← Eesti

2-08-86897/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-86897 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2010, Tallinn Tsiviilasi I. J. hagi O. B. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 23 400 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. B. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. J. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXXXX), esindaja Juliana Poljanskaja Kostja O. B. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX XXXXX), esindaja Mae Küttik Resolutsioon

  1. Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus tühistada osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgnevalt: 1.1 Välja mõista O. B.lt elatis XX.XX.XXXX sündinud tütre E. B. ülalpidamiseks ajavahemiku 01.01.2008 kuni 16.12.2008 eest ühekordse summana 20 203 (kakskümmend tuhat kakssada kolm) krooni ja alates 17.12.2008 igakuuliselt 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni 08.07.
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  4. Hageja ja kostja abielust sündis XX.XX.XXXX tütar E., kes elab koos hagejaga. Tütre igakuised ülalpidamiskulud on 8173 krooni. Kostja toetab last ebaregulaarselt ning ebapiisavalt, mis ei kata lapse vajadusi.
  5. Hageja esitas 17.12.2008 kohtusse hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatise summas 3900 krooni lapse ülalpidamiseks alates 01.01.
  6. Kostja vastuväited
  7. Kostja vaidles hagile vastu. Nõutav elatusraha on ülemäära suur. Ühtlasi palus kostja arvestada, et ta on 2008 kandnud tütre arvele 2400 krooni ja hageja arvele 19 800 krooni ning 2009 sooritanud makseid 12 000 krooni ulatuses. Kostja nõustus tasuma elatusraha 2200 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
  8. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis O. B.lt välja elatise tütre ülalpidamiseks 3300 krooni kuus alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  9. Nähtuvalt kostja poolt esitatud maksekorraldustest on elatusraha, mida kostja tütre ülalpidamiseks maksab ebapiisav ning ebaregulaarne. Enamikul kuudest 2000 krooni, jäädes alla selleks kehtestatud alammäära. Nimetatud maksed kuuluvad käesoleva kohtuotsuse täitmisel tasaarvestamisele.
  10. Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanemad kohustatud oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg-te 2 ja 4 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. Lapse vajaduste osas vaidlus puudus.
  11. Kostja tegutseb ettevõtluses. Nähtuvalt OÜ B. 2008 majandusaasta aruandest ja kasumiaruandest on äriühingu majanduslik seis vilets, mis on üldise majanduslanguse taustal usutav. Samas ei nähtu esitatud dokumentidest, et äriühing oleks hetkel püsivalt maksejõuetu. OÜ B. kassa väljamineku orderist ning palgatõendist järelduvalt on kostja keskmine palk 5000 krooni. Nähtuvalt kostja konto väljavõtetest on kostjal olnud lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Seega ei ole kostja palk tema ainuke sissetulek. Kostja võlakohustus (laen) on temast endast sõltuv otsustus ning selle tegemisel pidanuks kostja tütre ülalpidamiskohustusega arvestama.
  12. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta kohustatud isikut PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Samuti tuleb arvestada seda, et tulumaksu saadud elatiselt maksab hageja.
  13. Kooskõlas PKS § 70 lg-st 2 mõistis kohus elatise välja summas 3300 krooni tagasiulatuvalt hageja poolt näidatud tähtajast. 2

(4)Apellatsioonkaebus
  1. O. B. palub tühistada maakohtu otsuse elatise suuruse osas ja teha uue otsuse, millega mõista välja elatis 2175 krooni aja eest enne hagiavalduse esitamist ja alates hagi esitamisest 2200 krooni kuus.
  2. Kostja on tasunud 2008 aastal lapse ülalpidamiseks 6300 krooni vähem kui seaduse alusel kehtestatud elatise alammäär. Nimetatud summa on kostja nõus ka tasuma. Hagejal oli võimalik esitada nõue elatise suuruse kindlaksmääramiseks, kuid ta pole seda varem teinud. Seega kuni hagi esitamiseni oli hageja rahul kostja poolt tasutava summaga.
  3. Kohtu seisukoht, et kostjal on lisaks oma töötasule veel teisi täiendavaid tuluallikaid, on väär. Kohus on tõlgendanud ekslikult kostja enda poolt oma pangaarvele tehtud sissemakseid tuluna. Tegemist oli eraisikute poolt kostjale tagastatud laenudega. Ühegi nende laekumiste puhul ei ole tegemist tuluga, millel oleks järjepidev ja tulevikku suunatud iseloom. Samas elatise tasumine on suunatud tulevastele kohustustele ning omab igakuist perioodilist iseloomu.
  4. Kostja tegelik igakuine sissetulek töötasuna on 5000 krooni (neto 4200 krooni), mis ei võimalda tasuda kohtu määratud elatist summas 3300 krooni. Kostja on nõus tasuma igakuiselt elatist 2200 krooni. Vastus kaebusele
  5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles kohus ei võtnud elatise suuruse määramisel arvesse enne elatisehagi esitamist kostja poolt lapse ülalpidamiseks tasutud summasid. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
  7. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja määrata kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus).
  8. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud lapse vajadusi ja kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks. Kostja vaidles vastu sellele, millises osas tema peab neid kulutusi kandma vastavalt oma varanduslikule seisundile.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus hindas ebaõigesti tema majandusliku toimetuleku võimalusi. Maakohus tuvastas, et kostja tegutseb ettevõtluses ning lisaks palgale on tal veel muid sissetulekuid, nagu nähtub kostja pangakonto väljavõttest. Äriühing, milles kostja on omanikuks, ei ole pankrotis. Kostja paljasõnaline väide, et pangakontole tehtud sissemaksete näol on tegemist laenude tagasimaksmisega, ei lükka ümber kohtu järeldust kostja maksevõime kohta. Ka laenude tagasimaksmisest saadav raha on sissetulek, millest saab tasuda elatist. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte terve aasta kohta, mille alusel saab otsustada regulaarselt kostja kasutuses olevate rahaliste vahendite suuruse üle.
  10. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud 3
(4)asjaolusid. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vaidlust ei ole selles, et
  1. aastal maksis kostja raha tütre ülalpidamiseks ebapiisavalt. Seega alus tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks on olemas. Samas on kostja siiski olulisel määral tütre ülalpidamiseks raha maksnud, mille kohta on tõendid ka kohtule esitatud. Kohus pidanuks hagi esitamise eelse aja eest elatise väljamõistmisel nende tõenditega arvestama ja väljamõistetava elatise suurust vastavalt vähendama. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.01.
  2. Kohus tuvastas kostjalt väljamõistmisele kuuluva elatise suuruseks 3300 krooni kuus. Sellises suuruses elatist pidanuks kostja maksma ka ajavahemikul 01.01.2008 kuni 16.12.2008, kokku 38 003 krooni (11x3300+1703). Kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt maksis kostja selle ajavahemiku eest hagejale elatist kokku 17 800 krooni (17.03–1800 kr, 24.04-2000 kr, 29.05-2000 kr, 25.06-1000 kr, 15.08-5000 kr, 09.09-2000 kr, 03.11-2000 kr, 05.122000 kr). Eeltoodu alusel tuleb nimetatud ajavahemiku eest juurde maksta 20 203 krooni, mida on käesoleval ajal otstarbekas välja mõista ühekordse summana.
  3. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mille üle vaidlust apellatsioonimenetluses ei ole. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.