← Eesti

3-09-1844/42

Obsah (5)§ 26§ 92§ 31§ 93§ 14

3-09-1844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1844 Haldusasi AgroPo

§ 26lg 1 p 6/.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda /

§ 92lg 1/. 3. Mõista Agro

Power OÜ-lt välja Rakvere Soojus AS kasuks tema kantud õigusabikulude katteks 15 000 krooni (viisteist tuhat krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 1 ja 7/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 10.02.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. 1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

  1. AS Rakvere Soojus (edaspidi ka - Hankija) korraldas väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse vormis riigihanke Rakvere linna kaugküttevõrku soojusenergia ostuks (edaspidi - Riigihange). Vastav kvalifitseerimissüsteemi teade avaldati riigihangete registris 18.02.
  3. 30.04.2009 saatis Hankija kõigile kvalifitseeritud pakkujatele pakkumuse esitamise ettepaneku, mis sisaldas muuhulgas informatsiooni, et Hankija on 14.04.2009 teinud otsuse kvalifitseerida 7 pakkujat (loetelu oli lisatud). Nende hulgas olid ka Agropower OÜ ja NSV Fram Ehitus OÜ. Hankija seadis pakkumuste esitamise tähtpäevaks 28.05.
  5. 08.06.2009 sai AgroPower OÜ Hankija poolt 03.06.2009 tehtud otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Saadetud protokollist selgus, et seitsmest kvalifitseeritud pakkujast oli oma pakkumuse esitanud kolm. Hankija oli oma otsusega tunnistanud vastavaks AgroPower OÜ ja OÜ NSV Fram Ehitus pakkumused ning tagasi lükanud AS Fortum Termest pakkumuse.
  6. 08.06.2009 esitas Hankija AgroPower OÜ-le ja OÜ-le NSV Fram Ehitus kutsed läbirääkimistele, mis toimusid 16.06.
  7. 15.07.2009 esitas Hankija kutsed läbirääkimiste teisele etapile. Teine etapp viidi läbi kirjalikult, pakkumused tuli esitada 17.07.
  9. 17.07.2009 tegi Hankija otsuse tunnistada edukaks NSV Fram Ehitus OÜ pakkumus.
  10. 24.07.2009 laekus Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi - Vaidlustuskomisjon) Agro Power OÜ vaidlustus, milles paluti tunnistada kehtetuks Hankija 17.07.
  11. a otsus OÜ NSV Fram Ehitus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
  12. 14.08.2009 otsusega nr 179-09/111069 (edaspidi – Otsus) jättis Vaidlustuskomisjon Agro Power OÜ vaidlustuse rahuldamata /tl 7-12/.
  13. 21.08.2009 esitas Agro Power OÜ kohtule kaebuse taotlusega tühistada riigihanke „Rakvere linna kaugküttevõrku soojusenergia ost“ raames Rakvere Soojus AS tehtud otsus tunnistada edukaks OÜ NSV Fram Ehitus pakkumus /tl 1-6, 17-21/.
  14. 31.08.2009 sõlmis Hankija hankelepingu OÜ-ga NSV Fram Ehitus /tl 78-81/. Rriigihanke aruanne on avaldatud 04.09.2009 riiklikus riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/rhr/external.svc?page=Info&op=4&id=1 45877).
  15. 16.09.2009 kohus võttis kaebuse menetlusse Vaidlustuskomisjoni 14.08.2009 otsuse nr 179-09/111069 tühistamise taotluse menetlemiseks. Kohus tunnistas vastustajaks Vaidlustuskomisjoni ning kaasas menetlusse kolmandate isikutena AS Rakvere Soojus ja OÜ NSV Fram Ehitus /tl 37/.
  16. 01.10.2009 määrusega kohus määras lahendada AgroPower OÜ kaebus kirjalikus menetluses /tl 57/.
  17. 07.10.2009 esitasid Vaidlustuskomisjon kaebuse kohta oma seletuse /tl 67-70/ ja AS Rakvere Soojus oma arvamuse /tl 73-75/. NSV Fram Ehitus OÜ omapoolset seisukohta ei esitanud.
  18. 03.11.2009 esitas Agro Power OÜ kohtule kaebuse täienduse koos taotluse muudatusega, paludes tuvastada riigihanke „Rakvere linna kaugküttevõrku soojusenergia ost" raames Rakvere Soojus AS tehtud otsuse tunnistada edukaks OÜ NSV Fram Ehitus pakkumuse õigusvastasus /tl 88-94/.
  19. 17.11.2009 esitas Vaidlustuskomisjon kaebuse muudatuse kohta oma täiendava seisukoha /tl 105-107/. 2
  20. 25.11.2009 määrusega kohus võttis vastu kaebuse esitaja taotluse muudatuse, tunnistas vastustajaks AS Rakvere Soojus ning samas arvas menetlusosaliste hulgast välja Vaidlustuskomisjoni ja OÜ NSV Fram Ehitus /tl 109-111/. Nimetatud määrust ei vaidlustatud.
