Nimetatud kiri saadeti kostjale nii väljastusteatega (kostja kirjale järgi ei läinud) kui ka lihtpostiga kostja ainsasse teadaolevasse elukohta ning hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise avaldus tuleb lugeda kätteantuks. Kuivõrd määratud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, siis tuleb üürileping lugeda üles öelduks 18.03.
) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud (
Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkt 11 kohaselt kohustus kostja lisaks üüri maksmisele kandma ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksed.
lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige
§-des 314-319 nimetatud asjaoludel (
lg 2).
lg 1 p 1 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Hagiavaldusest ja selle lisana esitatud võla arvestusest nähtub, et kostja ei tasunud alates 01.05.2007 – 01.06.2008 ühtegi makset. 27.01.2008 määras Tallinna linn kostjale võlgnevuse summas 14 260.10 krooni tasumiseks tähtaja 17.03.2008 ning teavitas, et kui võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasuta, öeldakse üürileping 18.03.2008
Kuivõrd määratud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, siis ütles Tallinna linn 18.03.2008 SAga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üles. Kostja üürilepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole.
lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas hageja SAt vabastama eluruum Xxx hiljemalt 20.märtsiks 2008 ja võtmed tagastama. SAk ohtule teadaolevalt käesoleva ajani eluruumi vabastanud ega hagejale üle andnud ei ole. SA on kohtule esitatud avalduses vaielnud vastu Tallinna Üürikomisjoni väljatõstmise otsusele põhjendusel, et tal pole kuskil elada. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna alust Tallinna Üürikomisjoni otsuse tühistamiseks. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei tasunud kostja rohkem kui aasta jooksul hagejale kordagi eluruumi kasutamise eest ei üüri ega kõrvalkulusid ega pöördunud ka kordagi hageja või sotsiaalhoolekandeosakonna poole abi saamiseks. Hageja on hagiavalduses õigest märkinud, et kui isik ei tule endaga toime, ei suuda tasuda korterimakseid, siis on ta õigustatud taotlema sotsiaalabi, samuti vormistama toimetuleku toetust. Hageja on kohtule esitanud ka PõhjaTallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna vastuse, mille kohaselt on sotsiaalhoolekande osakond SAt nõustanud ning suunanud ta eriarstide vastuvõtule, kuid kahjuks SA omapoolne initsiatiiv enda ravimiseks ja oma elu paremaks korralduseks praktiliselt puudub. 19.11.2008 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kui kostja võla ära maksab, siis teda korterist välja ei tõsteta. Kostja nimetatud kohtuistungil küll vaidles algselt võlgnevuse summale vastu, kuid oli siiski nõus sõlmima kompromissi, mille sõlmimise eelduseks oli hagis esitatud üürivõla 20 862,93 krooni ja jooksva üüri tasumine maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul. 24.03.2009 teatas hageja kohtule, et läbirääkimised kostjaga ei ole jõudnud kuhugi, võlg tasutud ei ole ning kostja välja ei ilmu. Käesolevas tsiviilasjas 05.10.2009 toimunud kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kohustada SA vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruum Xxxon põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtu arvates andnud kostjale piisavalt võimalusi eluruumist väljatõstmist vältida, kuid kostja ise ei ole oma elukohaga seotud probleemide lahendamiseks huvi üles näidanud.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt ei üüri ega eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid, samas vaidlesid pooled eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Hageja palus algselt kostjalt välja mõista korterimaksete võlgnevus summas 20 862.93, 11.06.2009 suurendas hageja nõuet 4 242.57 krooni võrra, paludes kostjalt välja mõista korterimaksete võlgnevus summas 25 105.50 krooni. Kostja vaidles algselt vastu arvete suurusele, märkides kohtule esitatud avalduses, et vee ja elektri eest on talle arved esitatud tarbitust suurema vee ja elektrikoguse eest. 19.11.2008 toimunud kohtuistungil oli kostja siiski nõus sõlmima kompromissi, mille sõlmimise eelduseks oli hagis esitatud üürivõla 20 862,93 krooni ja jooksva üüri tasumine maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul ning 11.06.2009 hageja poolt esitatud nõude suurendamisele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt korterimaksete summas 25 105.50 välja mõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks korterimaksetele palub hageja kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest alates 11.06.2008 kuni eluruumi tagastamiseni summas, mis on määratud SAle igakuiselt üürileandja poolt esitatavatel arvetel.
sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest. Hageja on palunud kohtul rakendada otsuse täitmise viisina kostja väljatõstmist eluruumist Xxxjuhul, kui kostja ei tagasta vaidlusalust eluruumi vabatahtlikult. Kohus leib, et kohtuotsuse täitmise viisi määramine on põhejndatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-le 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse täitmise viisiks valida juhul, kui kostja eluruumi vabatahtlikult ei tagasta, kostja eluruumist väljatõstmine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.