← Eesti

3-06-59/98

Obsah (4)§ 2§ 6§ 28§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-06-5

) §-st 2 tulenevalt on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Korraldus nr 863-k rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ja riivab kaebaja õigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuse otsustamisele mõistliku aja jooksul. K. Kurreli teises kaebuses märgiti, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek krundile pos 12 100% sotsiaalmaa sihtotstarbe määramiseks ja linn taotleb seda munitsipaalomandisse. Planeeringu menetlemisega jõuti lahendini, mis välistab maa tagastamise ja seetõttu on detailplaneeringuga sisuliselt otsustatud ka õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimus. Kaebaja ei nõustu krundile pos 12 määratud maaüksuse sihtotstarbega ja leiab, et see on vajalik üle Mäepealse tänava asuva maatüki teenindamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise seletuskirjas leiti, et kuna kummalgi pool Mäepealse tänavat endise kinnistu piires ühtegi hoonet ega rajatist ei asu, ei saa nõuda ka krundi pos 12 detailplaneeringuga määratud sihtotstarbe muutmist põhjendusel, et see on vajalik teise maatüki teenindamiseks. Planeeringu alalt jäeti välja järgmised endise kinnistu xxxx maa-alad - Mäepealse ja Mäealuse tn ristumiskoht koos haljasalaga Mäepealse 2a tipust kuni pos 12 Akadeemia tee poolse ühenduskohani ning Mäepealse, Lossi tänavaga ja Mäepealse 3 kinnistuga piirnev maa-ala. Nende maatükkide osas ei ole ka tagastamismenetlust läbi viidud. Planeeringualale kavandatud tänavalõiku (pos 9) ei ole sellisel kujul võimalik planeerida, sest ületab eelnimetatud maatükke, mille osas on kaebaja tellinud eskiislahenduse. Detailplaneeringu kehtestamise seletuskirja leheküljel 10 krundi pos 9 (Mäealuse tee 4 a) kohta toodud seletus rikub otseselt kaebaja õigusi, sest seal on öeldud: „Kuna krundi naaberkruntidele hoonestust ei plaanerita (teemaa või hoonestusõiguste krunt 10), siis kavandatav hoonestus ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele“. Antud maa-ala on pos 9 naaberkrunt. Seega on detailplaneeringuga otsustatud ka ehitusõigus nende maaüksuste suhtes, mis ei ole detailplaneeringuga hõlmatud, kuid mille suhtes on kaebajal nõudeõigus. Detailplaneeringu skeem on oluliselt väiksem ja ei hõlma kõike detailplaneeringu seletuskirjas toodut, samas situatsiooniskeemi kaudu planeeritakse oluliselt suuremat maa-ala ilma planeerimata. Selline tegevus on lubamatu ja õigusvastane. Transpordimaa osas on tehtud järgmised ettepanekud: võimaldada juurdepääs ainult Mäepealse tänavalt Mäealuse tänava kaudu ja jätta planeeringualale kavandatud tänavalõik alates hoonete lõppemisest välja (pos 9) või planeerida tee Mäepealse 2a tipust pos 10 Mäepealse tn poolsesse otsa, mis võimaldab liita Mäepealse 2A kinnistu ning Mäepealse ja Mäealuse tn ristumiskoha koos haljasalaga. Kui pos 9 välja jätta, ei ole otstarbekas ka Mäepealse tn laiendamine, sest puudub vajadus joonisel kavandatud kiirendusraja järgi. Tänavate laiendamine ei ole Raja ja Mäepealse tänavate läbilaskevõime tõttu otstarbekas. Ka Mäealuse tn laiendamine endise kinnistu nr xxxx osas ei ole otstarbekas, sest Mäealuse tn läbilaskevõime on Raja ja Mäepealse tn läbilaskevõime tõttu piiratud. Ühistranspordi peatused tuleb viia korruselamute lähedusse. Mäepealse ja Raja tänava kehv läbilaskevõime sõltub Raja ja Akadeemia tee ristil paiknevast valgusfoorist. Tänavate laiendamine ei aita kuidagi liikluskoormust parandada. Detailplaneeringu menetluse väliselt on kaebaja teepiiride osas esitanud 2005. a Tallinna Maaametile kolmel korral oma ettepanekud ja selles osas on Tallinna Maa-amet ka nõustunud, mistõttu tuleb planeeringu koostamisel ka nendega arvestada. Viimased toimingud endise kinnistu nr xxxx maa tagastamise osas tehti 21.01.2004. Tegemist on õigusvastase viivitusega, sest viivitamist on põhjendatud planeeringumenetluse vajadustega, mis antud juhul ei ole asjakohane, sest sellega eiratakse õigustatud subjekti õigusi. Kaebajal on õiguspärane ootus vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul. 3

(10)3-06-59
  1. Vastustajad ja kolmas isik palusid jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja märkis, et kehtiva Mustamäe üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb krunt pos 12 parkide ja üldkasutatavate rohealade maa-alale. Seda iseloomustatakse Mustamäe üldplaneeringuga kui tervikuna säilitatavad parkmetsad, metsapargid, puistud ning spordi- ja rekreatsiooni rajatised, tehnorajatised (Mustamäe üldplaneeringu seletuskirja p 3.1). Praegu on krunt pos 12 ja seda ümbritsevad krundid pos 10, 11 ja 13 hoonestamata haljasalad, moodustades ühtse pargiala (ca 15 300 m²) Raja tänava, Mäepealse tänava ja Soone oja vahelisele alale. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” järgi on pos 12 ainuvõimalik sotsiaalmaa sihtotstarve. Tallinna Linnavolikogu 12.06.2003 otsusega nr 209 kehtestatud Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneeringuga moodustati krunt pos 3/5 suurusega 559,1 m², mis kavandati liita krundiks pos 3 sotsiaalmaa sihtotstarbega (ühiskondlike hoonete maa). Seega juba alates juunist 2003 on krundil pos 12 määratud sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve. Detailplaneeringuga ei ole põhjust seda maakasutuse sihtotstarvet muuta.
  2. Tallinna Halduskohtu 11.03.2009 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. K. Kurrelilt mõisteti Tallinna linna kasuks 997,20 krooni dokumentaalse tõendi saamise kulu katteks ja Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse kasuks 45 026,84 krooni õigusabikulude katteks. 1) Kuna K. Kurrel on tunnistatud planeeringualasse jääva maa osas omandireformi õigustatud subjektiks, siis võib planeeringu algatamine ja hilisem kehtestamine puudutada tema huve. 2) Kuigi

§ 2

järgi on maareformi üks eesmärk õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine, ei saa jätta tähelepanuta ka praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huve. Nõudeõiguse olemasolu iseenesest ei tähenda, et maa igal juhul õigustatud subjektile tagastatakse, kuna

näeb ette ka maa kompenseerimise võimaluse (§ 13). Seetõttu on põhjendamatu rääkida kaebaja põhiseadusliku omandiõiguse rikkumisest. Eeltoodut kinnitavad

§ 6

lg 2 p 4, mille kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt sama seaduse § 31 lg 1 p-dele 1 kuni 5, 7, 9, 10 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt sama seaduse § 28 lg 1 p-dele 1, 3 ja 4.

§ 28

lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa.

§ 6

lg 1 kohaselt maa tagastatakse endistes piirides, kui samast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. /…/ Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kuna maa tagastamine kehtestatud detailplaneeringu alusel pole välistatud ja endisel kinnistul nr xxxx asuvad ka linnale kuuluvad teerajatised, siis selguvad tagastatava maa suurus ja piirid alles pärast nimetatud rajatiste teemaa-alade kindlaksmääramist. Teerajatiste täpsem asukoht ja teemaa-alad määratakse detailplaneeringuga. PlanS § 9 lg 2 järgi on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala piiritlemine; tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Kuigi kehtiv seadusandlus ei kohusta enne maa tagastamise küsimuse otsustamist läbi viima detailplaneeringut, on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus määrata tagastatava maa piirid kindlaks läbi detailplaneeringu menetluse. Antud juhul saab tagastamise otsustada alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. 3) Et

näeb ette maa tagastamise ja kompenseerimise võimaluse ning selle küsimuse on antud juhul pädev otsustama Tallinna Linnavalitsus, ei saa kohus teha linnavalitsusele konkreetse sisuga ettekirjutust. Kohus saaks teha linnavalitsusele ettekirjutuse võtta kohtu mää4

