), millele Saue VV vastas 01.10.2009 /tl 30-32/. 3. 06.10.2009 esitas Tänavapuhastuse AS vaidlustuse Saue riigihanke HT ja HD peale ja 16.10.2009 täpsustuse vaidlustusele. Vaidlustuse kohaselt puudub HT peatükis III punktis 2.3 ja HD punktides 3.4 ja 3.5 pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatud osalemistingimustes
-s ettenähtud teehoiutööde tegevusloa nõue (teeseaduse § 25¹; edaspidi - TS), mistõttu kaebaja palus kohustada hankijat viima HT ja HD vastavusse õigusaktide nõuetega /tl 9-11, 34/. 4. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (edaspidi – vaidlustuskomisjon või vastustaja) 23.10.2009 otsusega vaidlustuses nr 219-09/114626 (edaspidi – Otsus) jäeti Tänavapuhastuse AS 06.10.2009 vaidlustus rahuldamata. Otsuses vastustaja leidis, et hankija on küll kohustatud pakkujate kvalifitseerimisel
lg 3 kohaselt nõutud tegevusloa olemasolu kontrollima ning ilma tegevusloata pakkujad jätma kvalifitseerimata, kuid iseenesest sellise nõude kehtestamine HT-s ei ole hankijale kohustuslik. Tulenevalt vaidlustuse rahuldamata jätmisest jäi ka kaebaja poolt tasutud riigilõiv 10 000 krooni kaebaja kanda /tl 35-38/.
normide ebaõigel kohaldamisel ning rikub kaebaja õigusi. Vastustaja õigusvastase Otsusega on jäetud kaebaja vaidlustus rahuldamata, mille tulemusel on kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni jäetud kaebaja kanda. Kaebaja nõustub Otsuse motiveeriva osa esimeses peatükis (vt Otsuse punktid 5 - 8) toodud seisukohaga, et Saue riigihanke hankelepingu esemeks oleva talihoolduse lahutamatuks osaks on libedusetõrje, mille teostamisel on nõutav teehoiutööde tegevusloa olemasolu. Kaebaja esitaski vaidlustuse põhjusel, et hankija oli nimetatud tegevusloa nõude kohalduvusest Saue riigihankega ostetavate teenuste suhtes kaebajast ja vastustajast erineval seisukohal. Otsuse põhjendav osa on ebaõige aga teises peatükis (vt Otsuse punktid 9 - 13) toodud seisukoha osas, mille kohaselt ei ole
Vastustaja küll leiab, et hankija peab pakkujate kvalifitseerimisel kontrollima libedusetõrje teostamiseks vajaliku teehoiu tegevusloa olemasolu ja seda ka otsuse tegemisel arvestama, kuid vastustaja hinnangul ei pea hankija sellise tegevusloa olemasolu nõuet HT-s kvalifitseerimise tingimusena kehtestama. Eeltoodud vastustaja seisukoht on ebaõige ning vastuolus
lg 1 ning kvalifitseerimise tingimuste olemuse ja mõttega.
§-s 38 toodud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ning teiseks
Seega jagab
pakkujate suhtes kontrolli läbiviimise esemeks olevad nõuded kaheks: ühed, mis tulenevad otseselt seadusest ehk
§-st 38 ja annavad aluse pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, ning teised, mis tulenevad
§-dest 40 ja 41 ja annavad aluse pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. Käesoleval juhul on Otsuse motiveerivas osas tuvastatud, et Saue riigihanke hankelepingu I osa esemeks oleva teehoiuöö – libedusetõrje sõiduteel – teostamiseks on TS kohaselt nõutav Maanteeameti poolt väljastatava vastava teehoiutöö tegevusloa olemasolu. Samuti on vastustaja nõustunud Otsuses kaebajaga, et vastavalt
lg 3 on hankija kohustatud pakkujate kvalifitseerimisel kontrollima I osa suhtes pakkumuse esitanud pakkujal nõutava tegevusloa olemasolu. Otsus on väär üksnes järelduse osas, et selline
lg 3 sätestatud kvalifitseerimise tingimus ei pea olema HT-s kvalifitseerimise tingimusena sätestatud. Nimelt, kui hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist reguleerib
, siis taotlejate ja pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele tuleb kontrollida
§-s 39 sätestatud reeglite kohaselt. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankija õigust kontrollida pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi või tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele kogu hankemenetluse vältel käsitleb ka
Eeltoodust tuleneb sõnaselgelt, et hankija saab kontrollida pakkuja ja taotleja vastavust üksnes hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning mistahes muudele, hanketeates esitamata kvalifitseerimise tingimustele vastavust hankija pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollida ei saa.
