Obsah (10)

§ 210§ 206§ 207§ 173§ 174§ 191§ 231§ 222§ 194§ 208

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2010. a.

) § 272 lg. 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool teise poole omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Hagiavalduse kohaselt tasus Janek Sopp

1. a. augustis Aivar Leismannile 25.000 krooni, ülejäänud osas on laenulepingust tulenev kohustus täitmata. Kostjate vastuväide, et Janek Sopp võis täita kohustuse pankrotimenetluse ajal, on paljasõnaline ja kohtumenetluses tõendamata. Ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Samuti on paljasõnaline kostjate väide, et käendajad võlgnevusest ei teadnud. Esialgne võlausaldaja saatis
2. juunil
3. a. kostjatele pretensioonid, millest nähtub, et laen on tagastamata.
4. juulil
5. a. jäeti tsiviilasjas nr. 2/22-4367/03 rahuldamata OÜ Kreeditor avaldus OÜ Rodoniit pankrotimenetluse algatamiseks, kuna võlgnik ei olnud maksejõuetu ning vaidlus kuulus lahendamisele hagimenetluses.

§ 210

kohaselt on võlgnik kohustatud käendusega tagatud kohustise täitmisest viivitamatult teatama käendajale. Vastasel korral säilib käendajal, kes omakorda täitis kohustuse, tagasinõudeõigus võlgniku vastu. Esialgne võlausaldaja, hageja, ega käendajad ei ole Janek Sopp’ilt vastavat teadet saanud, seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et kohustus on täidetud.

§ 206lg.

1 kohaselt kohustub käenduslepingu järgi käendaja teise isiku (kreeditor) ees vastutama selle eest, et teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.

§ 207lg.

1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja solidaarvastutuse välistamine

§ 207lg.

1 järgi on seadusest tulenevalt küll võimalik, kuid siis peab see lepingust selgelt nähtuma. OÜ-ga Rodoniit ja Sergei Daniltšukiga sõlmitud käenduslepingute p.

1. 1 kohaselt kehtib käendus kuni laenusaaja ja/või käendaja poolt laenulepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni ning lepingu p.
3. 2 järgi käendaja kohustus vastutama kreeditori ees koos laenusaajaga kui solidaarne võlgnik. Seega ei tulene
4. veebruaril
5. a. sõlmitud käenduslepingutest, et käendajad vastutaksid täiendavalt ja peaksid võlgnevust hakkama tasuma alles siis, kui põhivõlgnik seda tasunud ei ole.

§ 173lg.

1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 174

järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostja Janek Sopp ei ole hagejale laenusummat 125.000 krooni tagastanud, seega oli hageja õigustatud esitama hagi nii Janek Sopp’i kui OÜ Rodoniit ja Sergei Daniltšuki vastu.

§ 191lg.

1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 231lg.

1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

§ 222lg.

1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

1. veebruaril
2. a. sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 150.000 krooni, mille kohustus tagastama laenulepingu p.
3. 1 kohaselt hiljemalt
4. aprillil
5. a. Kostja kohustus tasuma lepingu p.
6. 2 kohaselt saadud laenult viivist 0, 5% tasumata makselt iga tasumisega viivtatud kalendripäeva eest. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja viiviste nõue 0, 5% päevas ebamõistlikult suur.

§ 194lg.