(10)3-06-59 ratud tähtaja jooksul vastu otsus maa tagastamise või tagastamata jätmise kohta. Tallinna Linnavalitsus ei ole keeldunud kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maad tagastamast. Linnavalitsuse 21.01.2004 korraldusega nr 90-k otsustati endise kinnistu nr xxxx maad mitte tagastada ja alustada maa-ala kompenseerimise menetlust kokku 21 887 m2 osas ning märgiti, et maa tagastamise taotlus 37 229 m2 osas lahendatakse järgnevates korraldustes. Tehnoloogiapargi detailplaneering puudutab üksnes 561 m² suurust osa sellest, ehk maaüksust AT040317069 (pos 12). Korraldus nr 863-k anti kolm kuud pärast ülalviidatud korralduse andmist 28.04.2004 (detailplaneeringu lähteülesanne koostati ja oli kooskõlastamisel juba 2003) ning detailplaneering kehtestati 29.05.
  1. Kuivõrd maa tagastamise otsustamine saab antud juhul toimuda alles pärast detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastav otsus on kohtulikult vaidlustatud, puudub alus väita, et Tallinna Linnavalitsus oleks käesolevasse asja puutuvas osas maa tagastamisega õigusvastaselt viivitanud esimese kaebuse (06.01.2006) ega ka mitte teise kaebuse (07.07.2008) kohtule esitamise ajaks. 4) Linnavalitsus ei informeerinud kaebajat korralduse nr 863-k andmisest ega saatnud seda talle. Kaebaja õigusi on planeerimismenetluse algusest teavitamata jätmisega rikutud. 5) Planeerimismenetluses tehtavad otsustused on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustused, mille puhul tuleb arvestada kõiki võimalikke huve. Maa tagastamise õigustatud subjektil ei ole õigust keelata planeeringumenetluse läbiviimist. Ta saab esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, kuid nende arvestamine või mittearvestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Korralduse nr 863-k kaebajale saatmata jätmine ei muuda korraldust tagantjärele õigusvastaseks. Samuti ei riku see korraldus kaebaja õigusi, kuna detailplaneeringu algatamine ei tähenda veel, et see ka hiljem vastu võetakse ja kehtestatakse. Detailplaneeringu algatamist saab vaadelda ühe toiminguna kaebajale maa tagastamise protsessis. Puudub igasugune alus väita, et otsusega nr 100 kehtestatud Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering oleks kujunenud teistsuguseks või jäänud kehtestamata, kui linnavalitsus oleks kaebajat koheselt informeerinud korralduse nr 863-k andmisest, st planeerimismenetluse algatamisest. 6) Planeerimismenetlust reguleerib eriseadusena PlanS ja halduse üldpõhimõtete osas ka HMS. Planeerimismenetlus jaguneb etappideks. Asjast huvitatud isikud saavad esitada ettepanekuid ja vastuväiteid selleks ettenähtud ajal ja kohas, kuid arvamuse küsimist pole algatamise staadiumis ette nähtud. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-8-02 sedastati, et halduskohtus ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada kohaliku omavalitsuse asutuse toiminguid planeeringu algatamisel, sh lähteülesande koostamisel, ja et planeeringu vastuvõtmise otsust kui haldusakti saab kaebeõiguse olemasolul vaidlustada, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille puhul juba planeerimis- menetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Linnavalitsus ei pidanud kohaldama HMS § 40 lg-t 1, kuid pidi informeerima kaebajat detailplaneeringu menetluse algatamisest, et ta saanuks aktiivselt menetlusse lülituda. Asjas puuduvad tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks pärast detailplaneeringu menetlusest teada saamist Tallinna Maa-ameti 06.12.2005 kirjast esitanud ettepanekuid. Detailplaneeringu eskiisi arutelu 11.07.2006 protokollist nähtuvalt osales arutelul kaebaja esindaja Heili Kurrel. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu on üheks koostöövormiks planeeringute koostamisel kaasamaks planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke ja elanikke ning teisi huvitatud isikuid juba menetluse varases staadiumis (PlanS § 16 lg 2). Detailplaneering võeti vastu 29.06.
  2. Seega sai kaebaja detailplaneeringu koostamisest teada suhteliselt algstaadiumis ja tal oli võimalus esitada ettepanekuid detailplaneeringu lahendusele, kuid ta ei teinud seda. See fakt kinnitab, et kaebaja menetluse algatamisest informeerimata jätmine ei ole olnud „sedavõrd oluline menetlusviga, mille puhul juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane“. 7) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 06.-21.08.2007, mille käigus esitas kaebaja oma 5
(10)3-06-59 vastuväited ja ettepanekud ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas neile 03.09.2007. 18.09.2007 toimus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu, millel samuti osales Heili Kurrel kaebaja esindajana, kes oma vastuväidetest ei taganenud. Tallinna Linnavalitsus esitas 04.10.2007 Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu PlanS § 23 alusel järelevalveks Harju maavanemale, kes teatas 20.11.2007, et annab planeeringule heakskiidu alles pärast samas kirjas tehtud märkuste arvestamist. Vastuskirjast nähtuvalt sai sellest koopia ka K. Kurrel, samuti osalesid tema esindajad Alvar Kurrel ja Andres Hallmägi Harju Maavalitsuses vastavalt PlanS § 23 lg 3 p-le 5 korraldatud 09.11.2007 nõupidamisel. 09.01.2008 esitas linnavalitsus detailplaneeringu uuesti järelevalveks Harju maavanemale, kes andis 24.01.2008 sellele PlanS § 23 lg 6 alusel heakskiidu ja tagastas edasiseks menetlemiseks. Arvestades seda, et PlanS § 23 lg 3 järgi on järelevalve teostaja pädevuses ka planeeringu õigusaktidele ja üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine ning et PlanS § 23 lg 6 kohaselt järelevalve teostaja annab planeeringule heakskiidu alles pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja sama paragrahvi lg 3 p-s 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist, saab järeldada, et detailplaneering vastab nõuetele. Maavanem nõustus juba 20.11.2007 kirjas Tallinna Linnavalitsusega selles, et K. Kurrel sai detailplaneeringu koostamisest teada suhteliselt selle algstaadiumis ja tal oli menetluse käigus võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid detailplaneeringu lahendustele. See kinnitab veelkord, et korralduse nr 863-k andmisest K. Kurreli teavitamata jätmine ei olnud niisugune menetlusviga, mis oleks saanud mõjutada linnavolikogu otsusega nr 100 kehtestatud detailplaneeringu õiguspärasust. 8) Linnavolikogu otsust nr 100 ei muuda ebaseaduslikuks ka asjaolu, et kaebaja ettepanekuid ja vastuväiteid ei arvestatud, kuna nende hindamiseks ette nähtud menetluskorda on järgitud. Otsuses on põhjendatud, miks neid ei saa rahuldada, ei ole tehtud ka kaalutlusviga. Otsus on formaalselt õiguspärane, antud selleks pädeva isiku poolt ja vorminõudeid järgides. Otsuses on toodud selle andmise õiguslikud alused ja põhimotiivid ning kaalutlused. Kuna otsuses viidatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjale ja see on lisatud otsusele, tuleb seletuskirjas toodu lugeda otsuse täiendavaks motivatsiooniks. Seletuskirjas on põhjalikult käsitletud