Obsah (7)

§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 163

Tsiviilasi nr 2-09-69804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2010, Tartu ko

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hagiavaldusest ja eralaenule kohaldatavatest tingimustest nähtub, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2 % selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 24 %. Intress lisatakse saldole igakuiselt. Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab võlgnik raha kasutamise õigusliku aluse ja kogu laenusumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Hagi kohaselt on hageja arvutanud intressi peale laenulepingu ülesütlemist kogu võlgnetavalt summalt, s.o ajavahemiku 11.01.2008 kuni 06.12.2009 eest, saades intressidena võlgnetavaks summaks 6950 krooni. Kohtu eeltoodud põhjendusest tuleneb aga, et hageja kaotas laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates intressi arvestamise õigusliku aluse. Kuna eralaenu tingimustes ette nähtud laenusaaja kohustus maksta intressi ka pärast lepingu lõppemist (kuni võla täieliku tasumiseni) on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis ei ole hageja intressinõue 6950 krooni väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus kostjalt hageja kasuks intressid välja mõistmata. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (70 % algsest nõudest), jätab menetluskulud 70 % ulatuses kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 2