lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.
§-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Taotleja on algatanud OÜ SVS Metall juhatuse liikmete S. Z. ja S.L.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur S. Z.le ja S.L.ile nõude tasuda OÜ SVS Metall maksuvõlg summas 592 677 krooni. Vastutusmenetluse käigus kogutud materjalide analüüsi tulemusel on selgunud, et OÜ SVS Metall maksujõuetuse tekkimise põhjuseks oli juhatuse liikmete S. Z. ja S.L.i raske juhtimisviga ning tahtlik tegevus, mille tulemusena ja millega otseses põhjuslikus seoses on äriühingul tekkinud maksuvõlad. Kontrolli käigus leidis tuvastamist, et OÜ SVS Metall juhatuse liikmed S. Z. ja S.L.i on korduvalt rikkunud: Käibemaksuseaduse (KMS) §-i 24, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-is 29 sätestatud korras. Raamatupidamise seaduse (RPS) §-i 4, mis sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalne, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine. Samuti peavad olema dokumenteeritud raamatupidamiskohustuslase majandustehingud. Võttes arvesse OÜ SVS Metall juhatuse liikmete S. Z. ja S.L.i poolt pandud rikkumisi, on maksuhaldur seisukohal, et S. Z. ja S.L. on oma tegevusega OÜ SVS Metall juhatuse liikmetena rikkunud ettevõtte juhatuselt oodatavat hoolsuskohustust – tagada maksukohustuste korrektne deklareerimine ja täitmine ning ettevõtte korrapärane majandamine. Eeltoodust järeldab maksuhaldur, et S. Z. ja S.L., kui OÜ SVS Metall juhatuse liikmed, ei ole täitnud hoolsuskohustust ja on tekitanud oma tegevusega OÜ SVS Metall raske majandusliku olukorra. Hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 7 kohaselt peetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida sarnases olukorras heas usus tegutsevad isikud peaksid tavaliselt mõistlikuks. Riigikohus on oma 02.06.2003.a lahendis 3-2-1-67-03 märkinud, et: “Juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ning korraliku ettevõtja hoolsuse ja piisava informeerituse kõrval peab juhatuse liige alati hindama ka tehinguga kaasnevaid riske, mis võivad temast sõltumatult realiseeruda.” Maksuhaldur, analüüsinud OÜ SVS Metall juhatuse liikmete S. Z. ja S.L.i varalist seisu eesmärgiga tuvastada vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus maksuhalduri poolt, tuvastas, et S.L. omab Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt (vt lisa 1): ühisomandis J. L.ga (ik xxxxxxxxxx) elamumaad, registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, Tallinn; ühisomandis J. L.ga elamumaad, registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx, Tallinn ning ½ kaasomandist korruselamumaast registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga Koeru vald, xxxxxxxxxxxxxx. Võttes arvesse S. Z. ja S.L.i eelnevat õigusvastast käitumist OÜ SVS Metall juhatuse liikmetena ning asjaolu, et S. Z. ja S.L. tegid omapoolseid toiminguid OÜ SVS Metall üleviimiseks OÜ-sse SVS MET, eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on maksuhaldur seisukohal, et S. Z. ja S.L. võivad asuda ka edaspidi enda nimel olevat kinnisvara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuse sissenõudmise võimatuks. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 tuleneb, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Tulenevalt
Z. ja S.L. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 592 677 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT HKMS § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse üksnes seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohtunik, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, mille kohta on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust, leiab, et taotluses esitatud põhistuse ja faktiväidete alusel on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maksuhaldur on menetluse käigus tuvastanud, et OÜ Mazur Haldus ja OÜ Salemade poolt OÜ-le SVS Metall väljastatud arved olid fiktiivsed. 19.05.2009 nr 12.2-3/4747-1 on maksuhaldur teinud OÜ-le SVS Metall maksuotsuse nr 12.2-3/4747-1, millega on määratud OÜ-le SVS Metall tasumiseks käibemaksu kokku summas 592 677 krooni. 27.01.2009 seisuga on OÜ SVS Metall maksuvõlg kokku 3 070 548 krooni, millest põhivõlg on 2 198 555 krooni ja intressivõlg 871 993 krooni. OÜ SVS Metall juhtkond S.L. ja S. Z. isikus on asunud läbi viima toiminguid OÜ SVS Metall majandustegevuse üleviimiseks uude ettevõttesse OÜ SVSMET (reg kood 11545033) ning OÜ SVS Metall majandustegevuse likvideerimiseks, viies likvideerimismenetluse algatamisega seoses OÜ SVS Metall üle teise registripiirkonda ning määrates likvideerijaks Juhan Heinapuu. Samuti on OÜ SVS Metall juhatuse liikmed vältinud otseselt maksuvõlgade tasumist, eelistades väljamakseid tehes teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist maksunõudele. Maksuhaldur leiab, et nimetatud käitumine on kaasa toonud OÜ SVS Metall maksevõimetuse ning kahju tekkimise Eesti Vabariigile laekumata maksunõudena ega ole kooskõlas ettevõtjalt oodatava hoolsuskohustuse täitmisega. E-kinnistusraamatu, Ehitisregistri ja Autoregistrikeskuse andmetel ei ole registreeritud OÜ-le SVS Metall kuuluvaid varasid. Vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ SVS Metall nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ SVS Metall maksuvõlga sisse nõuda. Taotleja on seisukohal, et OÜ SVS Metall maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna OÜ SVS Metall ei oma rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. Vastutusmenetluse käigus kogutud materjalide analüüsi tulemusel on selgunud, et OÜ SVS Metall maksujõuetuse tekkimise põhjuseks oli juhatuse liikmete S. Z. ja S.L.i raske juhtimisviga ning tahtlik tegevus, mille tulemusena ja millega otseses põhjuslikus seoses on äriühingul tekkinud maksuvõlad. OÜ SVS Metall juhatuse liige S.L. omab Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt (vt lisa 1): ühisomandis J. L.ga (ik xxxxxxxxxxx) elamumaad, registriosa numbriga xxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, Tallinn; ühisomandis J. L.ga elamumaad, registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, Tallinn ning ½ kaasomandist korruselamumaast registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga Koeru vald, xxxxxxxxxxxxx. Võttes arvesse S. Z. ja S.L.i eelnevat õigusvastast käitumist OÜ SVS Metall juhatuse liikmetena, kontrolli tulemusel määratava maksu suurust ning asjaolu, et S. Z. ja S.L. tegid omapoolseid toiminguid OÜ SVS Metall üleviimiseks OÜ-sse SVSMET, eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on kohtu hinnangul põhjendatud kahtlus, et tekkiva maksukohustuse sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks. Arvestades ettevõtte juhatuse liikmete käitumist maksunõuete tasumata jätmisel ja teiste võlausaldajate eelistamisel on maksuhalduril põhjendatud seada maksumenetluse käigus määratavate maksusummade laekumise kindlustamiseks eelnimetatud kinnistu osade käsutamise keelumärge. Kohus on seisukohal, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib S.L. asuda edaspidi ka enda nimel olevat kinnisvara võõrandama. Eeltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust kohus nõustub taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.