  21. 23.12.2009 esitas AS Rakvere Soojus oma täiendava seisukoha kaebuse muudatuse kohta /tl 115-117/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja AgroPower OÜ on seisukohal, et otsus, millega tunnistati edukaimaks pakkumuseks OÜ NSV Fram Ehitus pakkumine, on õigusvastane, kuivõrd tegemist on riigihangete seaduse (edaspidi - RHS) § 38 lg 1 p-ga 4 vastuolus oleva otsusega e. edukamaks tunnistatud pakkujal olid maksuvõlad. Vaidlustuskomisjon on oma Otsuses nentinud, et RHS ei kohusta hankijat tegema pakkuja kohta nn pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsust ja kuna pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse võib hankija teha mis tahes ajal, siis hiljemalt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise hetkeks on teistele hankemenetluses osalevatele isikutele selge, et hankija ei kavatse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kohta hankemenetlusest kõrvaldamise otsust teha. Seetõttu on pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu sisuliselt vaidlustatav hankija kohustus kõrvaldada pakkuja RHS § 38 lg 1 alusel hankemenetlusest, et takistada sellise pakkujaga hankelepingu sõlmimist, mida Vaidlustaja on käesoleval juhul teinud. Vaidlustuskomisjon märgib, et põhimõtteliselt ei ole RHS § 38 lg 1 kohaselt välistatud ka hankija poolt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta otsuse tegemine pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist.
  22. juulil
  23. a on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi – PMTK) väljastanud teate OÜ NSV Fram Ehitus maksevõlgnevuste kohta. maksuvõlgade tõend nr 88/11333 kohaselt oli OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõlg
  24. mai
  25. a puudu, kuid maksusummadelt oli arvutatud arvestuslik intress 500, 42 krooni; maksuvõlgade tõendi nr 8-8/11334 kohaselt oli OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõlg
  26. mai
  27. a seisuga 251 187,77 krooni; maksuvõlgade tõendi nr 8-8/11335 kohaselt oli
  28. juuni
  29. a seisuga OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõlg puudu, kuid maksusummadelt oli arvutatud arvestuslikku intressi 1329, 89 krooni /tl 13-15/. Seega ei vastanud pakkuja pakkumise kvalifitseerimise järgselt ning läbirääkimistele kutsumisel RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele ning ei vasta ka RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimustele parima pakkumuse otsuse tegemise hetkel. RHS § 38 lg 1 p 4 on imperatiivne õigusnorm, mille sisu ja tagajärg pakkujatele tuleneb otseselt RHS-ist ja hankija ei saa seejuures kasutada kaalutlusõigust ja diskretsiooni. Vaidlustuskomisjon on oma Otsuses nentinud, et tuleb möönda, et RHS ei reguleeri maksuvõla arvestamise, maksudeklaratsioonide esitamise ega nende muutmise/parandamisega seonduvat, mistõttu vaidlustuskomisjon ei oma pädevust kontrollida ega hinnata pakkuja ja/või Maksu- ja Tolliameti tegevust. Küll on aga eelnimetatud kontrolli pädevus halduskohtul. Käesoleval juhul saab vaidlustuskomisjon anda Hankija otsuse kooskõlale RHS-iga hinnangu ainult tagajärje kaudu, mis on saabunud maksudeklaratsiooni muutmisel väljaspool hankemenetlust, vastavat muutmist reguleerivate õigusaktide (maksukorralduse seadus, käibemaksuseadus) alusel. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kõrvaldada pakkuja, kelle maksude tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kuna RHS § 38 lg-st 1 tuleneb hankijale üksnes keeld sõlmida hankelepingut pakkujaga, kellel esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused, siis saab vaidlustuskomisjon tunnistada kehtetuks Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta üksnes juhul, kui vaidlustuskomisjon tuvastab asjaolud, mille esinemisel on Hankijal keelatud Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. Kaebuse esitaja on seisukohal esinevad asjaolud, mille tõttu on hankijal keelatud Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. Kuivõrd OÜ NSV Fram Ehitus kinnitab ka ise, et deklaratsioonid parandati
  30. augustil
  31. a. 3 Seega esineb RHS § 38 lg 1 p-st 4 tulenev alus e. keeld sõlmida hankeleping pakkujaga, kellel esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Kuivõrd tegelikult olid OÜ-l NSV Fram Ehitus maksevõlgnevused nii kvalifitseerimise hetkel kui ka edukama pakkumise otsuse tegemisel, on tegemist õigusvastase otsusega. Lisaks rikub sellise otsuse tegemine RHS-st tulenevat isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on RHS-s nimetatud nii eesmärgi kui põhimõttena, seega võib järeldada, et seaduseandja peab seda äärmiselt oluliseks. Vaidlustaja on seisukohal, et riigihanke nr 111069 hankemenetluses osalejaid pole võrdselt koheldud. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab läbipaistvust, sest kui läbipaistvuse põhimõttest kinni ei peeta, ei ole rikkumist võimalik tuvastada. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagab hanketeadete või kavandatavate hangete kohta informatsiooni avaldamine, pakkujatele, taotlejatele ja asjast huvitatud kolmandatele isikutele informatsiooni andmine läbipaistval viisil, pakkumuste avamine ja otsuste tegemine komisjoni poolt, otsuste põhjendatus ja läbipaistvus, omistatud hankelepingute kohta aruannete ja nende lisade esitamine ning hankeprotsessi dokumenteerimine. Põhimõtteks on, et hankemenetluse mis tahes etapil koheldakse pakkujaid või taotlejaid võrdselt, sõltumata nende päritoluriigist, suurusest või omandivormist (väljavõte Rahandusministeeriumi Riigihangete juhise p 2.1.1). Kuivõrd
  32. juunil
  33. a sai hankija teada, et OÜ NSV Fram Ehitus võivad olla maksuvõlgnevused (Vaidlustuskomisjoni Otsus käesolevas asjas), kuid ei reageerinud informatsioonile ning ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, on Hankija käesoleval juhul rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd mööda on vaadatud puudustest, mille tõttu oleks tulnud tuginedes RHS § 38 lg 1 p- le 4 pakkuja edasisisest menetlusest kõrvaldada. Kõrvaldamata jätmisega rikkus hankija seadusest tulenevaid kohustusi riigihanke edukama pakkumuse kinnitamisel, mis omakorda rikub kaebuse esitaja õigusi riigihanke menetluses. Vastustaja AS Rakvere Soojus palub samuti jätta AgroPower OÜ kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõla olemasolu tõendamiseks PMTK poolt
  34. juulil väljastatud tõendid. Tõendi nr 8-8-/11333 kohaselt OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlg puudus, kuid maksusummadelt oli arvestatu arvestuslik intress 500.42 krooni. Tõendi nr 8-8-/11334 kohaselt oli OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõlg
  35. mai
  36. a seisuga 251,187.77 krooni. Tõendi nr 8-8/11335 kohaselt
  37. juuni
  38. a seisuga OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõlg puudus, kuid maksusummadelt oli arvutatud arvestuslikku intressi 1,329.89 krooni. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et OÜ-ga NSV Fram Ehitus hankelepingu sõlmimine on välistatud. AS Rakvere Soojus arusaama kohaselt heidab kaebuse esitaja talle ette, et viimane ei kontrollinud hankemenetluse jooksul igapäevaselt, kas hankemenetluses osalejatel on maksuvõlg. Kaebuse esitaja on välja toonud 3 kuupäeva, millal väidetavalt esines OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlg. Viitega RHS § 38 lg 1 p 4 ja § 39 lg 3 sätetele märgib AS Rakvere Soojus, et OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõla esinemine on ümber lükatud PMTK poolt 04.08.
  39. a tõenditega nr 8-8/12959, nr 8-8/12961 ning nr 8-8/
  40. Maksukorralduse seaduse (edaspidi – MKS) § 89 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema poolt või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult. Maksuseadustes, tollieeskirjades ja selle alusel kehtestatud määrustes võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab: 1) taotlema deklaratsiooni muutmist või kehtetuks tunnistamist; 2) korrigeerima maksusummat edaspidi esitatavates deklaratsioonides; 3) esitama parandatud, õigete andmetega deklaratsiooni. Seega annab MKS isikule võimaluse ebaõiget deklaratsiooni parandada, millist võimalust OÜ NSV Fram Ehitus ka kasutas. AS Rakvere Soojus selgitab, et OÜ NSV Fram Ehitus oli jätnud deklareerimata ühe tehingu, millest OÜ-l NSV Fram Ehitus tekkis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellest tulenevalt saigi võimalikuks ekslike andmetega deklaratsiooni esitamine ning nimetatud asjaolu tõttu 4 väljastas PMTK ka eksliku tõendi, et 11.05, 21.05 ja 11.06.2009.a. oli OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlg. Kuna on leidnud tuvastamist, et tegelikkuses maksuvõlga ei esinenud, siis vaatamata asjaolule, et parandused deklaratsioonides esitati pärast pakkumuse edukaks tunnistamise lõppu, tuleb lähtuda eeldusest, et maksuvõlga ei ole kunagi olnud. Seetõttu on AS Rakvere Soojus seisukohal, et ta ei pidanud OÜ-d NSV Fram Ehitus hankemenetlusest kõrvaldama. AS-le Rakvere Soojus jääb selgusetuks, mil viisil on tema hankijana kohelnud isikuid ebavõrdselt. Kuna eelnevalt on juba selgitatud, et OÜ-l NSV Fram Ehitus ei esinenud maksuvõlga, ei ole väide ka ebavõrdsest kohtlemisest põhjendatud. Teisi asjaolusid, mis viitaks võrdse kohtlemise kohustuse rikkumisele kaebuse esitaja välja toonud ei ole. Kaebuse esitaja poolt esitatud vaidlustuse läbivaatamiseks toimunud vaidlustusmenetluse ajaks hankemenetlust ei peatatud. Vaidlustusmenetlus lõppes RHS § 126 lg 1 p 4 sätestatud lahendiga. Otsusest teavitati AS Rakvere Soojus 14.08.
