Obsah (4)
§ 53§ 54§ 92§ 93KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2406 H
§ 53lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole
§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Valentina Verbova esitas 18.06.2008, 10.07.2008 ja 25.09.2008 Loksa Linnavalitsusele avaldused Loksa Linnavolikogu liikmena volikogu 30.10.2006, 06.11.2006, 08.12.2006, 21.12.2006 ja 08.01.2007 istungitel osalemise eest tasu väljamaksmiseks summas 500 kr kuus. Loksa linnapea vastas 29.10.2008 kirjaga, et avalduses nimetatud ajal Loksa Linnavolikogu istungeid ei toimunud, mistõttu puudub alus nõutud tasu maksmiseks. 3-08-2406 Valentina Verbova esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Loksa linnalt tema kasuks välja perioodil oktoober 2006 kuni jaanuar 2007 volikogu tööst osavõtu eest tasu 2 000 kr. Kaebaja on vastavalt Loksa linna valimiskomisjoni 20.10.2005 otsusele nr 3 Loksa Linnavolikogu liige ning osales mh ka 30.10.2006, 06.11.2006, 08.12.2006, 21.12.2006 ja 08.01.2007 toimunud volikogu istungitel. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määruse nr 39 „Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra“ (määrus nr 39) kohaselt makstakse linnavolikogu istungist osavõtu eest volikogu liikmele tasu 500 kr kuus. Seega on kaebajal õigus saada nimetatud neljast istungist osavõtu eest tasu kokku 2 000 kr. Tõele ei vasta linnapea 29.10.2008 kirjas märgitu, et viidatud ajal linnavolikogu istungeid ei toimunud. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et ajavahemikul 01.09.2006-09.02.2007 oli Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin. Kaebaja poolt nimetatud päevadel juhatas istungeid O. Gogin, mida tõendavad istungite protokollid. Loksa Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 määrusega nr 19 tunnistati volikogu 02.11.2005 määrus kehtetuks ja kinnitati uus kord, mille kohaselt makstakse volikogu liikmele tasu ja hüvitised välja üks kord kuus järgneva kuu 4.-
- kuupäeval juhul, kui ta on kalendrikuus osa võtnud vähemalt pooltest volikogu istungitest. Seega oktoobrikuu eest tasu maksmise nõude oleks pidanud esitama hiljemalt 07.12.2006, novembrikuu eest hiljemalt 06.01.2007, detsembrikuu eest hiljemalt 06.02.2007 ja jaanuarikuu eest hiljemalt 09.03.
- Ajavahemikus 21.09.2006 – 08.01.2007 toimunud istungid olid kokku kutsutud KOKS rikkumisega. Kuna tegemist ei olnud õiguspäraselt kokkukutsutud istungitega, siis ei saa sellistes kogunemistes osalemise eest nõuda tasu. Loksa Linnavolikogus on 15 liiget, kellest 4 liiget, sh kaebaja, pidasid väidetavaid istungeid ja võtsid vastu väidetavaid otsuseid. Ülejäänud volikogu liikmed ei teadnud sellest midagi. Kaebuses nimetatud kuupäevadel kogunenud volikogu üksikud liikmed ei kanna volikogu pädevust, kuna enamusele (vähemalt 9) volikogu liikmetele istungi kutset teatavaks tehtud ei olnud. Volikogu kokkukutsumise nõuete järgimata jätmine selliselt, et osadele volikogu liikmetele otsustamises osalemise võimalust ei anta, välistab põhimõtteliselt kogunenud volikogu liikmete võimaluse teha volikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid. Seetõttu selliste kogunemiste eest tasu välja maksta ei saa. Täiendavalt esitatud seisukohtades märkis kaebaja järgmist: Palganõude saab esitada kohtule kolme aasta jooksul ja kahju hüvitamise nõude samal tähtajal. Ka volikogu liikme volikogu tööst osalemise tasu saab nõuda kas samal alusel kui saamata palka või siis kahjunõudena. Eeltoodu alusel pole kaebaja esitatud nõue aegunud. Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 määrus nr 19 on tühine. Paljasõnaline, väär ja tõendamata on vastustaja väide, et volikogu esimees ei ole saatnud kutseid kõigile volikogu liikmetele. Kutsed toimetas volikogu liikmete postkastidesse O. Gogin isiklikult kahe tunnistaja juuresolekul. Ka ei sõltu kaebajale kõnealuse tasu maksmine sellest, kas volikogu istungid nimetatud päevadel olid kokku kutsutud kõiki seaduses sätestatud menetlusnorme täites või mitte. Tallinna Halduskohus jättis 24.09.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kaebuses väidetud Loksa Linnavolikogu istungitel 30.10.2006, 06.11.2006, 08.12.2006, 21.12.2006 ja 08.01.2007 enamus volikogu liikmeid ei osalenud. See nähtub ka istungiprotokollidest ja kvoorumilehtedest: 30.10.2006 – 5 osalejat, 06.11.2006 – 4 osalejat, 08.12.2006 – 5 osalejat, 21.12.2006 – 6 osalejat ja 08.01.2007 – 4 osalejat. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebuses väidetud istungitel mitteosalenud volikogu liikmete enamus oleks olnud nimetatud istungite toimumisest teadlik. Loksa Linnavolikogu 15.09.2008 määrusega nr 36 kinnitatud Loksa linna põhimääruse § 6 lg 1 p 1 kohaselt kutsub linnavolikogu istungid kokku volikogu esimees. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ega linna põhimää2
(6)3-08-2406 rus ei reguleeri seda, kuidas tuleb istungikutse volikogu liikmele teatavaks teha. Puudub aga vaidlus selles, et Loksa Vallavolikogu liikmetele istungikutsete kättetoimetamist korraldab väljakujunenud praktika kohaselt Loksa Linnavalitsuse kantselei ja ka linna põhimääruse § 6 lg 11 kohaselt kuulub volikogu asjaajamise korraldamine linnakantselei ülesannete hulka. Vastustaja kinnitusel ei ole linnakantselei kaebuses väidetud volikogu istungitele kutseid edastanud ning nimetatud asjaolu nähtub ka kohtule esitatud Loksa Linnavalitsuse postiraamatu väljavõttest. Kohtule esitatud 9 volikogu liikme Tallinna Halduskohtule adresseeritud 24.08.2009 ühisavaldusest nähtuvalt ei ole neile mingilgi viisil edastatud kutseid 30.10.2006, 06.11.2006, 08.12.2006, 21.12.2006 ja 08.01.2007 istungitel osalemiseks ning nende väitel nimetatud istungeid toimunud ei ole. Kaebaja poolt kohtule esitatud aktid eelnimetatud 9 volikogu liikmele kutsete postkasti toimetamise kohta ei tõenda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades veenvalt seda, et nimetatud isikud ka tegelikult kutsed kätte said ja seda õigeaegselt. Seda eriti seetõttu, et selline kutsete kättetoimetamise viis pole reglementeeritud ja hälbib väljakujunenud asjaajamispraktikast. Asjas kogutud tõendid viitavad pigem sellele, et enamus Loksa Linnavolikogu liikmetest ei olnud kaebuses väidetud istungite toimumisest teadlikud. Kollegiaalorgani pädevus eeldab, et kõigile selle liikmetele on antud võimalus otsustamises osaleda. See tähendab eelkõige seda, et kõik linnavolikogu liikmed on istungile kutsutud ning neile on volikogu istungi toimumise aeg ja koht teatavaks tehtud. Volikogu kokkukutsumise nõuete rikkumise näol ei ole tegemist pelgalt menetlus- ja vorminõuete rikkumisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 tähenduses, vaid otsuse tühisust tingiva asjaoluga, kuna arvestataval osal kollegiaalorgani liikmetest ei võimaldatud osaleda otsuste tegemisel. Vastustaja leiab seega õigesti, et volikogu kokkukutsumise nõuete järgimata jätmine selliselt, et osadele volikogu liikmetele otsustamises osalemise võimalust ei anta, välistab põhimõtteliselt kogunenud volikogu liikmete võimaluse teha volikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid. Seega ei olnud kaebuses loetletud koosviibimiste näol tegemist Loksa Linnavolikogu istungitega, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nendel osalemise eest volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest kehtestatud tasu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES V. Verbova palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada, kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus ei ole oma järelduste põhistamisel viidanud ühelegi materiaalõiguse normile ning on asjas esitatud tõendeid hinnanud vääralt. Sellega rikkus kohus oluliselt kohtumenetluse norme. Volikogu istungi protokollidega ja kvoorumilehtedega on tõendatud, et sõltumata osalejate arvust või volikogu otsustusvõimest kaebuses kajastatud ajal volikogu istungid toimusid. Istungid oli kokku kutsunud selleks ainupädev isik. Isegi kui istungi kokkukutsumisel rikuti menetlusnorme, võib see mõjutada vaid vastuvõetud otsuste õiguslikku staatust, mitte istungil osalenud volikogu liikme õigust talle määrusega nr 39 ette nähtud tasule. Tõendamata on, et osa volikogu liikmeid ei ole kutset kätte saanud, ja isegi kui ei ole, ei võimalda see asjaolu istungeid tühiseks tunnistada. Kohus ei tuvastanud, et kõnealustest volikogu istungite toimumistest ei oleks volikogu enamus teadlik olnud. Loksa linna põhimäärusest nähtuvalt ei kuulu volikogu asjaajamise korraldamine linnakantselei ülesannete hulka. Seega on kohus linna põhimäärust ebaõigesti hinnanud ja kohtu järeldused ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole väitnud, et volikogu istungite kutsed oleks saadetud linnakantselei kaudu, seetõttu on viide linnakantselei postiraamatule asjakohatu. Tulenevalt TsMS § 229 lg-st 2 ei saa 9 volikogu liikme ühisavaldust käsitleda tõendina, seega ei saa sellele ka otsuses tugineda. Lisaks on kohus leidnud, et üheksale volikogu liikmele on kutsed postkasti toimetatud, kuid kohtu hinnangul pole selge, kas adressaadid said kutse postkastist kätte ning seda õigeaegselt. Kaebajale teadaolevalt ei ole keegi volikogu liikmetest istungite kutsete tähtaegsust vaidlustanud. Samuti tuleb eeldada, et postkasti korrashoiu ja sisu kontrollimist tagab 3
(6)3-08-2406 selle omanik. Kuna kutsete saatmist ei ole reglementeeritud, siis tegutseb volikogu esimees omal parimal äranägemisel ja selline otsustusõigus on tema ainupädevuses. Kui volikogu esimees pani kutsed postkastidesse, siis need seal ka olid. Samas ei ole kutsete kättesaamine või kätte mitte saamine antud asjas oluline ega ole seotud kaebaja volikogu tööst osavõtuga. Kohtuotsus on ebaõiglane ka seetõttu, et volikogu liikmed, kes vaidlusalustel istungitel ei osalenud, said Rein Heina kokkukutsutud istungitest osavõtu eest ettenähtud hüvitist. Ajavahemikul september 2006 kuni jaanuar 2007 tegutses Loksa linnas kaks volikogu. Volikogu esimehe O. Gogini juhitavat volikogu ei aktsepteeritud, mis on ka vastustaja seisukohtadest näha, ning volikogu liikme R. Heina poolt kokkukutsutud ja juhitud volikogu aktsepteeriti. Loksa Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja ei ole tõendanud volikogu istungite toimumist. Istungite protokollid ja kvoorumilehed kinnitavad, et kaebuses kajastatud koosolekutest võttis 5 kuu jooksul osa vähemus, so 15 volikogu liikmest 4-7, samas kui ülejäänud liikmed ei teadnud istungitest midagi. Ainuüksi istungiprotokollide ja kvoorumilehtede vormistamist ei saa pidada piisavaks, et nimetada koosviibimist volikogu istungiks. Seisukoht, et volikogu esimees tegutseb istungite kokkukutsumisel omal paremal äranägemisel, on vastutustundetu ja autokraatlik ning on viinud olukorrani, kus volikogu enamuse poolt umbusaldatud volikogu esimees tegutseski oma äranägemise järgi ja korraldas koosolekuid, mida nimetas volikogu istungiteks. Arvestades asjaoluga, et istungikutsete kättetoimetamisega ja kättesaamisega on volikogu esimees