1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv 5 leppetrahv on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrhvi (viivist) vähendada. Kohus leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Viivis kui tagatiskokkulepe üksnes tagab põhikohustuse täitmist. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hagiavalduses esitatud arvestuse kohaselt on viivise nõude suuruseks 755.750 krooni, kohtumenetluses nõuab hageja kostjatelt viivise tasumist põhivõla suuruses, s. o. summas 125.000 krooni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Hageja ei nõua viivist põhivõlga ületavas osas, seega puudub hagejal kohustus viivisenõuet põhjendada. Kostjad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et viivis on hageja kahjudega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Apellatsioonkaebus Sergei Daniltšuk palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tuvastas valesti asjaolu, et Janek Sopp ei ole võlga hageja ees kustutanud. Kuna Janek Sopp’i ja hageja esindaja vahel olid sõbralikud suhted, oli apellandil põhjendatud kahtlus, et hageja soovib veelkord võla välja mõista otse apellandilt. Janek sopp ei osalenud kohtuistungil seoses haigusega, sellega seoses esitas apellant taotluse kohtuistungi edasilükkamise kohta. Maakohus viis aga kohtuistungi läbi ja langetas otsuse, kuulamata põhivõlgniku ütlusi selle kohta, kas kostja on kohustuse hageja ees täitnud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus jättis märgitud sätted kohaldamata. Viivis 0, 5% päevas ehk 182, 5% aastas on ebamõistlikult suur. Seoses sellega, et tekkinud võlgnevus ei ole põhjendatud S. Daniltšuki ning OÜ Rodoniit poolt kohtuasja mittetäitmisega ning viiviste suurus on seotud sellega, et hageja ei ole teatanud apellandile nõudest, tuleks viivist vähendada. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust on vaidlustanud üksnes Sergei Daniltšuk, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 ei kontrolli ringkonnakohus seega maakohtu otsuse õigsust osas, millega hagi rahuldati Janek Sopp’i ja OÜ Rodoniit suhtes. Ka ülejäänud osas otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebuse väited alust. Kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et apellant ei ole tuginenud ühelegi menetlusõiguse normi rikkumisele, mis kooskõlas TsMS § 656 lõigetega 1 või 2 võiksid anda alust maakohtu otsuse tühistamisele ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmisele. Janek Sopp ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Kooskõlas

§ 208

lõikega 2 on käendajal õigus esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis oleks võinud esitada võlgnik ise; käendaja ei kaota õigust nendele vastuväidetele isegi sel juhul, kui võlgnik neist loobus või tunnustas oma kohustust. Seega oli apellandil vaatamata põhivõlgniku kohtuistungile ilmumata jätmisele õigus ja võimalus esitada hagile oma vastuväited ja neid tõendada. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks 6 järeldada, et põhivõlgniku puudumine selle välistas. Apellant ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks vaidlusaluse põhikohustuse täitmine. Mis viivisenõuet puudutab, siis leidis maakohus õigesti, et apellandi vastu ei ole esitatud ülemäärast viivisenõuet. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhivõla 125.000 krooni suuruses, seega on viivituse kestust (

1. aprillist
2. a. kuni
3. juunini
4. a.) arvestades põhjendamatu kõnelda viivisest määras 0, 5% päevas ning 182, 5% aastas. Hagi esitati
5. juunil
6. a. Sel ajal kehtinud TsMS § 48 lg. 1 p. 8 kohaselt oli hagihinnaks 250.000 krooni (põhinõue 125.000 krooni ja viivisenõue 125.000 krooni). Maakohus tegi otsuse
7. novembril
8. a., mil kehtis alates
9. jaanuarist
10. a. jõustunud TsMS. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse kogu ulatuses. Maakohtu otsuse tegemise ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud menetlusseadustiku sätete kohaselt (TsMS § 133 ja § 137 lg. 1) oli tsiviilasja hind sel ajal 125.000 krooni, sest vastavalt TsMS RakS-s ei olnud ette nähtud, nagu ei tuleks uues seaduses sätestatut kohaldada enne selle seaduse jõustumist alustatud kohtumenetlustes tsiviilasja hinna määramisele. Riigilõivu oleks tulnud apellandil vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RlvS) lisale 1 tasuda seega 6750 krooni.
11. aprilli
12. a. määrusega andis Tallinna Ringkonnakohus apellandile menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Seejuures märkis ringkonnakohus määruses ekslikult, et apellant vabastatakse riigilõivu tasumisest summas 12.750 krooni. Vastavalt TsMS § 190 lg. 5 lausele 1 juhul, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb kostjalt Sergei Daniltšukilt mõista riigituludesse välja 6750 krooni riigilõivu, mida kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel kohustatud seaduse kohaselt tasuma. TsMS § 179 lg. 9 kohaselt tuleb selle riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Et hagi oli esitatud
13. juunil
14. a., siis tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RakS) §-le 3 menetlusosaliste menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni
15. detsembrini
16. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 3 kohaselt, kui pool ei ole enne kohtuvaidlusi esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seega ei kuulu selles menetluses kantud kulud vastaspoole poolt hüvitamisele. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik