kohustab tervishoiuteenuse osutajat patsiendile tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama, kostja suhtus hooletult oma töökohustustesse. Kostjad on tervishoiuteenuse osutamisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoole
Hagejal puuduvad meditsiini- ja kirurgiaalased teadmised ning hageja lähtus operatsiooni meetodi valikul kostja II soovitustest. Esmasel konsultatsioonil esitas hageja kostjale II soovi saada ilusaid prinke rindu ning kostja II leidis, et hagejale sobib protseduur, mille puhul rinnaproteesid paigaldatakse rinnanäärme alla. Kostja II põhjendas hagejale, et proteeside paigaldamisel rinnalihase alla tekib nn tühja hambapastatuubi efekt. Hageja usaldas kogenud kirurgi ja oli tema arvamusega kirurgilise meetodi valikul nõus. Enne operatsiooni läbiviimist ei tutvustanud kostja II hagejale kordagi mastopexia`t (rindade tõstmine). Mastopexia vajalikkusest rääkis kostja II hagejale alles operatsioonijärgsel konsultatsioonil 24.03.2008, mil kostja II lubas teha ka korrigeeriva operatsiooni poole aasta pärast. Kahjuks taganes kostja oma lubadusest juba 09.07.2008 toimunud visiidil. Hageja leiab, et arvestades kostja II teadmisi ja kogemusi, pidi operatsiooni tulemus olema temale ette näha ning ta pidi olema võimeline hindama tema poolt sooritatava operatsiooni otstarbekust patsiendi poolt nimetatud soovi täitmisel (pringid rinnad). Hageja soovib täpsustada, et pärast AMOÜ poolt tehtud korrigeerivat operatsiooni (sealjuures ilma nn ankrulõiketa), on selge, et vaatamata hageja keha eripärale on võimalik sobivat meetodit 3 valides saavutada väga hea tulemus. Kostja II oleks pidanud seda kirurgilise meetodi valikul teadma ja hagejale tutvustama. Hageja on seisukohal, et kostja I ja kostja II ei ole osutanud hagejale tervishoiuteenust kooskõlas
§-s 762 sätestatud kvaliteediga. Kostja I ja kostja II ei ole järginud
§-st 762 tulenevat hoolsuskohustust ning on oma kohustust tervishoiuteenuse osutamisel süüliselt rikkunud. Seetõttu vastutavad kostjad
Hageja leiab, et kostja II märkused selle kohta, et pole alust uskuda hagejal moraalse kahju tekkimist, on kohatud. Absoluutselt kohatu ja ebaprofessionaalne on kostja I väide selle kohta, et operatsiooni tagajärgede kõrvaldamiseks piisas silikoonproteeside eemaldamisest. Arvestades, et kostja II poolt paigaldatud proteesid venitasid hageja nahka suurel määral, poleks mingil juhul piisanud vaid nende eemaldamisest. Samuti ei olnud rindade korrigeerimise operatsiooni eesmärk, milleks hageja kostja(te) poole pöördus, saada sama tulemust, mis enne operatsiooni. AMOÜ poolt teostatud operatsioon oli vajalik, et kõrvaldada kostja II poolt sooritatud operatsiooni tagajärjed ning saavutada hageja algne eesmärk ilukirurgi poole pöördumisel KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostja TR poolt esitatud vastuväidete kohaselt leidis tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon, et operatsioon oli teostatud vastavalt tehnilistele nõuetele. Kirurgilisest meetodist põhjustatud tulemust ei ole võimalik esteetilises kirurgias 100% prognoosida, kuivõrd seda mõjutavad patsiendi anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused ning kudede operatsioonijärgne taastumine. Seega seda, kas valitud meetod osutus otstarbekaks või mitte, sai otsustatud alles peale operatsioonijärgset taastumist. Korrigeerimise vajadus on mõne operatsiooni, näiteks rasvaimu puhul, lausa 50 %. Vaatamata sellele, et tulemuse esteetiline külg ei olnud ideaalne, oli see kindlasti parem kui see mis oli patsiendil enne operatsiooni ( rippuvad tühjad “kotid”). Selle tõttu pole alust uskuda hagejal emotsionaalsete probleemide teket, füüsilist ja hingelist valu, stressi jne. Ebapiisavat esteetilist efekti ei saa kuidagi käsitleda tervisekahjustusena või kehavigastusena. Esteetilises kirurgias ei saa sugugi alati seostada vajadust korrigeerivaks operatsiooniks kvaliteediga, kuna seda tingib kudede reaktsioon. Ebaõiglane on süüdistus hooletuses operatsiooni ajal seoses meetodi valikuga. Operatsiooni meetod oli valitud patsiendi poolt esmase visiidi ajal. Ei ole kuidagi põhjendatud hageja pretensioon uue ja hoopis teise operatsiooni maksumuse hüvitamises. Et kõrvaldada kostja poolt tekitatud operatsiooni tagajärjed piisas silikoonproteeside eemaldamisest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, hageja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping, kas lepingu täitmine toimus kohaselt ning kas ja millises ulatuses kostjad lepingu kohase täitmata jätmise eest vastutavad. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja pöördus kostja I poole tervishoiuteenuse saamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja II leppisid operatsiooni teostamises kokku, järelikult oli hageja ja kostja I vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping
9 lg 1 ja
Tervishoiuteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping, mille puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu ja erisätetega reguleerimata osas käsundi kohta sätestatut. Lepingu tingimuste tuvastamisel ja lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahtest või
lg 4 sätestatu järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma . Kostjal on tulenevalt
Tõendamiskoormuse jaotus on sätestatud
lg 3 ja 4, mille järgi on kostjal tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustus
alusel ning selle kohustuse täitmata jätmisel lasub tõendamiskohustus tervishoiuteenuse osutajal. Ravivigade eest vastutavad
Tervishoiuteenuse osutamise lepingu kui käsunduslepingu puhul ei ole üldjuhul oluline mitte niivõrd konkreetse tulemuse saavutamine nagu näiteks töövõtulepingu puhul, vaid tulemusele viiva protsessi reguleerimine, mis on sätestatud ka
lg 2, mille kohaselt ei tohi tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada operatsiooni edukust, kuid peab teostama teenuse
Käsundisaajal on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada käsundiandja poolt soovitud tulemus, seega on oluline käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmine. Hoolsuskohustuse määra hindamisel tuleb kohtu arvates lähtuda
sätestatust, mis määratleb tervishoiuteenuse minimaalse tasemena arstiteaduse üldise taseme tervishoiuteenuse osutamise ajal.
lg 1 reguleerib käsundiandja juhiste järgimist, selle teine lause sätestab, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Poolte vahelise tervishoiuteenuse osutamise puhul oli tegemist esteetilis-plastilise kirurgiaga, mile puhul on operatsiooniga saavutatav esteetiline tulemus patsiendile oluline, seega pidi kostja erilise hoolsusega suhtuma patsiendile teabe andmise kohustusse ning selgitama patsiendile erinevaid võimalusi patsiendi oodatava esteetilise tulemuse saavutamiseks. Kostja vastutuse alusena tuleb käsitleda mitte hageja arvates soovitud tulemuse teostamata jätmist vaid patsiendi igakülgselt teavitamata jätmist, millest tulenevalt ei olnud hageja valitud kirurgiline meetod edukas. Kostja oleks pidanud teostama operatsiooni oma erialaseid oskuseid silmas pidades ning selgitama hagejale põhjalikult erinevaid operatsioonimeetodeid ning valiku ohtusid. Enamgi veel, käsundisaajal on
lg 3 sätestatud käsundisaaja kohustus juhtida hageja tähelepanu juhistes antu järgimise ebasoodsale tagajärjele. Kahjuliku juhise järgimine on hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et operatsiooni esteetilisele edukusele hinnangu andmine ei ole käesolevas kohtuasjas kostja vastutuse olemasolu tuvastamisel oluline, kuid see on oluline kahju suuruse määramisel. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et AMOÜ-s teostati talle korrigeeriv operatsioon teist kirurgilist meetodit kasutades, protees paigaldati lihase alla ning samuti teostati ka rinna tõstmise operatsioon. Kohtule tõendinda esitatud fotodest nähtub, et nimetatud kirurgilised meetodid andsid hagejat rahuldava esteetilise tulemuse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja I kasutaks tervishoiuteenuse osutamisel tüüptingimusi. Hageja vande all antud seletuse järgi ei esitatud talle konsultatsioonide käigus kirjalikke lepingutingimusi, infoleht esitati talle vahetult enne operatsiooni F haiglas. Hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja H M i ütlustega on tõendatud, et hageja soovis saada operatsiooni käigus prinke rindu, seega ei esitanud hageja nõudmisi selle kohta, kas 5 tulemuse saavutamiseks tuleb teostada rinna suurendamise või rinna tõstmise operatsioon, samuti ei esitanud hageja nõudmisi proteesi paigaldamise suhtes rinnanäärme või lihase alla. Kostja II selgitused paigaldatava proteesi asukoha ja tehtavate sisselõigete osas olid hageja jaoks napisõnalined. Kohtule esitatud hageja tervisekaardist nähtub, et hagejale on raviks määratud rinnanäärmete kontuurplastika silikoonist proteesidega, tervisekaardil on märge, et üheaegsest mastopexiast keeldus. Pooled ei vaidle selle üle, et operatsiooni meetodi valis lõplikult hageja, tuginedes kostja II poolt antud informatsioonile. Hageja ja tunnistaja ütlused on vastuolus tervisekaardi sissekandega rinna tõstmise operatsiooni vajalikkuse selgitamise osas, samuti puuduvad tervisekaardil sissekanded selle kohta, et kostja II oleks hagejale põhjalikult selgitanud lihase alla või rinnanäärme alla paigaldatava proteesi erisusi. Kostjal on kohustus tõendada igakülgse teabe andmise kohustuse täitmist, mida ta kohtu arvates teinud ei ole. Kohtule esitatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 6.11.2008 protokollist nr 3 nähtub, et komisjon jõudis järgmistele lõppejäreldustele: Operatsioon on teostatud tehniliselt korrektselt, kuid esteetiline tulemus jätab soovida; Tulemuse 100 % prognoosimine ei ole esteetilis-plastilises kirurgias ettenähtav, sest seda mõjutavad patsiendi anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused ja patsiendi organismi taastumisvõime; Valitud kirurgiline meetod osutus ebaotstarbekaks ning komisjoni arvates peaks kostja II teostama tasuta uue operatsiooni; Tervishoiuteenus ei ole korrektselt dokumenteeritud. Kohutul ei ole alust kahelda komisjoni faktilistes järeldustes, milleks on operatsiooni tehnilise teostuse korrektsus ning ebakorrektne teenuse dokumenteerimine. Kohus leiab, tuginedes komisjoni otsusele, et tervishoiuteenuse osutamise käik oli korrektselt dokumenteerimata.
järgi on kostjal I dokumenteerimiskohustus, kuid seadus ei täpsusta dokumentide liiki ja ulatust. Komisjon, mille liikmeteks on praktiseerivad arstid, on oma järelduses leidnud, et dokumenteerimine ei vastanud nõuetele st ei olnud tavapäraselt koostatud. Seadus ei näe küll ette lepingu kirjalikku sõlmimist, kuid jagab ümber tõendamiskoormuse. Hageja tervisekaardi sissekannetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tegemist on üksnes kostja poolt koostatud ja kostja valduses olnud dokumentaalse tõendiga. Kohtule esitatud AMOÜ arvest nähtub, et hagejale teostati korrigeeriv operatsioon ning hageja vande all antud seletuse kohaselt oli selle tulemus esteetiliselt rahuldav. Järelikult oli võimalik teostada hageja anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid arvestades ka selline operatsioon, mis rahuldas hageja esteetilisi vajadusi ning arstiteaduse tase võimaldas seda. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku rinna suurendamise operatsioonis, kuid otsustuse operatsiooni valiku suhtes tegi hageja, tuginedes kostja poolt antud lünklikule informatsioonile. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamisel jättis kostja I täitmata hageja teavitamiskohustuse ning sellest tulenevalt ei saanud hageja teha operatsiooni kirurgilise meetodi, operatsiooni tüübi ja muude oluliste tingimuste kohta piisavalt informeeritud otsustust. Kohtus on leidnud tõendamist, et kostjad ei juhtinud piisavalt hageja tähelepanu kahjuliku tagajärje saabumise võimalikkusele ning seega on nad
Süülise rikkumisena peab seadus silmas eelkõige teavitamiskohustuse täitmata jätmist või puudulikku täitmist.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu kahju tekkimise eelsesse olukorda. Kahjuna tuleb kostjal hüvitada üksnes selline kahju, mida ta lepingu sõlmimisel võis 6
lg 3 järgi ette nähta ja mis on
Kostja II on pikaajalise kogemusega esteetilis-plastilise kirurgia kirurg. Kohus leiab, et kostja I pidi ette nägema, et kostja II poolt antud puuduliku teabe alusel võib hageja teha operatsiooni valikul otsustuse, mis ei taga võimalikult hästi hageja poolt soovitud tulemuse saavutamist. Kostja II on oma vastuses ise välja toonud, et esteetiliselt vastuvõetamatu tulemuse puhul on esteetilis-plastilises kirurgias korrigeerimise vajadus mõnel juhul kuni 50 %. Hageja on kandnud kulutusi esimesele operatsioonile summas 59 421 krooni ja teisele operatsioonile summas 85 100 krooni, millest rinnaproteesi maksumuseks oli ettemaksu teate kohaselt 25 000 krooni, üldanesteesia maksumuseks 6300 krooni, proteeside vahetuse hinnaks 33 700 krooni ja rindade tõstmise maksumuseks 19 700 krooni. Pooled ei vaidle operatsioonide maksumuse üle vaid selle üle, millised kulutused oleks pidanud hageja tegema, et taastada kahju tekkimise eelne olukord. Asjas on oluline välja selgitada, mida pidada kahju tekkimisele eelnevaks olukorraks. Juhul, kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud st oleksid andnud hagejale igakülgset informatsiooni, oleks tõenäoline, et hageja oleks teinud otsustuse, mille tulemusena oleks talle tehtud nii rinna suurendamise kui ka rinna tõstmise operatsioon. Seega tuleb hageja kahjuna käsitleda esimese operatsiooni kulusid ning kostjatelt tuleb 59 421 krooni solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostjatelt lepingu alusel ei ole põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu, sealhulgas ka esteetilise plastilise kirurgi vallas osutatud tervishoiuteenuse eesmärgiks ei saa olla esteetiliselt vastuvõetava tulemuse tagamine. Lepingu eesmärgiks on tulemuse saavutamise protsessi reguleerimine ning hageja ei ole tõendanud, et mittevaraline kahju on talle tekkinud just tervishoiuteenuse osutamise lepingus kajastamata protsessi reguleerimata jätmise tulemusena. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise leping ei kaitse hagejat mittevaralise kahju tekkimise vastu olukorras, kus tervishoiuteenuse lõpptulemus ei ole esteetiliselt vastuvõetav. Esteetiliselt ebasobiv tulemus ei ole kehavigastus. Operatsioonijärgsed elukorralduse muudatused oleksid aset leidnud ka siis, kui kostja I oleks omal kulul hageja esialgse operatsiooni tulemust korrigeerinud. Hageja mittevaralise kahju nõue on reguleeritud deliktiõiguse alusel
Hageja on nii hagiavalduses kui ka oma vande all antud ütlustes välja toonud asjaolu, et temale põhjustas mittevaralist kahju esimese operatsiooni lõpptulemus, mis ei vastanud tema ootustele. Kohus leiab, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et esteetilise-plastilise kirurgia alase tervishoiuteenuse valik oli hageja enda otsustus. Hagejasugune mõistlik inimene pidi ette nägema võimalust, et operatsiooni tulemus ei vasta tema ootustele. Tunnistaja ütluste kohaselt nad arutasid seda võimalust hagejaga ning hagejale oli operatsiooni ebaõnnestumise võimalus teada. Samas oli kostjate tegevuse tulemusena hageja kehakuju moonutatud. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et pärast esimest operatsiooni oli hageja keha kujust aru saada, et talle on paigaldatud rinnaproteesid. Hageja kirjeldas vande all, et ta pidi oma keha varjama ning tema elukorraldus oli häiritud. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et rinnaproteeside paigaldamine oli märgata, tuleb käsitelda kui inetuks tegevat tervisekahjustust, mitte kui kehavigastust. Kohus leiab, et kostjad vastutavad ka mittevaralise kahju tekkimise eest solidaarselt, sest hagejale tekkinud kahju puhul ei ole vahetegu kostja I ja kostja II tegevuse vahel võimalik. Hageja on palunud jätta kahjuhüvitise suurus kohtu määrata. Kohus leiab, et õiglane summa hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks on 10 000 krooni. Hagi hinnaks mittevaralise kahju nõude osas tuleb määrata 10 000 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada hageja tasutud 7 riigilõiv hagi rahuldatud osalt ning hageja muud menetluskulud täies ulatuses. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.