3-09-2141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2141 Haldusasi K.E. kaebus Murru Vangla direktori 10.06.2009 käskkirja nr 345-dm tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 15.03.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – K.E.; Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik RESOLUTSIOON
- Rahuldada kaebus ja tühistada Murru Vangla direktori 10.06.2009 käskkiri nr 345-dm (HKMS § 26 lg 1 p 1);
- Mõista Murru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank’is. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2900078509 ning selgitus: „haldusasi nr 3-09-2141, Murru Vangla, riigilõiv“. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (HKMS § 95 lg 1, TsMS § 179) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.03.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtule saabus 29.09.2009 K.E. kaebus Murru Vangla direktori 10.06.2009 käskkirja nr 345-dm tühistamise nõudes. Käskkirjaga karistati K.E.d vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 rikkumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega kuue kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt seisnes K.E. distsipliinirikkumine selles, et 14.05.2009 kell 10.20 ei allunud isik vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada vee loopimine tema suunas. K.E. esitas eelnevalt nimetatud käskkirja nr 345-dm peale vaide, kuid Justiitsministeeriumi 15.09.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 2). Tallinna Halduskohtu 02.02.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 24) ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 37). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS K.E. palub kaebuse rahuldada kuna ei ole distsipliinirikkumist, milles teda süüdistatakse, toime pannud. Kaebaja ei ole vanglaametniku suunas vett loopinud. Kui vanglaametnik duširuumi ukse avas, pritsis tema peale vett katkisest dušisegistist. Duširuumi on võimalik sisse vaadata ka ilma ust avamata. Isegi kui vanglaametnik küsis, kes duši all on, ei ole võimalik ukse taga oleva isiku juttu kuulda, kui vesi jookseb. Tekib küsimus, et kuidas oli võimalik kaks korda ühest topsist vett visata kui vanglaametniku enda seletuste kohaselt dušivesi ei jooksnud. P. L. ei ole oma seletuskirjas väitnud, et ta teavitas kaebuse esitajat vanglaametniku tulekust. Kaebajale jääb selgusetuks, miks usutakse vanglaametniku rohkem kui kinnipeetavat. Valvur I. Jaakson on äärmiselt närviline ja probleemne vanglaametnik, kellel on konflikte enamuse kinnipeetavatega ning raskusi tööülesannete täitmisega (tl 1). MURRU VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Murru Vangla tutvunud K.E. kaebusega leiab, et kaebus on põhjendamata. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametnik I. Jaaksoni 14.05.2009 ettekandega nr
- Eelnimetatud ettekandest nähtub, et 14.05.2009 läks vanglaametnik kontrollima, kes kasutab eluosakonna duširuumi. Duširuumi ukse taga seisis kinnipeetav P. L., kes teavitas duširuumis viibijat valvuri tulekust. Kuigi duširuumi ukse taga rippusid riided, dušist vett ei jooksnud. Kuna vanglaametniku küsimise peale, kes duširuumis on, vastust ei tulnud, avas valvur duširuumi ukse, misjärel seal viibiv kinnipeetav K.E. viskas käes olnud veetopsist vanglaametniku poole vett. Vanglaametniku korraldusele vee loopimine lõpetada kinnipeetav ei allunud, vaid viskas teist korda vanglaametniku suunas veetopsist vett. Seega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Tõele ei vasta kaebaja väide, mille kohaselt kinnipeetav P. L. ei ole seletuskirjas väitnud, et teavitas avaldajat vanglaametniku tulekust. Kinnipeetav P. L. on 27.05.2009 seletuskirjas sõnaselgelt öelnud, et ütles K.E.le, et I. Jaakson tuleb kontrollima. Seega oli kaebaja teadlik vanglaametniku tulekust. Avaldaja väited katkisest dušisegistist on asjasse puutumatud kuna vanglaametnik ei saanud märjaks mitte dušist pritsiva vee tõttu, vaid sellepärast, et kaebaja viskas vanglaametniku suunas topsikust vett. Asjaolu, et 3 dušist vett ei jooksnud, on vanglaametnik I. Jaakson kinnitanud nii 14.05.2009 ettekandes kui 03.06.2009 antud täiendavate selgituste käigus. Seega on asjassepuutumatu kaebaja väide, mille kohaselt ei kuule duši all viibija vee voolamise tõttu midagi. Vanglateenistus ei ole ka kordagi väitnud, et kaebaja viskas vett ühest topsist. I. Jaaksoni 03.06.2009 täiendavast seletuskirjast nähtuvalt oli duširuumis mitu topsikut. Vastustajal ei ole põhjust kahtlustada vanglaametnik I. Jaaksonit alusetu ettekande koostamises. Vanglateenistus on rahul I. Jaaksoni tööga, mida tõendab ka vanglaametniku pikaaegne teenistussuhe vanglaametnikuna. Kaebaja väited ei anna alust kahelda vanglaametniku poolt koostatud ettekande sisu õigsuses. Ettekande usaldusväärsust tõendab ka asjaolu, et kaebaja omab mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas seadusandlusega ning kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole vanglaametniku korraldust täitmata jätnud ega etteheidetavat distsipliinirikkumist toime pannud. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitajat karistati lähtuvalt VangS § 67 p-st 1, tuleb kontrollida kas korralduse andmine ja täitmata jätmine on vastustaja poolt piisavalt tõendatud. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa antud juhul olla vaidlust selles, et dušikabiini ukse avanud ja kontrolli teostanud valvur sai kergelt märjaks. Küsimus on aga selles kas vesi võis pritsida dušisegistist või reageeris kaebuse esitaja ukse avamisele vee viskamisega ning seda siis veel ka teistkordselt peale valvuri poolt antud korraldust vee loopimine lõpetada. Menetlusosaliste seisukohad on erinevad ja võimalused oma väidete tõendamiseks nüüd juba mõnevõrra piiratud. Seega tuleb hinnata protsessiosaliste väiteid eelkõige vaidlustatud haldusaktis ning haldusasja materjalis kajastuva situatsiooni pinnalt. Distsiplinaarmenetluse materjal baseerub valvuri ettekandel. Valvuri väitel vesi dušikabiinis kontrollimise hetkel ei jooksnud ja kaebuse esitaja võis parasjagu habet ajada. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et oli pesemas, ajaliste piirangute tõttu dušikabiinis habet ajada ei jõuaks, et duširuumis mingisuguseid topsikuid ei ole ning vett ta vanglaametniku pihta ei loopinud. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt võis saada valvur märjaks katkise ja vett pritsiva dušisegisti tõttu ukse avamisel. Samuti väitis kaebuse esitaja, et dušikabiini ukse kõrgus on konstrueeritud selliselt, et üle ukse oleks näha, kes parasjagu peseb ja et seetõttu ei oleks olnud peseva isiku kindlakstegemiseks vaja üldse ust avada. Neid kaebuse esitaja väiteid ei ole vastustaja ümber lükanud. Distsiplinaarmenetluse materjalist ei nähtu, et duši all oleva isiku kindlakstegemiseks oleks olnud vaja ilmtingimata dušikabiini ust avada, kuid teisalt ei saa sellest ka seda järelda, et kui uks avati, siis võis kaebuse esitaja vee loopimise jätkamist keelava korralduse täitmata jätta. Selles mõttes ei ole ka avaldaja suutnud vanglaametniku väiteid otseselt ümber lükata. Samaaegselt pesemisruumis viibinud teise kinnipeetava seletusest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks valvuri pihta topsikutest vett visanud, küll aga seda, et dušisegisti vahelt pritsis vett (tl 35), kuid vastustaja ei ole nimetatud seletust usaldusväärseks pidanud. Murru Vangla seisukoht seonduvalt eelnimetatu usaldusväärsuse küsitavusega on mingil määral arvestatav, mis tähendab seda, et vaidlustatud distsiplinaarkaristust ei saa tühistada pelgalt viitega ühele kaebuse esitaja kasuks rääkivale seletuskirjale. Teisalt ei saa seda ka tühistamata jätta kui distsiplinaarkaristus põhineb ainult avaldaja seisukohtadele vastanduval valvuri ettekandel ning muud kaudsed tõendid või seosed neid toestada ei aita. Kohtuistungil selgitasid menetlusosalised, et nüüd enam vastavat dušikabiini ja dušisegistit ei kasutata (kohtuistungi protokoll). Sellest aga järeldub kaudselt, et kaebuse esitaja väited vett pritsivast segistist võisid olla õiged. Võimatu ei ole ka olukord, et ukse avamisel vesi mingil määral 4 pritsib. Ümber lükkamata on ka avaldaja väited topsikute puudumisest, samuti on ümber lükkamata väide, et ta oli dušikabiinis pesemise eesmärgil ja et ukse avamise hetkel vesi jooksis. Vastustaja selgitas, et dušikabiinides topsikuid kohustuslike elementidena ei sisaldu ja et valvur ei ole kontrollinud ka seda kas topsikud jäid pärast samasse dušikabiini alles või mitte (kohtuistungi protokoll). Haldusasja materjalist ilmneb, et vastustaja arvates võis kaebuse esitaja kontrollimise hetkel habet ajada, mida avaldaja omakorda eitab, kuid kasvõi habemeajamisvahendite olemasolu fikseerimiseks ei ole peetud Murru Vangla poolt vajalikus midagi teha, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja vastavaisulist tegevust eitav väide on ka selles osas ümber lükkamata. Kuigi ka kaebuse esitaja ei ole valvuri väidetavat korraldust vee loopimise lõpetamise kohta otseselt ümber lükanud, ei saa kõiki vaieldavaid asjaolusid kaebuse esitaja kahjuks tõlgendada. Vaidlustatud käskkirja ei ole täitmise pööratud ja lähtuvalt VangS § 65 lg-st 6 ei ole see ka enam võimalik, sest selleks ettenähtud kaheksa kuuline periood on möödunud. Kaudselt võib ka käskkirja täitmisele pööramata jätmise fakt kaebuse esitaja seisukohtade kasuks rääkida, kuigi vaidluse lahendamise tähenduses ei ole see olemuslik. Vaatamata sellele, et distsiplinaarkaristust ei saa täitmisele pöörata, pidas avaldaja vajalikuks kaebuse juurde kindlaks jääda, sest lähtuvalt VangS § 65 lg-st 5 võib distsiplinaarkaristus kustuda ühe aasta jooksul ning nimetatud periood veel möödas ei olnud (kohtuistungi protokoll). Menetlusosaliste erinevate seisukohtade taustal vaieldavaks jäänud käskkiri tuleb tühistada eelkõige seetõttu, et vastustaja ei ole kasutanud ammendavalt kõiki võimalusi oma seisukohtade veenvaks muutmisel. Nii näiteks oleks pidanud olema võimalik fikseerida duširuumi ukse kõrgus, et näidata ukse avamise vajalikkust kontrollimisel või lisada materjal, millest oleks nähtunud vaidlusaluste topsikute olemasolu kas siis dušikabiinis või kaebuse esitaja isiklike asjade hulgas. Haldusasja materjalist ei nähtu, et seda ei oleks olnud võimalik teha. Halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud ja seega tuleb mõista 250 krooni suurune riigilõiv Murru Vanglalt riigituludesse. Enno Loonurm Kohtunik