-s on kvalifitseerimise tingimused sõltuvalt oma iseloomust jagatud 2 gruppi: §-st 40 tulenevad kvalifitseerimise tingimused pakkuja ja taotleja majanduslikule ja finantsseisundile ning §-st 41 tulenevad kvalifitseerimise tingimused pakkuja ja taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Seadusest tuleneva kohustusliku tegevusloa või registreeringu 3 olemasolu kontrollimise ja vastava dokumendi küsimise nõue on toodud § 41 lg 3 ehk pakkuja ja taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatava kvalifitseerimistingimusena. Kaebaja nõustub Otsuse punktis 11 teises lõigus esitatud seisukohaga, et
lg 3 sätestatud nõude näol ei ole tegemist nö tavalise kvalifitseerimise tingimusega, millise nõude sisustamise ja kehtestamise üle saab hankija ise otsustada, ning et tegemist on nö erilise kvalifitseerimise tingimusega. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja tõlgendusega selles osas, justkui lubaks
lg 3 hankijal jätta taotleja või pakkuja kvalifitseerimata vastavas sättes nimetatud nõuetele mittevastavuse korral sõltumata sellest, kas selline nö eriline kvalifitseerimise tingimus on hanketeates toodud või mitte, kuna
lg 1 lubab hankijal jätta taotleja või pakkuja kvalifitseerimata üksnes hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavuse korral.
lg 3 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse erilisus seisnebki selles, et vastava nõude kehtestamine hanketeates on hankijale kohustuslik. Samamoodi kohustab ka näiteks
lg 2 hankijat nõudma alati
lg 1 punktis 1 või 2 nimetatud teavet, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda - ehk hankija ei saa otsustada, kas sellist tingimust üldse kehtestada ja vastavat teavet pakkujalt nõuda. Sellise kohustusliku teabe küsimata jätmine hanketeates ei anna aga hankijale iseseisvalt õigust siiski vastavat kvalifitseerimise tingimust kontrollida. Seega, kui hankija jätab hanketeates kvalifitseerimise tingimusena
lg 3 tuleneva kohustusliku tegevusloa või registreeringu nõude kehtestamata (või samamoodi, kui hankija
lg 2 sätestatud juhul vähemalt ühte lõikes 1 punktis 1 või 2 sätestatud teavet hanketeates ei küsi) on hanketeade õigusvastane. Vastustaja seisukoht oleks õige juhul, kui
lg 1 lubaks kontrollida hankijal taotlejate ja pakkujate vastavust lisaks hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele ka seadusest tulenevatele kvalifitseerimise tingimusele. Või teisel juhul, kui
lg 3 toodud nõude näol ei oleks tegemist mitte kvalifitseerimise tingimusega, vaid ühega hankemenetlusest kõrvaldamise alusega. Sellisel juhul tuleb alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks otseselt seadusest, nagu on tegemist
Kehtiva riigihangete seaduse eelnõu 816 SE I algtekstis oligi kohustusliku tegevusloa või registreeringu nõue toodud § 38 lg 1 punktis 5 ühe hankemenetlusest kõrvaldamise alusena. Samas teisele lugemisele esitatud seaduse eelnõu 816 SE II sõnastuses oli seadusest tuleneva tegevusloa ja registreeringu nõue sätestatud juba kutsealasele ja tehnilisele pädevusele seatava kvalifitseerimise tingimusena, millises sõnastuses sai ka vastav nõue kehtiva seadusena vastu võetud.
lg 3 tuleneva registreeringu või tegevusloa nõude kehtestamine kvalifitseerimise tingimusena on ka põhjendatud, kuivõrd hankijale hanketeates kõigi seadusest tulenevate kohustuslike nõuete esitamise kohustuse panemine tagab hankemenetluse läbipaistvuse ja õigusselguse, kuivõrd (
lg 3 toodud registreeringu ja tegevusloa nõude näol on tegemist taotleja või pakkuja kutsealasele ja tehnilisele pädevusele seatava kvalifitseerimise tingimusega (millega nõustub ka vastustaja Otsuses), on hankija vastavalt
Kuivõrd Saue riigihanke puhul on kvalifitseerimise tingimused loetletud ka HD-s, on vastuolu kõrvaldamiseks vajalik muuta ka 4 HD vastavaid punkte 3.4 ja 3.5. Vastustaja on Otsuses jätnud täielikult käsitlemata küsimuse, kas Saue riigihankes võiks olla põhjendatud ka vastava tegevusloa koopia esitamise nõude kehtestamine, kuivõrd Maanteeameti kodulehel esitatavat teehoiutööde tegevuslubade nimekirja uuendatakse üksnes iga kuu esimeseks kuupäevaks (http://www.mnt.ee/atp/index.php?id=594), mistõttu ei pruugi nimekiri anda lubade kohta täpset teavet. Vastustaja Riigihangete Ameti juures asuve vaidlustuskomisjon palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud Kaebaja kanda. Kaebaja on nõustunud kõikide Otsuses toodud seisukohtade ja järeldustega, mis käsitlevad TS § 251 kohase teehoiutööde tegevusloa kohustuslikkust hankelepingu esemeks oleva talihooldustöö tegemiseks (kaevatava otsuse p-d 5-8), mistõttu eelnimetatud osas vaidlustuskomisjon täiendavaid seisukohti ei esita. Samas ei nõustu vaidlustuskomisjon Kaebaja seisukohaga, et tulenevalt
lg-st 3 on kohustuslik kehtestada teehoiutööde tegevusloa nõue kvalifitseerimise tingimusena HT-s ja HD-s. Kaebaja tõlgendab materiaalõiguse normi valesti.
lg 3 paneb hankijale üheselt kohustuse kontrollida, kas pakkuja või taotleja vastab
Seejuures ei ole vastav kohustus seotud asjaoluga, kas hankija on nõude, tõendada pakkujate või taotlejate vastavust õigusaktides kehtestatud erinõuetele (tegevusloa või registreeringu olemasolu) HT-s või HD-s ette näinud või mitte. Vastavalt
lg-le 1 on hankija kohustatud kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
lg 1 sätestab ammendava loetelu dokumentidest, mida hankija võib hanketeates nõuda pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks ning § 41 lg 1 sätestab ammendava loetelu dokumentidest, mida hankija võib hanketeates nõuda pakkujate või taotlejate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks.
lg 1, § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 koosmõjust nähtub, et hankija on HT-s kvalifitseerimise tingimuste esitamisel seotud
lg-s 1 ja § 41 lg-s 1 toodud dokumentide loeteluga, mille esitamist ta pakkujatelt või taotlejatelt võib nõuda ning mille alusel kvalifikatsiooni kontrollida. Asjaolu, et
lg-s 1 ja § 41 lg-s 1 ei ole märgitud dokumenti või tõendit, millega saab tõendada § 41 lg-s 3 nimetatud tegevusloa või registreeringu olemasolu, näitab, et
lg-s 3 sätestatu näol ei ole tegemist tavalise kvalifitseerimise tingimusega, mille esitamise hanketeates otsustab hankija vastavalt hanke olemusele, kogusele ja otstarbele (olles piiratud küll dokumentide loetelugu, mida tal on maksimaalselt õigus pakkujatelt või taotlejatelt nõuda), vaid erilise, otseselt seadusest tuleneva nõudega, mille olemasolu või puudumine ei sõltu hankijast ning millele vastavust (so tegevusloa või registreeringu olemasolu või vastavasse organisatsiooni kuulumist) hankija on kohustatud igal juhul pakkujate või taotlejate kvalifitseerimisel kontrollima ning vastava otsuse tegemisel ka arvestama. Vaidlustuskomisjon nõustub Kaebajaga, et
lg 1 kohustab hankijat kontrollima pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ega viita seejuures
lg-le 3, samas ei saa sellest teha järeldust, et kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll saab toimuda ainult
lg 1 alusel.
lg 3 sätestab iseseisvalt hankija kohustuse ning vastavalt ka õiguse kontrollida pakkuja või taotleja vastavust õigusaktides esitatud erinõuetele, mistõttu hankija ei pea vastava otsuse tegemisel tuginema
lgle 1, nagu väidab Kaebaja kaebuse p-s 11.
lg-st 3 tuleneb otseselt, et pakkuja või taotleja vastavust õigusaktides esitatud erinõuetele kontrollitaksegi viidatud sätte, so
See asjaolu annab ka aluse vaidlustuskomisjoni järeldusele, et tegemist on iseseisva ning otseselt seadusest tuleneva kvalifitseerimise alusega, mida hankija ei pea dubleerima HT-s.
lg-s 1 on sätestatud hankija õigus ja kohustus nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks teatud andmete või dokumentide esitamist. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et
lg-s 3 on niisugune nõue seatud sõltuvusse sellest, kas hankijal on võimalik kontrollida andmeid pakkuja või taotleja erinõuetele vastavuse kohta registri vahendusel. Hankija kohustusele kontrollida pakkujate või taotlejate vastavust
lg-s 3 sätestatud tingimusele ei vasta alati hankija kohustus nõuda vastava tõendi esitamist. Kaebaja on viidanud
lg-s 3 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse analoogiale
lg-ga 2, mis kohustab hankijat, juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga, nõudma hanketeates teatud teavet (
lg 1 p-des 1 või 2 nimetatut) ning teeb sellest järelduse, et sama kohustus on hankijal ka tulenevalt
Tegelikult näitab just eeltoodud viide, et
lg-s 3 sätestatud teavet ei ole hankija kohustatud hanketeates nõudma.
lg-s 2 on seadusandja konkreetselt sätestanud /…/ peab hankija hanketeates muuhulgas alati nõudma/…/,
Juhul, kui seadusandja oleks soovinud ühesuguse regulatsiooni kehtestamist, oleks ta kahtlemata kasutanud normis ka ühesugust sõnastust. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Asja materjalidest nähtuvalt on Tänavapuhastuse AS vaidlustuse ja kaebusega taotletud eesmärk, et hankija viiks HD kooskõlla
-ga, kuna väidetavalt need ei ole seadusega kooskõlas, tegelikult saavutatud juba kaebuse menetlusse võtmise ajaks. Nimelt muutis Saue VV HT ja HD, arvestades vaidlustuskomisjoni otsusega, et saaks jätkata kiireloomulist hankemenetlust ja vältida edasisi vaidlustusi. Järelikult kaebaja huvi Otsuse tühistamise vastu on seotud eelkõige sellega, et saada tagasi vaidlustuse esitamisel kaebaja poolt tasutud riigilõiv 10 000 krooni, mis tulenevalt vaidlustuse rahuldamata jätmisest jäi kaebaja kanda. Seega on vaidlus eelkõige selles, kas HT peatükis III.2.3 (tehniline ja kutsealane pädevus) ja HD p-des 3.4 ja 3.5 (pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid) pidi olema kajastatud TS § 251 teehoiutööde tegevusloa nõue. Samas ei ole vaidlust, et TS § 251 lg 2 p 1 ja lg 4 p 2 koosmõjust tulenevalt pakkujal peab sõiduteel libedustõrje tööks nimetatud tegevusluba olemas olema (hankija ei saaks § 41 lg 3 ja TS § 251 kohaselt kvalifitseerida pakkujat ega sõlmida temaga hankelepingut, kui tal vastav tegevusluba puudub). Vaidlustuskomisjon oma Otsuses ei ole siiski nõustunud kaebaja seisukohaga, et Hankija on kohustatud kehtestama HT-s või HD-s kvalifitseerimise tingimusena nõude kõnealuse tegevusloa olemasolu kohta. Kohus jagab antud juhul vastustaja seisukohta ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning Otsus õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebaja õigusi. Kohus ei pea seejuures vajalikuks kogu argumentatsiooni üle korrata, ja rõhutab eelkõige järgmist. 2. HT peatükis III.2.3 ja HD p-des 3.4 ja 3.5 ettenähtu näol on tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalike andmete, nõuete dokumentidega.