faktilist olukorda, kontaktvööndit, seonduvaid kehtivaid planeeringuid (Mustamäe linnaosa üldplaneering, Tallinna Linnavolikogu 12.06.2003 otsusega nr 209 kehtestatud Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering), detailplaneeringuga kavandatut ja selle menetluskäiku. Seega on otsuse tegemisel igakülgselt kaalutud kõikvõimalikke eri huve ja asjaolusid ja kõike seda õiguslikult põhjendatud. Otsuse tegemisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest ning ei ole väljutud diskretsiooni piiridest. Halduskohtul ei ole õigust hinnata planeeringulahenduste otstarbekust. 9) HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on tasunud Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu tugiplaani ja põhijoonise kaartidest koopiate tegemise eest 997.20 krooni ning selle väljamõistmine kaebajalt ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik. Kolmanda isiku poolt 45 026,84 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulude kandmist tõendavad Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid arve nr 1218 summas 28 398,67 krooni, arve nr 1323 summas 16 628,17 krooni koos tööaruannetega ja büroo pangakonto väljatrükkidega. Arvestades käesoleva liidetud haldusasja mahukust ja pikaajalist menetlust ning vajadust korduvalt omapoolseid kirjalikke seisukohti esitada, ei ole kolmanda isiku õigusabile kulunud aeg ca 20 tundi ebamõistlik. Kuivõrd kolmas isik oli sunnitud kohtumenetluses aktiivselt osalema ja oma huve kaitsma, kuna vaidluse all oli tema taotluse alusel algatatud detailplaneering, siis ei saa tema õigusabile kulunud summa väljamõistmist K. Kurrelilt kui kohtuvaidluse algatajalt ja selles kaotajaks jäänult pidada ebaõiglaseks. 6
(10)3-06-59 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. K. Kurreli apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebused. 1) Kaebaja arvates tuleb esmalt otsustada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja alles siis võib reformialuse maa osas teha muid toiminguid. Kohtu vastupidine käsitlus muudab omandireformi mõttetuks ja võib viia tulemuseni, kus selgub, et polegi enam midagi tagastada. Detailplaneerimise ja ebamääraste üldiste avalike huvide katte varjus on vastustaja venitanud kaebajale maa tagastamisega. Kohtu järeldus, et linnavalitsus ei ole sellise tegevusega kuidagi õigusvastaselt viivitanud, on väär. 2) Kohus esitas otsuse põhjendava osa p-s 2 eksitavaid seisukohti, jättes tähelepanuta kaebaja ettepanekud teemaa piiride määramise kohta, millega linnavalitsus on nõustunud. Need on asjas olulised, sest piiride kokkuleppimine toimus enne detailplaneeringu sisulist koostamist. Kohus jättis tähelepanuta, et detailplaneeringu algatamise korraldusega hõlmatud maa-alast jäeti detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusest välja kaebajaga seotud teemaa ja ka tema poolt kohtuasja raames esitatud eskiisiga (eskiis CD-l esitati kohtule) lahendatud maa-ala. Kaebaja ei saanud antud maa-ala osas teha ühtegi ettepanekut, kuidas jõuda mõistliku tulemini. 3) Kaebajaga seotud maa-alade detailplaneeringust välja jätmise tõttu ei lahendata planeeringut tervikuna. Kehtestatud planeering mõjutab kaebaja maa-alade sihtotstarvet. Kohus ei andnud olukorrale hinnangut, kuigi kaebaja tõendas linnavalitsuse tegevuse tulemust ja detailplaneeringust tulenevaid piiranguid nii ehitusõigusele kui ka tagastatava maa-ala suurusele. 4) Kohtu seisukoht, et „kuigi kehtiv seadus ei kohusta enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist läbi viima detailplaneeringut, siis on kohalikul omavalitsusel siiski seadusest tulenev õigus määrata kindlaks tagastatava maa piirid ka läbi detailplaneeringu menetluse“, on väär. Linnavalitsus ei ole enne detailplaneeringu algatamist kaebajale tagastatavate maa-alade suhtes avaldanud soovi maa-alasid kasutada enda ülesannete täitmiseks. Vastavalt ORAS §-le 23 oli Tallinna Linnavalitsusel see võimalus kuni 01.11.
  2. Seega ei ole ühtegi muud alust, mis lubaks omandireformi prioriteetsuse teiste toimingute ees kahtluse alla seada. Kohus on jätnud arvestamata ajafaktori. Olukord detailplaneeringu alas ja selle ümbruskonnas muutub ja sellest muutuvad ka vajadused. Mida kaugemale omandireformi lõpetamine lükatakse, seda rohkem see rikub õigustatud subjekti huve. 5) Kohus väitis ekslikult, et linnavalitsus ei saanud maa tagastamise küsimust lahendada, sest detailplaneeringu korraldused on vaidlustatud. Nii esimese (06.01.2006) kui ka teise kaebuse esitamise (07.07.2008) ajal oli detailplaneeringu kehtestamisega hõlmatud ala (maaüksus AT040317069, 561 m²) kohta kehtestatud 12.06.2003 otsusega nr 209 Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering. Lisaks on detailplaneeringu algatamisega hõlmatud maaüksuse tagastamine linnavalitsuse tegevuse tõttu lükkunud teadmata kaugusesse. 6) Kohus leidis, et kaebaja õigusi on vaidlusaluse planeerimismenetluse algusest teavitamata jätmise tõttu rikutud, kuid järeldas samas, et neil asjaoludel polegi asjas tähtsust. Kohtu sellise seisukohaga kaotab teatamiskohustus igasuguse õiguskaitse eesmärgi. Kohus eelistas detailplaneeringu teostaja huve, jättes arvestamata kaebaja huvid. Kohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud esitama ettepanekuid, kuid ta ei ole esitanud tõendeid ettepanekute esitamise kohta, on väär. Esiteks Tallinna Linnavalitsus oli kohustatud kaebajat planeeringust teavitama, mida ta ei teinud. Teiseks on kohus pannud kaebajale kohustuse ettepanekute esitamiseks, jättes tähelepanuta, et enne 29.06.2007 korraldust 1323-k palus detailplaneeringu koostaja Casa Projekt esitada 30 päeva jooksul oma ettepanekud detailplaneeringu osas, mida kaebaja ka tegi. Paraku planeeringu koostaja ja Tallinna Linnavalitsus ei tahtnudki kaebaja ettepanekutest midagi kuulda ja võttis juba enne ettepanekute esitamise tähtaja saabumist detailplaneeringu sihiteadlikult vastu. 7
(10)3-06-59 Väär on ka kohtu väide, et 11.07.2006 toimunud detailplaneeringu eskiisi arutelul osales Kurreli volitatud esindaja. Tallinna Linnavalitsus esitas kohtuasjas valeväiteid eskiisi arutelu kohta ja viitas sihilikult avaliku väljapaneku nimekirjale, et kohut eksitada. 7) Antud planeering ei ole seoses detailplaneeringu algatamisega seotud maa-alade välja jätmisega terviklik ega sobi oma lahendusega ümbruskonnaga. 8) Kaebaja õigusi pole detailplaneeringu menetlemise käigus arvestatud ja kohus pole tema väiteid otsuses puudutanud. Kohus lükkas tagasi kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuigi selle rakendamine oleks kohtuasja venimise ära hoidnud. Nii vastustaja kui kolmas isik on alates planeeringu algatamise korralduse vaidlustamisest olnud teadlikud sellest, et igasugused edasised toimingud toimuvad nende enda riisikol. Seega on vaidluse tekkimises otseselt süüdi kolmas isik, mistõttu tal tekkinud õigusabikulud tuleb jätta tema kanda. 6. Vastustajad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist tuleb kindlaks määrata tagastatava maa suurus ja piirid (