O. Goginil olnud probleeme juba varemgi (26.06.2006 ja 06.07.2006 istungite puhul), oleks ta saanud kutsete väljastamiseks kasutada AS Eesti Post teenust ja edastada kutsed väljastusteatega. Kaebaja on esitanud halduskohtule ühe tõendina tema enda poolt allkirjastatud dokumendi, millega kinnitab, et toimetas 03.01.2007 käsipostiga istungi kutsed 9 volikogu liikmele, ning mille alusel nõuab hiljem tasu maksmist. Nimetatud dokumendi usaldusväärsuses annab alust kahelda seegi, et kutsed postitati väidetavalt vaid nendele 9 liikmele, kes esitasid 30.01.2007 kohtule kinnituskirja, et ei ole kutseid kätte saanud. Seega võib järeldada, et volikogu esimees volikogu liikmetele kutseid ei edastanud, vaid vormistas kutsete kättetoimetamise aktid tagantjärgi. Kaebaja on halduskohtule esitatud 9 volikogu liikme ühisavalduse 04.09.2009 toimunud kohtuistungil omaks võtnud ja kohus on otsustanud selle dokumendi asja juurde võtta. Asja lahendamisel ei oma tähendust, keda kaebaja volikogu esimeheks pidas. Ajavahemikul 21.09.2006-08.01.2007 toimunud istungid olid O. Gogini poolt kokku kutsutud KOKS rikkumisega. Kokkukutsumise nõuete järgimata jätmine välistab kogunenud volikogu liikmete võimaluse teha volikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid. O. Gogin esitas volikogu väidetavate istungite protokollid linnakantseleisse mõned päevad hiljem istungi toimumisest, mis tähendab, et vastustaja, nagu ka volikogu enamus, sai informatsiooni väidetavate istungite toimumisest alles pärast nende läbiviimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED KOKS § 17 lg 3 ja Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrus nr 39 näevad ette, et volikogu liikmel on õigus saada volikogu istungil osalemise eest tasu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebuses nimetatud päevadel volikogu liikmete kokkusaamised tegelikult ka toimusid. Vaidluse all on küsimus, kas neid kokkusaamisi saab pidada volikogu istungiteks, millel osalemise eest on õigus vastava tasu maksmist nõuda. Halduskohus leidis, et kuna pole tõendatud, et kõik volikogu liikmed olid vaidlusalustest istungitest teadlikud ja neil osales volikogu koosseisu vähemus, siis ei saa neid kokkusaamisi pidada volikogu istungiteks ning seal osalenud isikutel pole õigust nõuda nendel kokkusaamistel osalemise eest tasu. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu eeltoodud käsitlusega. 4
(6)3-08-2406 See, kas tegemist on volikogu istungi või muu kokkusaamisega, ei olene ainult asjaolust, kas kõik volikogu liikmed said neile saadetud istungikutsed kätte ja pidasid vajalikuks istungil osaleda. Seda, kas tegemist on volikogu istungiga, saab tuvastada ka muude tunnuste alusel. KOKS § 42 lg 1 p-st 1 ja § 43 lg-st 1 tulenevalt on volikogu istungi kokkukutsumise pädevus volikogu esimehel, kes korraldab volikogu tööd ja juhatab volikogu istungeid (KOKS § 44 lg 1). Kaebustes nimetatud päevadel kutsus istungid kokku O. Gogin, kes oli Tallinna Ringkonnakohtu otsustest (nt 28.02.2008 otsused nr 3-07-496 ja nr 3-06-2086) nähtuvalt vaidlusalusel perioodil õiguspärane Loksa Linnavolikogu esimees. Toimunud istungite kohta on koostatud protokollid ja kvoorumilehed. Istungi protokollidest nähtuvalt arutati istungitel volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Istungitel osalesid Loksa Linnavolikogu liikmed. Vastustaja väidetud menetluslikud vead /eksimused et tähenda, et istungit poleks toimunud. Asjaolu, et volikogu ei olnud osalevate liikmete vähesuse tõttu otsustusvõimeline ja õigustatud seetõttu otsuseid vastu võtma, ei muuda iseenesest asjaolu, et istungid siiski toimusid. Istungi kokkukutsumise nõuete