lg 4 järgides osutuvad kostja teine ja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Lähtudes sissetulekust on kostja kuni materiaalse olukorra muutumiseni valmis kandma lapse kulutustest 800 kuni 1000 krooni. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: tõend (tl 14); sünnitunnistus (tl 15); palgatõend (tl 16). III Kohtuistung 2 Hageja ja tema esindaja taotlesid hagi rahuldamist ning elatise igakuise elatusrahana 1800 krooni väljamõistmist alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et peale hagi esitamist tasutud summasid võib kohus arvesse võtta. Kostja esindaja võttis hagi õigeks osaliselt, selgitades, et kostja saab maksta elatisena 1500 kuus. Kostja sissetulek on 6600 krooni ning tal on kolm last. IV Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et ülalpidamisel. pooltel on 22.05.2007 sündinud poeg M.S.. Laps on hageja Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub elatise välja mõista igakuise elatusrahana 1800 krooni alates hagi esitamisest, kostja taotleb elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 1500 krooni.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 37) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 4350 krooni, sh kulutused toit kodus 2300 krooni; riietus ja jalanõud 250 krooni; korteriüür 600 krooni; tervis, ravimid, vitamiinid 150 krooni; mängud, raamatud 150 krooni; lasteaiatasu 400 krooni; pesemisvahendid 200 krooni ning pampersid 300 krooni. Hageja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 38-40) , mille kohaselt ta on ajavahemikus oktoober 2009 kuni veebruar 2010 tasunud lasteaiatasu kuus keskmiselt 400 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist alla seaduse kehtestatud miinimummäära. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hageja poolt nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks.
lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.2008. a, ½ kuupalga alammäärast 4 350 krooni, perekonnaseaduse (
) § 61 lg 4). Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool 3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad
Lähtuvalt
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks poolte ühisele pojale on kostja ülalpidamisel veel kaks last – tütar A. B., sündinud 08.07.1999 ja tütar E. B., sündinud 19.02.2009 (tl 14,15). Hageja seletuste kohaselt on ta alates sissetulek kuus on 5 500 krooni. detsembrist 2009 registreeritud FIE-na ja tema AS Teleekspert tõendi kohaselt oli A. B. keskmine töötasu ajavahemikus aprill 2009 kuni september 2009 9 807 krooni (tl 16). Hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus/ isik ise + ülapeetavate arv) on 1833 krooni (5500 : 3) Kostja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) on 2451 krooni (9807 : 4). Arvestades poolte ülalpidamisvõimet kostja poolt pakutud variandi alusel, mille kohaselt ülapidamisvõime arvestamisel tuleb teda (täiskasvanud isikut) arvestada 2 korda, oleks hageja ülalpidamisvõime 1375 krooni (5500 : 4) ning kostja ülalpidamisvõime 1961 krooni (9 807 : 5). Hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Kostjale kuulub ¼ mõttelist osa Tartu linnas asuvat kahest korteriomandist ja kahest kinnisasjast. Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus nõustub kostjaga, et lapse ülalpidamiskulud peavad kandma mõlemad vanemad koos, kuid märgib, et kui vanemate võimalused lapsele ülalpidamist anda ei ole võrdsed, tuleb ka ülalpidamiskohustuse täitmine jagada vanemate vahel vanemate võimalusi ja varalist seisu arvestades ning see suhtarv ei pruugi olla 50:50. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus leiab, et kostja on suuteline kandma lapse ülalpidamiskulutusi igakuiselt 1800 krooni ulatuses.
tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi Riigikohtu tsiviilkolleegium on
Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“ Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 57-62) nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud kokku 3 700 krooni. Seega ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1800 krooni alates 10.09.2009.a kuni poja M. täisealisuseni s.o. 22.05.2025.a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on ajavahemikus 10.09.2009 kuni 01.01.2010 hagejale elatisena maksnud 3 700 krooni. Kohus selgitab pooltele, et
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.