§ 23

lg 2).

§ 6

lg 1 viimase lause alusel on õiguslikult võimalik ja lubatud maa tagastamine kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega võib maa tagastamisel läbi viia planeerimise ja saab maa tagastamine toimuda kehtestatud detailplaneeringu alusel. Järelikult juhul, kui kohalik omavalitsus otsustas maa tagastamise menetluse läbi viia kehtestatud detailplaneeringu alusel, ei ole selles midagi õigusvastast. Kaebaja sai detailplaneeringu koostamisest teada suhteliselt algstaadiumis ja tal oli kogu selle menetluse käigus võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid detailplaneeringu lahendusele. Selle tegemine ei ole subjektiivne kohustus, pigem isikule antud ja tagatud õigus. Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu lähteülesande ja eskiislahendi tutvustamisel osales Heili Kurrel, kes on nii enne seda kui ka hiljem pöördunud Tallinna Linnavalitsuse poole teabe saamiseks kaebajale tagastamisele kuuluva maa osas ja teda tuleb käsitleda kaebaja esindajana. Kuna kaebaja oli menetlusest teadlik ja tal oli tagatud võimalus menetluses osalemiseks, siis on põhjendamatu viidata Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-27-08 ja järeldada, et isiku menetlusse kaasamata jätmine on õigusvastane. Maaüksus „Xxxxxxxx xx x" asub planeeringualal üksnes osaliselt ja kaebaja taotlus selle tagastamise osas on valdavas osas lõpuni menetletud. Kuna planeeringualast jäi peale vastuvõtmist välja kaebaja tagastamise taotlusega hõlmatud Mäealuse tänava ja Mäepealse tänava vaheline haljasala, siis selles osas ei saanud detailplaneering tagastamise menetlust takistuda. Siiani ei ole seda maad tagastatud erimeelsuste tõttu piiride kulgemise osas. 7. Kolmas isik leidis, et halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ega rikkunud menetlusõigusnorme ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Planeerimismenetluses kaebaja väidete arvestamine või arvestamata jätmine ei seondu kohtumenetlusega ega saa seetõttu kuidagi mõjutada teiste menetlusosaliste menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude väljamõistmist ei saa mõjutada ka see, kas kohus on lugenud kaebaja väited põhjendatuks või mitte. Kohus juhindus õigesti HKMS § 92 lg-st 1 ning mõistis kaebajalt välja ka kolmanda isiku menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohtus vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud 561 m2 õigusvastaselt võõrandatud maad (Raja tn 19/5, uue aadressiga Raja tn 17a) on Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2009 korraldusega nr 1506-k tagastatud kaebuse esitajale ja tema esindaja nõustus ringkonnakohtu istungil menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas. 8

(10)3-06-59 HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel on ringkonnakohtul õigus haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus sama seadustiku §-s 24 nimetatud alustel. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamise jätkamiseks põhjendatud huvi. Arvestades eeltoodut tühistab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel halduskohtu otsuse osaliselt ja lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel osas, milles taotleti Tallinna Linnavalitsuse kohustamist tagastama detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused kaebuse esitajale 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tallinna Linnavalitsuse 28.04.2004 detailplaneeringu algatamise korraldusega nr 863-k hõlmatud maa-alast jäeti kaebajaga seotud teemaa ja tema poolt halduskohtule CD-l esitatud eskiisiga lahendatud maa-ala välja Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusega nr 1323-k, mitte käesoleva kohtuvaidluse esemeks oleva Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 detailplaneeringu kehtestamise otsusega nr
  2. Pooled tõdesid ringkonnakohtu istungil, et Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korraldus nr 1323-k oli vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-06-
  3. Seetõttu väljuvad kaebuse esitaja eelnimetatud maa-alasid ja nende planeeringualalt välja jätmist puudutavad väited käesoleva apellatsioonkaebuse piiridest ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
  4. Kaebuse esitaja esindaja jäi ringkonnakohtu istungil Tallinna Linnavalitsuse toimingute (Tallinna Tehnoloogiapangi detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel) õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, kuid muutis teises kaebuses esitatud tühistamistaotlust ja palus teha kindlaks Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsuse nr 100 õigusvastasuse. Kaebuse esitaja esindaja peab otsust õigusvastaseks eelkõige omandireformi prioriteetsuspõhimõtte rikkumise tõttu, leides jätkuvalt, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine tuleb otsustada enne planeeringumenetlust.
  5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus menetlusse jäänud taotluste rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust.
  6. Seoses Tallinna Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamise taotlusega leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitaja informeerimata jätmine Tallinna Linnavalitsuse 28.04.2004 korraldusest nr 863-k, millega algatati detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteülesanne, oli küll õigusvastane, sest kaebuse esitaja kui planeeringusalal asuva maa tagastamise nõudeõigust omav isik oleks tulnud PlanS § 16 lg 1 alusel kaasata planeerimismenetlusse, kuid see menetlusnõuete rikkumine ei ole viinud ebaõige lõpliku haldusakti tegemisele. Halduskohus järeldas õigesti, et Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsus nr 100 on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane ning ei riku kaebuse esitaja õigusi.
  7. Ringkonnakohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta omandireformi prioriteetsuspõhimõtte rikkumisest ja leiab, et halduskohtu järeldus, mille kohaselt võib õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine toimuda pärast detailplaneeringu kehtestamist, on kooskõlas nii kehtivate õigusaktide kui ka kohtupraktikaga. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.07.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-35-07 põhjenduste p-s 9 leiti: „Planeerimisseadusest ei tulene, et keelatud on sellise ala detailplaneerimine, mille suhtes on esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlus või toimub maa tagastamise 9
(10)3-06-59 menetlus. Seda pole välistanud ka kohtupraktika, kuid kolleegium on oma senises praktikas väärtustanud vajadust arvestada kõrvuti planeerimismenetluse nõuetega ka maa tagastamise õigustatud subjekti huve (halduskolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-144-05)“. Sama otsuse põhjenduste p-s 10 asus Riigikohus järgmisele seisukohale: „MaaRS § 6 lg-st 1 järeldub, et maa tagastamise otsustamisele eelnevalt võidakse küll läbi viia detailplaneerimine, mis puudutab ka maa-ala, mille tagastamist õigustatud subjekt taotleb. Samuti võimaldab maareformi seaduse regulatsioon, et seadusega kooskõlas toimuva planeerimismenetluse tulemusena tagastatakse maad tagastamisele kuuluvast väiksemas või suuremas ulatuses ning et maa tagastamine võib toimuda detailplaneeringu alusel. Seejuures ei toimu aga maa tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine planeerimismenetluse käigus, vaid maa tagastamise menetluses vastavalt maareformi seadusele ja selle alusel antud aktidele ning planeerimismenetluses ei saa võtta seisukohta, millises ulatuses maa õigustatud subjektile tagastamata jääb.“ Käesoleval juhul on vastustajad järginud eeltoodud põhimõtteid.
  3. Halduskohus ei ole HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 kohaldamisel eksinud ning on mõistnud kaebuse esitajalt põhjendatult välja kolmanda isiku menetluskulud. Kaebuse esitaja väide kolmanda isiku süüst vaidluse tekkimises on alusetu.
  4. Seoses halduskohtu otsuse osalise tühistamise ja kohustamistaotluses menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, tuleb Tallinna Linnavalitsuselt mõista kaebuse esitaja kasuks HKMS § 92 lg 5 alusel välja ⅓ viimase kantud menetluskuludest. Esimese astme kohtus taotles kaebuse esitaja 68 345,60 krooni õigusabikulude hüvitamist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Õigusabikulude nimekirja p-s 10 on töö kirjeldusena märgitud „Kurreli esindamine Harju Maavalitsuses 9.11.
  5. Tehnopargi detaili arutelul“. Nimetatud õigusabi 1,4 tunni ulatuses on osutatud haldusmenetluses ja selle eest tasutud 2 643,20 (1,4 x 1888) krooni ei ole menetluskulu HKMS § 83 tähenduses. Seega tuleb Tallinna Linnavalitsuselt mõista kaebuse esitaja kasuks välja viimase esimese astme kohtus kantud menetluskuludest 21 900 krooni. Ringkonnakohtus taotles kaebuse esitaja 15 936 krooni õigusabikulude hüvitamist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Tallinna Linnavalitsuselt tuleb mõista kaebuse esitaja kasuks välja viimase apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest 5312 krooni ja kokku 27 212 krooni. Kuna apellatsioonkaebus jääb muus osas rahuldamata, siis jäävad ülejäänud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda.
  6. Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus taotles apellatsioonimenetluses 16 815 krooni menetluskulude väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kaebuse esitajalt välja mõista. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.