  41. a. Võttes arvesse RHS § 128 lg 1 sätestatud, sõlmisid AS Rakvere Soojus ja OÜ NSV Fram Ehitus 31.08.
  42. a hankelepingu. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. RHS § 129 lg-st 4 tuleneb, et kaebuse esitaja kaebust ei ole võimalik rahuldada ning kaebuse esitajal on võimalik taotleda õigusvastasuse tuvastamist juhul, kui ta suudab põhistada, milline on kaebuse esitaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuses vastavasisulist põhjendust ei nähtu. AgroPower OÜ täiendavad seisukohad: Edukaimaks tunnistatud pakkujal olid maksuvõlad, pakkumismenetluse kestel ning siiamaani on selgusetu maksevõlgade puudumine, kuivõrd põhjendused maksevõla ja selle parandamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd tegemist on vaieldava tõendiga, siis tuleb OÜ-l NSV Fram Ehitus tõendada oma maksuvõla puudumine muude dokumentidega, kuivõrd praegu puudub selgus, kas maksevõlg eksisteeris või mitte. Kuivõrd tõendamata on, et pakkuja vastas RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimustele, sest on tegemist otsusega, mis on õigusvastane. Viitega RHS § 129 lg-le 4 märgib kaebaja, et käesoleval juhul on põhjendatud huviks kaebuse esitaja soov esitada hilisemalt kahjunõue. Kuivõrd kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleva pakkumuse edukaks tunnistamise puhul on tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning õigusvastasuse tuvastamine annab hilisemalt võimaluse esitada kahjunõue. Kahju seisneb nii saamata jäänud tulus kui ma menetluskuludes, mida kaebuse esitaja on pidanud kandma seoses õigusabiteenuse ostmisega. Hankija on oma
  43. oktoobri
  44. a seisukohtades lisanud maksuvõlgade puudumise tõendid OÜ NSV Fram Ehitus kohta, mis on võetud PMTK-lt
  45. augustil
  46. a järgmiste kuupäevade kohta 11.06.2009, 21.05.2009, 11.05.
  47. Hankemenetluses esitas OÜ NSV Fram Ehitus oma tõendi pakuvõlgade puudumise kohta alles peale hankemenetluse lõppu. Sisuliselt on AS Rakvere Soojus rikkunud oluliselt menetlusnorme, võttes vastu hiljem esitatud tõendid ning eeltoodu fakt tõendab juba asjaolu, et hankemenetluse raames ei koheldud isikuid võrdselt. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma kaebuse lisas
  48. esitanud maksuvõlgade tõendid, mis kinnitavad OÜ NSV Fram Ehitus maksuvõla olemas olekut (24.07.2009). Seega on tegemist olukorraga, kus on olemas kaks vastandlikku tõendit ühelt ja samalt riigiasutuselt, mis kinnitavad, et ühel juhul ettevõttel on, ja teisel juhul ei ole samadel kuupäevadel maksuvõlgnevusi. Sisuliselt on tõendid kohtumenetluses sama väärtusega ning tulenevalt eeltoodust ei saa lugeda tõendatuks maksuvõlgade puudumise fakti, pelgalt eeltoodud tõendite alusel. Kohtumenetluse, ega menetluse raames, mis toimus Vaidlustuskomisjonis, ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, milline tehing tehti, mille tõttu tekkis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tehingu väide on paljasõnaline ning tõendamata. Kuna RHS § 38 lg-st 1 tuleneb 5 hankijale üksnes keeld sõlmida hankelepingut pakkujaga, kellel esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused, siis saab Vaidlustuskomisjon tunnistada kehtetuks Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta üksnes juhul, kui vaidlustuskomisjon tuvastab asjaolud, mille esinemisel on Hankijal keelatud Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et esinevad asjaolud, mille tõttu on Hankijal keelatud OÜ-ga NSV Fram Ehitus hankelepingu sõlmimine. Kuivõrd OÜ NSV Fram Ehitus kinnitab ka ise, et deklaratsioonid parandati
  49. augustil
  50. a. Seega esineb RHS § 38 lg 1 p-st 4 tulenev alus e. keeld sõlmida hankeleping pakkujaga, kellel esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Tulenevalt eeltoodust, on tegemist õigusvastase otsusega haldusmenetluse seadustiku (edaspidi – HMS) § 52 mõistes, kuivõrd ei vasta seaduslikkuse nõuetele. Lisaks rikub sellise otsuse tegemine riigihangete seadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd
  51. juunil
  52. a sai Hankija teada, et OÜ-l NSV Fram Ehitus võivad olla maksuvõlgnevused (
  53. augusti
  54. a vaidlustuskomisjoni otsus käesolevas asjas), kuid ei reageerinud informatsioonile ning ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, on Hankija käesoleval juhul rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd mööda on vaadatud puudustest, mille tõttu oleks tulnud tuginedes RHS § 38 lg 1 p-le 4 pakkuja edasisisest menetlusest kõrvaldada. AS Rakvere Soojus seisukohad kaebuse täienduse kohta Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi argumente, kordab ka vastustaja oma 07.10.
  55. a vastuses esitatud seisukohta. Vastustaja on seisukohal, et OÜ NSV Fram Ehitus poolt oma seadusest (MKS § 89 lg 1) tuleneva õiguse kasutamist ning deklaratsioonides esinenud vea parandamist ei saa lugeda taunitavaks käitumiseks. Vastupidiselt kaebuse esitaja poolt väidetule on vastustaja seisukohal, et hankemenetluses on tõendatud maksuvõla puudumine ja seda vastavalt PMTK tõendile maksuvõlgade puudumise kohta 04.08.2009.a. Maksu- ja tolliameti (MTA) põhimääruse § 7 lg 1 p 2 kohaselt on MTA ülesandeks riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine. Vastustaja leiab, et kuna selleks pädev isik on väljastanud tõendi, millega kinnitab, et pakkujal puudus maksuvõlg, on kaebuse esitaja väited maksvõla olemasolust ümber lükatud. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et maksudeklaratsiooni muutmise aluseks oleva tehingu toimumise väide on paljasõnaline, märgib vastustaja, et nimetatud asjaolu kohta ei saa tema tõendeid esitada, ning neid esitab vastavalt kohtu nõudmisele MTA. Vastustaja märgib siiski, et riigihankemenetluses tehtud otsuste õigsuse kontrollimise puhul on oluline asjaolu, et PMTK väljastas tõendi, milles kinnitas maksuvõla puudumist riigihanke läbiviimise perioodil. Kuna vastustaja on tõendanud tema käsutuses olevate lubatud tõenditega, et maksuvõlga ei esinenud, siis vaatamata asjaolule, et parandused deklaratsioonides esitati pärast pakkumuse edukaks tunnistamise lõppu, tuleb antud juhul asuda PMTK -ga samale seisukohale, et maksuvõlga ei ole kunagi olnud. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et ta ei saanud ega pidanud OÜ-t NSV Fram Ehitus hankemenetlusest kõrvaldama. Kaebuse esitaja tuginemine HMS-le ei ole õige. HMS § 2 lg 2 kohaselt tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Seega ei ole riigihankemenetluses tehtud otsused, erinevalt kaebuse esitaja käsitlusest, haldusaktid ning seega ei laiene riigihankemenetluses tehtud otsustele HMS-s haldusaktidele sätestatud nõuded. 6 Vastustaja leiab, et tõendite vastuvõtmisega ei rikkunud vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustajal oli kohustus kaitsta tema poolt tehtud otsuseid ning esitada oma väidet kinnitavad tõendid. Tõendite kogumist vaidlustuse esitamise puhul ei saa vastustaja seisukoha kohaselt võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks nimetada. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu ka Vaidlustuskomisjoni Otsuse p-le 11.5., milles komisjon märkis, et võrdselt saab kohelda pakkujaid võrdsete asjaolude korral ning et vastustaja on pakkumuse edukaks tunnistamisel kohelnud võrdselt kõiki pakkujaid, kes hankemenetluses kvalifitseeriti ning kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud. Vastustaja märgib täiendavalt, et ta kontrollis enne hankemenetluses tehtud otsuste tegemist, kas OÜ-l NSV Fram Ehitus on maksuvõlg. OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlga otsuste tegemise ajal ei esinenud. PMTK poolt väljastatud 04.08.
  56. a tõendiga on tõendatud, et OÜ-l NSV Fram Ehitus puudus maksuvõlg hankemenetluse jooksul. Vaidlustuskomisjon märkis oma Otsuse p-s 12.3., et temal puudub pädevus kontrollida või hinnata pakkuja ja/või MTA tegevust seoses maksuvõla arvestamise, maksudeklaratsioonide esitamise ega nende muutmise/parandamisega. Vaidlustuskomisjon märkis, et ta saab anda hinnangu Hankija (vastustaja) tegevusele tagajärje kaudu. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber PMTK poolt 04.08.
  57. a esitatud tõendi. Nende tõendite esitamise tagajärjel on selge, et OÜ-l NSV Fram Ehitus puudus maksuvõlg hankemenetluse jooksul. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud RHS-s toodud riigihangete läbiviimise korda ning tema poolt 17.07.
  58. a vastu võetud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei ole õigusvastane. Eeltoodut arvesse võttes palub vastustaja jätta AgroPower OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  59. Kohus märgib kõigepealt, et käesolevas otsuses ei kajastata Vaidlustuskomisjoni ega Rakvere Soojus AS seisukohti, mis puudutavad kohtu poolt algselt vastustaja määratlemist ja kaebaja taotluse tõlgendamist, kuna selles osas on kohus lähtunud kehtivatest seadustest (RHS ja

) ja kohtupraktikast ning esitanud oma vastavad põhjendused 07.09.2009, 16.09.2009 ja 25.11.2009 määrustes /tl 32, 37, 109-111/ ning kaebaja ise ei esitanud vastuväiteid kohtu seisukohale kaebuse eseme, vastustaja ja kolmandate isikute kaasamise küsimuses. Kuna praeguse seisuga käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus hoopis AgroPower OÜ tuvastamiskaebuse Hankija 17.07.2009 otsuse peale tunnistada edukaks NSV Fram Ehitus OÜ pakkumus, siis jäävad menetlusosaliste seisukohtade raames Vaidlustuskomisjoni seisukohad, samuti AS Rakvere Soojus seisukohad Vaidlustuskomisjoni Otsuse osas hoopis kajastamata. 2. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb AgroPower OÜ kaebus sisuliselt läbi vaadata, kuna kaebajal on tuvastamistaotluse esitamiseks põhjendatud huvi. Puudub kahtlus, et kui vaidlustatud haldusakti näol on tegemist õigusvastase haldusaktiga ja selle tagajärjel ning kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise arvel on sõlmitud hankeleping isikuga, kelle pakkumust ei oleks tohtinud edukaks tunnistada ja kellega ei oleks tohtinud lepingut sõlmida, siis võib olla sellega tekitatud kahju samas riigihankes osalenud kaebuse esitajale. Seega ei ole välistatud kaebaja hilisem soov ja võimalus esitada kahjunõue näiteks saamata jäänud tulu osas. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohustatud esitama talle väidetavalt kahju tekitanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet koos kahjunõudega (kuigi see on menetlusökonoomika seisukohalt mõistlikum), vaid võib seda teha ka eraldi menetluses, siis puudub kohtul alus väita, et kaebuse esitajal kõnelauses riigihankes osalenuna ei saa olla väidetavat põhjendatud huvi. Samas on kohus veendunud, et AgroPower OÜ kaebus on alusetu. 7 3. Käesoleval juhul AgroPower OÜ leiab, et Rakvere Soojus AS on kaevatud otsuse tegemisel eiranud RHS § 38 lg 1 p 4 nõuet ja rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sh õigust võrdsele kohtlemisele. Kohus sellega ei nõustu. Samuti on HMS § 2 lg-st 2 tulenevalt kaebaja tuginemine oma väidetes HMS-le asjakohatu. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Seega on isiku hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks RHS § 38 lg 1 p 4 järgi

  1. a)riiklike maksude,
  2. b)elu- või asukoha kohalike maksude ja
  3. c)sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustuse rikkumine. MKS § 3 lg 2 kohaselt on riiklikud maksud: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; ja 8) raskeveokimaks. Puudub kahtlus, et RHS § 38 lg 1 p 4 on imperatiivne säte, mis ei anna hankijale kaalutlusõigust hindamaks asjaolusid, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel on pakkuja maksukohustusi täitnud või ei ole täitnud. Järelikult RHS § 38 lg 1 p 4 ja MKS § 3 lg 2 sätetest tulenevalt saab olla hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks riiklike maksude osas üksnes tulumaksu, sotsiaalmaksu, maamaksu, hasartmängumaksu, käibemaksu, tollimaksu, aktsiiside ja raskeveokimaksu kohustuse mittenõuetekohane täitmine. 4. RHS § 38 lg 1 p 4 eesmärk on tagada, et hankes osalevad isikud oleksid maksevõimelised ja jätkusuutlikud ning konkureeriksid riigihankemenetluses võrdsetel alustel. RHS ei reguleeri maksuvõla arvestamise, maksudeklaratsioonide esitamise ega muutmise/parandamisega seonduvat. Samas kohus leiab, et kehtiva RHS mõttest tulenevalt isikut ei pea kõrvaldama menetlusest suvalisel hetkel tal olemas olnud juhusliku võla tõttu. RHS § 38 lg 1 p-st 4 ei tulene, et see kohustaks pakkujat seadusvastaselt hoiduma maksudeklaratsiooni parandamisest ja sellega seadust rikkuma selleks, et vältida kasvõi minimaalse maksuvõla tekkimist. Kohus järeldab seda alljärgneva põhjal. Kuni 28.03.2008 kehtinud RHS § 38 lg 1 p 4 redaktsioon nägi ette, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mistahes ajal pakkuja või taotleja, kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel. Kuigi Riigikogu stenogrammid ja seaduseelnõude seletuskirjad ei ole kohtumenetluses tõenditeks, on neid siiski kohtupraktikas kasutatud ja kasutatakse abivahenditena seadusandja tahte tõlgendamisel. Nii ilmnebki Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 170 SE I seletuskirjast, et kõnealuse sätte muudatus pidi kõrvaldama seni kehtinud ebaproportsionaalse piirangu. Oluline on see, et RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Samas ei tulene nimetatud sättest, et hankijal on kohustus igapäevaselt isikute tingimustele vastavust kontrollida. Igal juhul ei sõlmita hankelepingut niisuguse isikuga, kes ei vasta nõuetele. 5. Kohus on seisukohal, et RHS § 38 lg 1 p 4 ei sätesta samuti võimalust kellegi hankemenetlusest kõrvaldamiseks pelgalt arvestusliku intressi alusel, kuna kohtu arvates RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud riiklike maksude tasumise kohustuse nõuetekohase täimise all ei ole mõeldud maksuintressi tasumise kohustust. MKS §-st 32 tuleneva maksuvõla legaaldefinitsiooni (hõlmab ka maksuintressi) kohaldamine võiks tulla kõne alla üksnes siis, kui RHS § 38 lg 1 p-s 4 oleks viidatud maksuvõlale, mitte aga riiklikele maksudele. 8 Tulenevalt MKS § 115 lg 3 ja § 106 lg 21 sätetest leiab kohus, et arvestuslik intress ei ole maksuvõlg MKS § 32 tähenduses põhjusel, et see ei ole muutunud veel sissenõutavaks. Järelikult selleks, et intress oleks käsitatav võlgnevusena peaks intressinõue olema muutunud sissenõutavaks. 6. Samuti leiab kohus, et RHS § 38 lg 1 p 4 eesmärk panna ka hankijale maksuhalduri ülesandeid. Hankija saab lähtuda ja peabki lähtuma üksnes MTA väljastatud ametlikust tõendist, ilma et tal tuleks tõendis märgitud maksuvõlgade puudumise kinnituse õigsuses igakordselt asjatult kahelda. Teisalt annab RHS § 38 lg 5 võimaluse juhuks, kui hankijal on põhjendatud kahtlus, et näiteks pakkujal esinevad sama paragrahvi lg 1 p-des 1-4 nimetatud alused, nõuda muu hulgas selleks volitatud ametiasutuse väljastatud tõendit nimetatud aluste puudumise kohta kinnituse saamiseks. See kinnitab juba eelöeldut, et hankijal on õigus pakkuja RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele vastavust kontrollida üksnes pädeva ametiasutuse tõendi alusel. Poolte vahel ei ole vaieldav, et antud juhul on niisuguseks pädevaks asutuseks PMTK, kes ongi vastavad tõendid väljastanud. Kaebuse esitaja väitel Rakvere Soojus AS ei saanud OÜ NSV Fram Ehitus pakkumust tunnistada edukaks ja temaga ei saa sõlmida hankelepingut, kuna OÜ-l NSV Fram Ehitus oli 11.05.2009, 21.05.2009 ja 11.06.2009 maksuvõlg riiklike maksude osas. Väidetavalt tõendavad seda PMTK poolt 24.07.2009 väljastatud tõendid nr 8-8/111333, 8-8/111334 ja 8-8/111335 /tl 13-15/. Tõendi nr 8-8/11333 kohaselt OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlg 11. mai 2009. a puudus, kuid maksusummadelt oli arvutatud arvestuslik intress 500,42 krooni; tõendi nr 88/11334 kohaselt oli OÜ-l NSV Fram Ehitus 21. mai 2009. a seisuga maksuvõlg 251 187,77 krooni; tõendi nr 8-8/11335 kohaselt 11. juuni 2009. a seisuga OÜ-l NSV Fram Ehitus maksuvõlg puudus, kuid maksusummadelt oli arvutatud arvestuslikku intressi 1329, 89 krooni. Kõikidel tõenditel oli lisaks märge, et MKS § 27 lg-st 2 tulenevalt ei kajastu maksuvõlgade tõendis maksuhalduri poolt määratud maksuvõlad, mille haldusaktiga tasumise tähtpäev pole veel saabunud. Kaevatud otsuse - tunnistada edukaks NSV Fram Ehitus OÜ pakkumus tegi Hankija 17.07.2009, mil OÜ-l NSV Fram Ehitus puudus maksuvõlg (kohus on eelnevalt juba selgitanud, et arvestuslik intress seda ei ole). Lisaks on OÜ NSV Fram Ehitus esitanud omalt poolt PMTK 04.08.2009. a väljastatud tõendid nr 8-8/12959, 8-8/12961 ja 8-8/12963, mis kinnitavad, et OÜ-l NSV Fram Ehitus ei olnud maksuvõlgu seisuga 11.05.2009, 21.05.2009 ja 11.06.2009 /tl 70 pöördel-71 pöördel/. Järelikult deklaratsiooni ebaõigest esitamisest tingitud ajutine maksuvõlg ei olnud sisuline ega anna alust väita, et OÜ NSV Fram Ehitus ei ole riiklike maksude tasumise kohustus nõuetekohaselt täitnud. Neist tõenditest, nii 24.07.2009 kui ka 04.08.2009 väljastatutest nähtub lisaks seegi, et ka maksuhaldur ei käsitanud arvestuslikku intressi maksuvõlana. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et OÜ-l NSV Fram Ehitus oli seisuga 11.05.2009, 21.05.2009 ja 11.06.2009 maksuvõlg. Arvestades kõike ülal märgitut ei olnud Rakvere Soojus AS-l 17.07.2009 takistust tunnistada edukaks NSV Fram Ehitus OÜ pakkumus ega sõlmida temaga hankeleping. Hankija ei ole oma tegevusega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ega kohelnud teda ebavõrdselt, st kaevatud otsus on õiguspärane. 7.

