Obsah (4)

§ 11§ 3§ 4§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-513 Haldusasi M. E. kaebus Emmaste Vallavalitsuse korralduse n

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale M. E.’le. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

04.02.2010 KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib muu hulgas, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt on Emmaste Vallavalitsuse 04.02.2010 korraldusega nr 49 kaebuse esitajaga lõpetatud tööleping alates 05.02.2010 töölepingu seaduse (TLS) § 87, § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3 alusel. Kaebaja taotleb nimetatud korralduse tühistamist ja õigusvastase haldusakti andmisega tekitatud kahju hüvitamist.
2. Vaatamata asjaolule, et Emmaste Vallavalitsuse korraldus on formaalselt haldusorgani poolt antud haldusakt, ei ole tegemist siiski halduskohtule alluva avalik-õigusliku vaidlusega. Kohtule on esitatud Emmaste valla (tööandja) ja M. E. (töötaja) vahel 05.02.2007 sõlmitud tööleping nr
3. Leping on sõlmitud TLS-s sätestatud normide alusel. Seega ei ole tegemist avaliku teenistusega ja avaliku teenistuse seaduse asemel reguleerib ka töölepingu lõpetamist TLS. TLS § 114 sätestab, et töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse käesolevas seaduses ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. TLS § 106 kohaselt töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. TLS § 108 näeb ette, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.
4. Kohus selgitab täiendavalt, et eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja puhul tegemist avaliku teenistujaga, kelle osas teenistusalased vaidlused (sh teenistusest vabastamine ja selle vaidlustamine) on reguleeritud avaliku teenistuse seadusega ja milliste vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, vaid töölepingu alusel töötava isikuga, kelle osas töölepingu pinnalt (sh töölepingu ülesütlemine) tekkinud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu ja töövaidluskomisjoni pädevusse. Seega antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega

mõttes, vaid lepingulistest (töölepingu ülesütlemine) suhetest tuleneva vaidlusega ja selle lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. 6. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kuna eeltoodu põhjal antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda hagiga maakohtu või avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Kohus selgitab, et kuna kaebaja on pöördunud töölepingu lõpetamisest teadasaamisest alates 30 päeva jooksul halduskohtu poole, kuigi sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, siis lähtuvalt asjaolust, et kaebaja on töölepingu lõpetamisest teadasaamisest 30 päeva jooksul astunud samme selle kohtulikuks vaidlustamiseks, siis võib nimetatud asjaolu osutuda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamise taotlemisel, juhul kui kaebaja pärast kaebuse tagastamist ei jõua TLS §-s 106 ette nähtud tähtajal maakohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldust töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks esitada. 7.

§ 84lg 4 p 2 kohaselt kaebuse tagastamisel tagastatakse tasutud riigilõiv.

Kaebaja on 25.02.2010 tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu 250 krooni. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11

lg 4 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik