Obsah (5)

§ 11§ 3§ 4§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-336 Haldusasi J.M.i kaebus Paldiski Linnavolikogu 20.01.201

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale J.M.ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

1. Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010 otsusega kinnitati Paldiski Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liikmed. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et rikutud on tema kui volikogu liikme õigust kuuluda tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg-st 1 vähemalt ühte komisjoni. Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010 istungil esitas kaebaja taotluse, arvata teda kui volikogu liiget Paldiski Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liikmeks. Volikogu esimees Kaupo Kallas lükkas taotluse tagasi väitega, et vastav taotlus tuleks esitada eelarve- ja arengukomisjoni esimehele.
2. Kohus leiab, et J.M.i kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

§ 7

kohaselt on halduskohtusse pöördumisel primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine avalik-õiguslikus suhtes. 4. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et Paldiski Linnavolikogu esimees, kes juhatas 20.01.2010 istungit, on meelevaldselt jätnud arvesse võtmata volikogu liikme (kaebaja) taotluse ja õiguse kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Asjast nähtub, et antud juhul on volikogu tegevusest tekkinud haldusorgani sisene vaidlus – ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu esimehe kui kollegiaalse organi teise osa vahel. Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Kohus selgitab, et

§ 7

lg-s l märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigus. Siin peetakse silmas üksikisiku õigust saada kaitset avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse eest. Samuti on võimalik halduskohtus lahendada erinevate avaliku võimu kandjate vahelisi vaidlusi. See säte ei hõlma aga vaidlusi, mis tekivad avaliku võimu kandja siseselt tema organite või nende erinevate osade vahel. Kaebuse saavad nimetatud sätte alusel esitada isikud, kellel on selleks põhjendatud huvi nende erahuvist lähtuvalt. J.M.i kaebus kui kollegiaalse haldusorgani liikme poolt esitatud kaebus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist, mistõttu kaebust ei ole võimalik menetleda

§ 7lg l sätestatud alusel.

Halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Kaebuse esitaja ei ole

§ 7lg-tes 2 ja 3 nimetatud erisubjektiks ega teosta järelevalvet volikogu üle.

Põhjendatud huviks

§ 7lg l mõttes ei ole kaebuse esitamine avalikes huvides.

Tulenevalt eeltoodust ei ole J.M.il

§-s 7 sätestatud igaühe kaebeõigust.

1. Kohtu ülalnimetatud seisukohta toetab senine kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.04.2003 määruses nr 2-3/424/03 leidnud, et linnavolikogu liikme ja linnavolikogu vahelise vaidluse lahendamine oleks halduskohtus võimalik näiteks teenistusalastes küsimustes (palk, puhkused jne), kuna selleks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus ei puuduta taolisi linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid ametialaseid probleeme (käesoleval juhul võimuküsimust), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses leidnud, et kaebuses vaidlustatud Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010 otsus nr 15 rikuks tema isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi. Riigikohtu halduskolleegium
2. detsembri 2008 määruses asjas nr 3-3-1-74-08 pidas vallavolikogu liikme kaebuse tagastamist halduskohtu poolt

§ 11lg 4 alusel õiguspäraseks.

Kõrgem kohus märkis muu hulgas. „Kaebajad väidavad, et neil ei võimaldata osaleda volikogu komisjonide töös ning seega puudus neil võimalus osaleda sisulises otsustamismenetluses volikogus.

1. novembril 2008 esitatud seisukohas viitavad kaebajad ka sellele, et rikutud on volikogu liikmete õigust võtta osa otsustamismenetlusest volikogus. On tõsi, et KOKS § 47 lg 1
2. lause sätestab iga volikogu liikme õiguse kuuluda vähemalt ühte komisjoni, mille eesmärk on tagada volikogu liikmele võimalus oma mandaadi realiseerimiseks. Viimsi valla põhimääruse § 23 lg 3
3. lause sätestab, et volikogu komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Selline otsus ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Seega on kaebajate väide volikogu komisjonide töös osalemise 2 mittevõimaldamisest asjassepuutumatu.“ Samas asjas oli halduskohus kaebust tagastades leidnud, et

ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel. „Kaebajad on kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja poolel - seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, mille lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra. Viimsi valla põhimääruse § 27 lg 1 p 1 kohaselt saab volikogu liige, kes leiab, et tema õigust asja otsustamisel on rikutud, algatada volikogu ees vaidlusaluse otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse menetluse. KOKS § 46 lg 1 sätestab umbusalduse avaldamise algatamise võimaluse volikogu esimehele.“ Kohus leiab, et eelmärgitu käib täiel määral ka J.M.i kaebuse kohta, mille puhul isik sisuliselt soovib samaaegselt olla nii kaebaja kui ka vastustaja. 6. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 11

lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab kaebajale, et avaliku võimu organi sisemist vaidlusküsimust on võimalik lahendada vallavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leiab, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saab ta taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud otsuste uuesti läbivaatamist vastavalt KOKS-s ja Paldiski linna põhimääruses (§ 34) sätestatud korrale või pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (KOKS § 66 lg 1; VVS § 85). 7. Vastavalt

§ 84

lg 4 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud 09.02.2010 riigilõivu 250 krooni. Kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava taotluse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3