sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
lg 4 ja lg 5 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada. 08.01.2009 esitas kohtutäitur Katrin Vellet vastustajale rahalise nõude arestimise teate, millega kohustati vastustajat kaebuse esitajale võlgu olevat summat mitte välja maksma kuni kohtutäituri ees on rahuldatud nõue summas 3842 krooni. Vastustaja on seisukohal, et juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, peaks ta vaidlustama kohtutäituri tegevuse vastavalt
sätestatud korrale, mitte aga vaidlustama vastustaja kui kohustatud kolmanda isiku haldusakti. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus teinud otsuse 10.09.2009 nr. 9-2/8055 „Tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamise kohta“ juhindudes Maksukorralduse seaduse § 46 , § 106 lg 7 ja Tulumaksuseaduse § 46 lg 1,3 ja 6 seoses A.L.
) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
lg 4 ja lg 5 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada. Vastustaja on märkinud, et 08.01.2009 esitas kohtutäitur Katrin Vellet vastustajale rahalise nõude arestimise teate, millega kohustati vastustajat kaebuse esitajale võlgu olevat summat mitte välja maksma kuni kohtutäituri ees on rahuldatud nõue summas 3842 krooni. 07.09.2009 saabus vastustajale kaebuse esitaja 2008. a füüsilise isiku tuludeklaratsioon ning vastustaja arvestas tulumaksuseaduse sätetest juhindudes kaebuse esitaja tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel välja, et kaebuse esitaja enammakstud tulumaksusumma on 3780 krooni. Kaebuse esitaja ei ole vastustaja poolt arvestatud tulumaksu enammakse summa suurust vaidlustanud. Kuna kohtutäitur Katrin Vellet oli 08.01.2009 teatega kaebuse esitaja rahalised nõuded arestinud, siis tegi vastustaja 10.09.2009 otsuse, millega teatati kaebuse esitajale tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamisest ning kõnesoleva enammakstud tulumaksusumma kandmisest kohtutäitur Katrin Velleti poolt arestitud nõude katteks, juhindudes
. Lähtudes
lg 4 ja 5 sätestatust oli täituri rahalise nõude arestimise teate kättesaamisega maksuhalduri poolt teates nimetatud nõue arestitud ning maksuhalduri suhtes kehtiv. Vastustaja on rõhutanud, et maksuhalduril kui kohustatud kolmandal isikul oli seadusest tulenev kohustus alluda täitemenetlusele ning täita kohustus sissenõudja, s.o kohtutäitur Katrin Velleti kasuks. Juhul, kui vastustaja ei oleks kaebuse esitaja tagastusnõude täies ulatuses või osaliselt täitnud, eiranuks vastustaja kohtutäitur Katrin Velleti arestimisakti ning riskinud seega trahviga
Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kaebajal on pretensioone kohtutäituri tegevuse suhtes, tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri tegevust tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 217 ja 218 sätestatud korras.
lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebaja on kaebuse täienduses taotlenud tühistada maksuhalduri 18.11.2009 vastus nr. 6-4/4532, mida kaebaja on käsitlenud otsusena. Kohus on lähtunud asjaolust, et nimetatut ei saa otsusena käsitleda, kuna tegemist on sama kaebuse raames vastustaja poolt esitatud vastusega kaebusele, mitte maksuhalduri otsusega , mida saab tühistamisnõudes vaidlustada. Kaebaja sai vastava selgituse ka vastustajalt (esitatud 08.12.2009), kus vastustaja on märkinud, et 18.11.2009 vastus ei ole otsus, vaid vastus kaebusele haldusasjas 3-09-2043.Kohus on mõlema poole selgitusi kohtuotsuses käsitlenud ning tühistamisnõue vastustaja vastuse peale on asjakohatu. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et kaebajale peab jääma elatisraha vanglasisesele isikuarvele, kuna kaebajal puudub sissetulek. Kohus on seisukohal, et kaebaja kui kinnipeetav on riigi ülalpidamisel ning seadusest ei tulene, et kinnipeetaval peab olema vanglasisesel isikuarvel raha. Kaebaja on väitnud, et temale ei ole väljastatud kohtutäituri nõuet. Kohus märgib, et kohtule esitatud dokumendist (tl.18) nähtuvalt on kohtutäitur saatnud Tartu Vanglale A.L.´ edastamiseks nimetatud dokumendi, mis on ka vangla poolt eeldatavasti kaebajale kätte toimetatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, antud kehiva õiguse alusel ning vastab haldusakti nõuetele ning kohus jätab kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.