Obsah (4)

§ 82§ 108§ 197§ 113

2-09-58254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2010. a, Tartu Tsiviilasja number 2-09-58254 Tsiviilasi Ju

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud ka kostjale saadetud arved (tl 12-17) ja võlateatised (tl 9-10), millest ühega palus hageja kostjal tasuda võlg hiljemalt 26.02.

1. a ja teisega 09.04.
2. a. Sisuliselt on kostja esitanud vastuväited arvele nr 0017913366 (tl 12-13), sest väidetavalt oli alates 27.12.
3. a kostja operaator EMT. Liitumisleping EMT-ga oli sõlmitud 27.12.
4. a Evald Raud nimel (tl 31-32). Asjaolu, et Meelis Raud kasutas teise isiku nimel sõlmitud lepingu alusel mobiiltelefoniteenuseid, eelnevalt teise teenusepakkujaga lepingut üles ütlemata, näitab Meelis Raua pahausksust. Meelis Raud kasutas alates 01.01.2006 paketti Mobiil 500, mille kohaselt on tema igakuine miinimumarve 500 krooni ning liitumislepingu lõpetamisel tehti viimasel arveldusperioodil miinimumarve täies ulatuses. Arvel olev summa 2 000 krooni tuleneb sellest, et Meelis Raud vahetas kõnepaketti vähem kui 18 kuu möödudes pärast soodushinnaga mobiiltelefoni ostmist, mis tuleneb liitumislepingu lisast. Seega on arve nr 0017913366 põhjendatud. Samuti esitas Meelis Raua vastuväite arvele nr 0017748617 (tl 14-15). Nimetatud arve on põhjendatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingust, mille kohaselt osutas AS Elisa Mobiilteenused Meelis Rauale telekommunikatsiooniteenust, Meelis Raud aga kohustus selle eest maksma. Meelis Raud väitis oma vastuses, et teatas hagejale, et ei tasu viimast telefoni kasutamise arvet, kui nad ei teosta telefonile garantiiremonti. Selline teguviis kostja poolt oli ühepoolne lepingutingimuste muutmine, millega hageja ei nõustunud, seega ei saa selline lepingutingimuste muutmine olla pooltele kehtiv. Seega on ka arve nr 0017748617 põhjendatud. Kostja väide selle kohta, et kostja tasaarveldus oli 200 krooni remondikulu tasaarveldamine 2 400 krooniga 2 kuu maksmata jätmise läbi, on põhjendamatu.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei olnud tegemist samaliigilise kohustusega, sest Elisa Eesti AS’il puudus kohustus tasuda Meelis Raua mobiiltelefoni remondi eest.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud 3 õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Arve nr 0017913366 muutus sissenõutavaks 19.02.2007, arve nr 0017748617 19.01.2007 ja arve nr 0017585092 19.12.2006. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud ka hageja viivise nõue protsendina. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 4 854,28 krooni, viivis 4 853,28 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Meelis Raud. Kohtunik 4