§ 92lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 92

lg 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Antud juhul jääb AgroPower OÜ kaebus rahuldamata, järelikult jäävad tema enda menetluskulud ta enda kanda ja kohus ei pea hindama nende kandmise põhjendatust ega tõendatust. Samas tuleb tal kanda ka Rakvere Soojus AS menetluskulud: Rakvere Soojus AS, kes on käesolevas menetluses esinenud nii kolmanda isiku kui ka vastustaja rollis, on palunud kooskõlas

§ 93

lg-ga 1 jätta kõik menetluskulud kaebuse 9 esitaja kanda ning mõista kaebuse esitajalt Rakvere Soojus AS kasuks välja viimase menetluskulud. Rakvere Soojus AS kolmanda isikuna on taotlenud kliendi nõustamise ja seisukoha esitamise eest õigusabikulude väljamõistmist summas 9000.- krooni (ilma käibemaksuta). Selle kulu kandmise tõenduseks on kohtule esitatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 28.11.2009 arve nr 879 ja Rakvere Soojus AS 29.10.2009 maksekorraldus nr 1724 /tl 85-87/. Vastustajana esitatud seletuse eest palub Rakvere Soojus AS kaebajalt välja mõista 6000.- krooni (ilma käibemaksuta). Taotlust on põhistatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 23.12.2009 arvega nr 952 ja Rakvere Soojus AS 23.12.2009 maksekorraldusega nr 1829 /tl 120-121, 124/. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et Rakvere Soojus AS poolt õigusabikulude kandmine kokku summas 15 000.- krooni on tõendatud.

§ 93lg 5 järgi kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastavalt

§ 92

lg-le 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 14

lg-st 5 tulenevalt menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Osundatud dokumentidest nähtuvalt eelviidatud summa 15 000.- krooni sisaldab õigusabiteenust 7,5 tunni eest hinnaga 2 000.- krooni tund (käibemaksuta). Kohus leiab, kahes eri rollis menetluses osalenud isiku õigusabikulu ei ole ülemäära suur: 7,5 tundi asjaolude väljaselgitamiseks, nõustamiseks ja kahe erineva taotluse kohta vastuse koostamiseks on kohtupraktikat arvestades pigem tagasihoidlik kui ülepaisutatud aeg. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et taotletud summa kaebajalt väljamõistmine ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.