lg 3 kohaselt, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, kontrollib hankija, kas pakkujal või taotlejal on selline tegevusluba või registreering või kas ta kuulub vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, nõudes vajaduse korral pakkujalt või taotlejalt sellekohast tõendit, kui 6 need andmed ei ole hankijale oluliste kulutusteta registri kaudu kättesaadavad. Antud juhul on niisuguseks „õigusaktides kehtestatud erinõudeks“ TS § 251 teehoiutööde tegevusloa olemasolu nõue. Pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja vastavate asjaolude tõendamise kord on ammendavalt sätestatud
§-s 38. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine on sätestatud
§-s 39, mille lg 1 järgi hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Tulenevalt
lg-st 1 pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks saab hankija nõuda hanketeates ühe või mitme selles sättes (ammendavalt) loetletud dokumendi esitamist. Samamoodi sätestatakse ammendavalt
lg-s 1 andmed ja dokumendid, mida hankija nõuab hanketeates pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile. Kuivõrd TS §-st 251 tuleneva teehoiutööde tegevusloa olemasolu kontrollimise nõue on sätestatud
lg-s 3 ja niisuguse dokumendi esitamist ega hanketeates kajastamist ei nõua ei
lg 1 ega § 41 lg 1, siis nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud tegevusloa nõue ei pea formaalselt ega obligatoorselt olema esitatud ei HT-s ega HD-s. Nimelt lisaks juba ülalmärgitule,
lg-s 2 on sätestatud, et hankedokumentides peab sisalduma vähemalt järgmine teave, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei ole nimetatud hanketeates. Kuivõrd
ei kohusta HD-s märkima
lg-st 3 tulenevat nõuet ning kohus on tuvastanud, et kõnealune nõue ei pidanud sisalduma ka hanketeates, siis järelikult kaebaja vastupidine seisukoht on väär. Samuti on ekslik kaebaja arvamus, et kui hanketeates ei ole kvalifitseerimistingimust sätestatud, siis ei ole õigust selle sätte alusel jätta edukaks tunnistatud pakkujat kvalifitseerimata. Kohus leiab, et hankija ei vabane seadusest tulenevast kohustusest järgida
lg 3 nõuet ja kontrollida tegevusloa olemasolu, sõltumata sellest, kas tingimus oli sätestatud ka hanketeates või kas keegi pakkujatest esitaks selle tegevusloa puudumise kohta vaidlustuse.
lg-st 3 tulenev on otse seadusest tulenev asjasolu, mida tuleb hankijal kontrollida enne hankelepingu sõlmimist, ning kõnealuse erinõude täitmata jätmise korral lepingut sõlmida ei tohi. Kui andmed ei ole hankijale oluliste kulutusteta registri kaudu kättesaadavad, siis on hankijal osundatud sättest tulenevalt õigus nõuda pakkujalt või taotlejalt sellekohast tõendit. 3. Samas nõustub kohus kaebajaga selles, et riigihanke selguse ja läbipaistvuse huvides ning asjatute vaidlustuste ärahoidmiseks võiks ka vaidlusalune nõue kvalifitseerimise tingimusena HT-s ja HD-s olla nimetatud. Tegelikult on seda möönnud ka vaidlustuskomisjon nii Otsuses kui ka kohtulikul asja arutamisel. Ilmselt on olnud samal seisukohal ka Saue VV, kes just edasiste vaidlustuste vältimise soovist kantuna viis sisse vastavad muudatused neisse dokumentidesse. Sellest aga ei saa teha järeldust, et hankija on vastavalt
Seega ei nõustu kohus samuti kaebaja väitega, et „tema kaebus jäeti rahuldamata, kuigi sisulises osas vaidlustaja sai oma õiguse“ /tl 121 pöördel/. Asjaolu, et vastustaja möönis, et teehoiutööde tegevusloa olemasolu nõude võinuks mõistlikkuse kaalutlustel kirjutada sisse HT-sse, ei tähenda, et vaidlustuskomisjon oleks nõustunud Tänavapuhastuse AS vaidlustuses esitatuga, et Saue VV oli kohustatud HT ja HD nimetatud osas muutma. Neil ülaltoodud asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks ka kaebaja etteheide, et vastustaja on Otsuses jätnud täielikult käsitlemata küsimuse, kas Saue riigihankes võiks olla põhjendatud ka vastava tegevusloa 7 koopia esitamise nõude kehtestamine, kuivõrd Maanteeameti kodulehel esitatavat teehoiutööde tegevuslubade nimekirja uuendatakse üksnes iga kuu esimeseks kuupäevaks, mistõttu ei pruugi nimekiri anda lubade kohta täpset teavet. Kohus on eelmärgitut arvestades seisukohal, et vastustaja jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata ja põhjendamatu vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu Tänavapuhastuse AS enda kanda õigesti ning piisavalt ja asjakohaselt motiveeritult. 4. Kaebuse esitaja on palunud jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista ühtlasi vaidlustuskomisjonilt ja Saue VV-lt solidaarselt välja Tänavapuhastuse AS menetluskulud. HKMS § 92 lg-s 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks. Järelikult jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende suuruse põhjendatust ja kandmise tõendatust. Kuna vaidlustuskomisjon ega Saue VV ei ole kohtukulude nimekirja ja tõendeid kulu kandmise kohta kohtule esitanud, siis jäävad ka teiste menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.