31 tähenduses ehitise kordategemisega.

Kaebaja väiteid haldusorgani vastuolulise käitumise kohta haldusmenetluses ei pidanud kohus asjassepuutuvaks. Halduskohtu nende järelduste ja seisukohtadega ringkonnakohus ei nõustu, samuti osutab, et korraldusest nähtuvalt on vastustaja teostanud diskretsiooni – otsustanud ehitiste kordategemiseks tähtaega mitte anda, arvestades ehitiste kasutusest väljalangemise aega ning taotleja tegevusetust ehitusloa taotlemisel ja ehitiste kordategemisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline diskretsiooniotsus õiguspärane ja seetõttu ei ole õiguspärane ka vastustaja otsus jätta maa ostueesõigusega erastamise avaldus rahuldamata. 12. Nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et

§ 6

lg 31 alusel saab ehitiste kordategemiseks tähtaja anda ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määrata olukorras, kus lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitis on maatükil olemas. Samas, halduskohtu ja vastustaja järeldust, nagu puuduksid pärast põlenguid ja kaebaja poolt põlenud ehitiste lammutamist Xxxxxxxxxx xx xx maatükil lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitised üleüldse, asja materjalid ei kinnita. Ringkonnakohtu hinnangul viitab korralduses kirjeldatu (raudkivid, kivihunnik, betoonist väikeblokid, lagunenud puitaed ja aedik) ning paikvaatluse fotodelt (tl 139-142) nähtuv asjaolule, et kaebaja ei ole pärast põlenguid talle kuuluvaid ehitisi täielikult kõrvaldanud ning ehitised on lagunenud ja kasutusest väljalangenud kujul säilinud. Kaebaja omandit ehitistele ei saa pidada lõppenuks. Sõltumata sellest, kui suur või väike on säilinud varemete ja piirde väärtus, kujutaks korralduse kehtima jäämine endast sisuliselt kaebaja vara sundvõõrandamist ilma asjakohase menetluse läbiviimiseta.

1. Regulatsioon, mille kohaselt maareformi käigus ei käsitata lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitisi ehitistena ning et need tuleb omanikul maa ostueesõigusega erastamise võimaluse saamiseks kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks korda teha, sätestati maareformi seaduses
2. märtsil
3. a jõustunud maareformi seaduse muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (922 SE) menetlemisel selgitati Riigikogu istungite stenogrammides regulatsiooni eesmärki järgmiselt. Seaduseelnõu esimesel lugemisel
4. juunil
5. a märkis põllumajandusminister Andres Varik: „Mis tingis selle mõiste defineerimise? Asjaolu, et praegu on olnud juhtumeid, kui on üles otsitud mõned kivid või vundamendinurgake või on 12

§ 6

lg 31 ei ava lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemise mõistet, kuid Tallinna Ringkonnakohtu pikaajalises ja järjekindlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtade järgi ei välista maareformi eesmärk ja

§ 6

lg 31 ehitise omanikule omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud õiguslikul alusel püstitatud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinenud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamist (10. mai 2006. a otsus nr 3-05-132; 24. augusti 2007. a otsus nr 3-06-997). Seisukohta, et ehitise kordategemisena

§ 6lg 31 mõttes saab käsitada ka sellist ehitamist, mille puhul nõuab Eh

S ehitusluba, on väljendatud Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsuses nr 3-03-54,
3. septembri
4. a otsuses nr 3-061168 ja
5. veebruari
6. a otsuses nr 3-07-
7. Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, nagu ei saaks uue ehitise püstitamiseks antud ehitusloa alusel ehitamist käsitada

§ 6lg 31 mõttes ehitiste kordategemisena.

15. Halduskohtu otsuses märgitu kohaselt ei nähtu asjast, et kaebaja oleks taotlenud ehitiste kordategemiseks tähtaega. Vaidlustatud korralduses on ehitiste kordategemiseks tähtaja andmata jätmise kaalutlusena (ehitiste kasutusest väljalangemise aja kõrval) toodud esile taotleja tegevusetus ehitusloa taotlemisel ja ehitiste kordategemisel – taotleja on ehitiste taastamisel üles näidanud tegevusetust ega ole ca 7 aasta jooksul esitanud ehitusloa taotlust. Võib olla õige, et kaebaja ei taotlenud ehitiste kordategemiseks tähtaja määramist, kuid selline ülesanne on

§ 6lg-st 31 tulenevalt kohalikul omavalitsusel sõltumata isiku taotlusest.

Õige võib olla seegi, et kaebaja ei esitanud ehitusloa taotlust, kuid diskretsiooniotsuse puhul on oluline ka see, miks kaebaja ei esitanud ehitusloa taotlust ja kas tal oli õiguslikult üldse võimalik ehitusloa taotlust esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses kaebajale tegevusetust ette heidetud alusetult ning olulised asjaolud – omaniku huvi ehitiste kordategemise vastu, reaalsed võimalused kordategemiseks, lagunemise ja kasutusest väljalangemise põhjused ja võimalus jätkata pärast kordategemist ehitiste kasutamist – on 13

§ 6

lg-s 31 sätestatu, ja kaebajal soovitati pöörduda TSAPA poole projekteerimistingimuste saamiseks. Kaebaja oli TSAPA poole juba

1. detsembril
2. a pöördunud ja talle oli selgitatud, et küsimus lahendatakse
3. aprillil
4. a algatatud detailplaneeringuga, kaebaja oli selleks ajaks (
5. veebruaril
6. a) juba esitanud TSAPA-le ja detailplaneeringut koostavale arhitektile oma nägemuse planeeritava ehitise suhtes, pidades seda kooskõlas olevaks piirkonna soovitud linnaehitusliku arengusuunaga. Edasises detailplaneeringu menetluses korrigeeris kaebaja oma ehitusplaane vastavalt sellele, milliseks kavandati ehitusõigust koostatavas detailplaneeringus. Tallinna Maa-amet ei ole tõstatanud kaebajale ehitiste kordategemiseks tähtaja määramise küsimust, vaid on
7. aprilli
8. a kirjas TSAPA-le selgitanud, et teenindusmaa suurus ja ehitusõigus on eelkõige planeeringudiskretsiooni küsimus. Seega on ka Tallinna Maa-amet aktsepteerinud, et õiguslikud eeldused ehitamiseks luuakse detailplaneeringu kehtestamisega. Olukorras, kus mistahes ehitamiseks eeldusi loov haldusmenetlus kestis aastaid ja kaebaja selles aktiivselt osales, ei saa halduse usaldamisega kaasnenud riski, et ta võibki seetõttu jääda ilma ehitiste kordategemise ja maa erastamise võimalusest, panna kaebajale.
9. Vastustaja vastuses on rõhutatud kohaliku omavalitsuse ulatuslikku kaalutlusruumi valiku tegemisel, kas lubada kasutusest väljalangenud ehitisi korda teha või kohustada neid kõrvaldama. Siinkohal meenutab ringkonnakohus oma
10. veebruari
11. a otsust nr 3-071226, milles asuti seisukohale, et

§ 6

lg-s 31 nimetatud valiku tegemise õigus, kas ehitis lammutada või korrastada ja kuidas korrastamine peab toimuma, on ehitise omaniku omandiõigust arvestades eelkõige temal. 18. Neil põhjustel tuleb halduskohtu otsus vaidlustatud korraldust puudutavas osas tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. II 14