rikkumine ei välista osalenud volikogu liikme õigust nõuda istungil osalemise eest tasu, kuna tema on volikogu ja valijate ees oma kohustused täitnud ega vastuta volikogu esimehe poolt istungi kokkukutsumise menetlusnõuete võimaliku rikkumise eest. Vaidlusalusel perioodil kehtinud volikogu määruse nr 39 p 2 järgi makstakse linnavolikogu istungist osavõtu eest linnavolikogu liikmele tasu 500 kr kuus juhul, kui volikogu liige on võtnud osa vähemalt ühest istungist kuus. Kohtuasja juurde esitatud 30.10.2006, 06.11.2006, 08.12.2006, 21.12.2006 ja 08.01.2007 istungi protokollidest ja kvoorumilehtedest nähtuvalt osales kaebaja nimetatud päevadel toimunud istungitel, mis tähendab, et tal on õigus saada selle eest tasu 500 kr kuus, seega nelja kuu eest kokku 2 000 kr. Kohtutoimiku materjalide hulgas on ka Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 määrusega nr 19 kinnitatud kord, mille p 2 kohaselt makstakse volikogu liikmele tasu 500 kr kuus, kui ta on kalendrikuus osa võtnud vähemalt pooltest volikogu istungitest, ning selle määrusega on tunnistatud eelpool viidatud määrus nr 39 kehtetuks. Kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks osa võtnud vähem kui pooltest istungitest ühes kalendrikuus, siis poleks taotletud tasu maksmine olnud välistatud ka määruse nr 19 alusel. Määrus nr 19 on aga tühine ja seda põhjusel, et selle on vastu võtnud mitte volikogu, vaid omaalgatuslikult kogunenud volikogu liikmed (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-4-1-11-06 p 20), ning asjas kuulub kohaldamisele määrus nr 39. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.
§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Menetluskulude hüvitamise taotluse, kulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on menetluskuluks esindaja kulu summas 13 950 kr koos käibemaksuga ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr. Sularahaarve 26.01.2009 nr 490357 kohaselt sisaldas osutatud õigusteenus halduskohtu otsusega tutvumist, analüüsi ja seisukohtade kujundamist 1,5 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamist ja esitamist 6,25 tundi teenustasuga 1 500 kr tunnis. Arve tasumist tõendab kassa sissetuleku order 26.01.2009 nr 24. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja poolt õigusabikulu kandmine tõendatud ning ringkonnakohus ei pea kantud kulu või õigusabiteenusele kulunud aega ebamõistlikuks. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu kokku summas 14 200 kr.
§ 93
lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja esitas halduskohtule 04.09.2009 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 9 900 kr. Taotlusele oli lisatud arve 04.09.2009 nr 490232, millel on templijäljend kinnitusega arve tasumise kohta sularahas. Lisaks õigusabikuludele on kaebaja tasunud halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõi5
(6)3-08-2406 vu 80 kr. Põhjendatud on vastustaja viide Riigikohtu praktikale (nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08), mille kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Ka käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks advokaadibüroole nimetatud arve tasunud. Advokaadibüroo kinnitus arvel, et arve on tasutud sularahas, ei kinnita, et menetluskulu on reaalselt kantud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja 04.09.2009 taotluse osaliselt, so õigusabikulude väljamõistmise osas, rahuldamata ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskuludest ainult riigilõivu 80 kr ning seega kahe kohtuastme peale kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 14 280 kr. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 6
(6)