§-s 438 lg 1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid, otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud
lg 1 tähendust 13.05.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08: …/Nimetatud säte kohustab kohut muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele 2/4 asjaoludega.
lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud./…
lg 1 ja § 436 lg 7 tuleb mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et leppetrahvi tüüptingimus on käesoleval juhul VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest see on liiga suur võrreldes laenutasuga, lisaks nõuab hageja leppetrahvi suuremas määras, kui on lepinguga kokku lepitud. Leppetrahvi nõudes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhinõudes ja intressinõudes 2000 + 680 krooni = 2680 krooni. Kuna kostja on olnud viivituses kohustuse täitmisega üle 600 päeva, siis on põhjendatud ka hageja viivisenõue 15 krooni päevas, millest hageja nõuab hagi esitamise seisuga 1875 krooni. Kohus mõistab kokku kostjalt välja hageja kasuks 4555 krooni.
alusel mõistab kohus kostjalt otsusega määratud täitmise tähtaegadest välja viivise 0,75% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb
lg 1 alusel menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõiv tuleb panna kostja kanda, hageja muudest menetluskuludest tuleb panna proportsionaalselt 80% kostja kanda ja 20% jätta hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuluks õigusabikulud hagi koostamiseks 2160 krooni koos käibemaksuga. Õigusabikulude suurust tõendab EST Inkasso OÜ 1. novembri 2009. a arve hagejale. Arvest nähtuvalt on teenuseks juriidiline teenus vastavalt 18. oktoobri 2009. a õigusabilepingule ”hagiavalduste koostamine oktoober 2009 Kira Bogdanova”.
Samas on asjas hagejat esindanud hageja töötaja, asjas puuduvad andmed, et EST Inkasso OÜ oleks hagejat asjas esindanud. Seega ei ole siin tegemist menetlusosalise esindaja kuluga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et asja menetlus on saanud alguse maksekäsu kiirmenetluses ja alles
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuses ka täitmise viisi ja korra. Hageja taotleb maksegraafiku kohaldamist, kostja on nõus graafikuga, kui makse on 1000 krooni kuus. Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele tuleb määrata otsuse 3/4 täitmine osade kaupa, maksega 1000 krooni kuus kuni kogu võla ja menetluskulude tasumiseni. Kohustuste täitmise järjekorra määramisel tuleb lähtuda pooltevahelisest laenulepingust. Laenulepingu p 6.3.3 näeb ette, et kui laenusaaja on teinud lepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse arvel tasutuks esimese järjekorras võla sissenõudmise kulud, seejärel tähtajaks tasumata laenusumma, seejärel tähtajaks tasumata laenutasud, seejärel viivis, leppetrahvid ja muud tasud ning kohustused. Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.