) § 46 lg 1 p 1 ja 2 otsustas taksokomisjon taksoveoloa nr BT0004690 ja sõidukikaardi taksoveoks nr GT0019986 tühistada. II KAEBUSE MOTIIVID 3.Kaebuse esitaja peab Tallinna Transpordiameti otsust temale väljastatud taksoveoloa ja sõidukikaardi tühistamiseks õigusvastaseks ning taotleb Tallinna Transpordiameti otsuse tühistamist. 4.Esmalt märgib kaebuse esitaja, et ta ei ole peale Põhja Politseiprefektuuri 31.03.2008 otsuse aluseks olevat väärtegu uusi väärtegusid toime pannud. Seega ei ole õiguslikud ja faktilised asjaolud tema liiklusalaste rikkumiste toimepanemise osas alates taksoveoloa ja sõidukikaardi väljaandmisest kuni samade lubade kehtetuks tunnistamiseni muutunud. 5.Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtetuks tunnistamisel on Tallinna Transpordiamet rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 64, 66 ja 67 sätteid. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada muuhulgas haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Käesoleval juhul olid kehtetuks tunnistatud haldusaktid 19.06.2008 välja antud õiguspäraselt. Kuigi nende haldusaktide väljaandmise ajal oli kaebuse esitajal kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol, tuleneb
Samuti teostab haldusorgan kaalutlusõigust
Tallinna Transpordiameti juhatajal olid otsuse tegemisel olemas kõik vajalikud andmed ja rikkumiste olemasolu ei takistanud tal väljastamast kaebuse esitajale tegevusluba ja sõidukikaarti. Järelikult oli nimetatud haldusaktide väljastamine õiguspärane ja ka kõnealused haldusaktid olid õiguspärased. Lubade väljastamisega näitas transpordiamet, et avalik huvi ei takista lubade väljastamist ja ka muud takistused selleks puudusid. Otsuse tegemise ajaks asjaolud muutunud ei ole.Kaebuse esitaja ei ole toime pannud õiguserikkumisi, mis võiksid võrreldes taksoveoloa ja sõidukikaardi väljastamise aja seisuga tema mainet rikkuda. Otsuses ei ole ka välja toodud teisi põhjuseid peale 31.03.2008 määratud ja 24.04.2008 jõustunud karistuse. Eeltoodust järelduvalt puudusid transpordiametil olulised põhjused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 6.Samuti on kaebuse väitel rikutud HMS § 66 lg 2, mis sätestab tingimused, mille esinemisel võib andmise ajal õiguspärase haldusakti tunnistada isiku kahjuks kehtetuks ja mille puhul on tegemist ammendava loeteluga. Kuna taksoveoluba ja sõidukikaart olid väljastatud õiguspäraselt, pidi vastustajal samade lubade kehtetuks tunnistamiseks esinema vähemalt üks HMS § 66 lg 2 loetelud tingimustest. Käesoleval juhul selliseid tingimusi ei esinenud, samuti ei ole nendele tingimustele viidatud ka vaidlustatud otsuses. 7.HMS § 67 kohaselt peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestama ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ja selline usaldus tegevuslubade kehtimise suhtes lubade väljastamise aluseks olevate tingimuste kehtimisel oli ka kaebuse esitajal. Usalduse olemasolule vaatamata transpordiamet sellega arvestanud ei ole. Taksoteenuse osutamine põhjustab teenuse osutajale väljaminekuid.Seega taksojuhi amet tingib teatud muudatusi isiku elukorralduses. Lisaks on taksoteenuse osutamine kaebuse esitajale ainus 2 sissetulek, mistõttu on tal tuntav huvi lubade kehtimajäämise suhtes. Samas puudub viide avalikule huvile, mis tingiks kaebuse esitajale kord väljastatud lubade kehtetuks tunnistamise 5 kuud hiljem. Kaebuse väitel on seetõttu transpordiamet rikkunud ka HMS § 67 lg 2 . III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8.Tallinna Transpordiamet vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. 9.A.A. esitas 15.04.2008 Tallinna Transpordiametile seoses taksoveoloa kehtivuse lõppemisega 04.06.2008 uue taksoveoloa avalduse füüsilisest isikust ettevõtjale. Samaaegselt esitas ta sõidukikaardi avalduse sõidukile Mercedes-Benz s 350 reg numbriga xxx xxx, mille omanik on V. G.
määrusest nr 141, Tallinna Linnavolikogu määrusest nr 43 lisa 3 punktidest 2.1.19 ja 2.1.20 tulenevalt moodustati ameti juhataja 18.01.2008 käskkirja nr 1-1/08/13 alusel taksokomisjon.Pärast taksokomisjoni läbimist, milles kontrolliti veoloa taotleja vastavust taksovedu reguleerivatele õigusaktidele, väljastas amet kaebuse esitajale taksoveoloa ja sõidukikaardi. 10.2008.a. oktoobris teostas taksokomisjoni liige vanemspetsialist Evelyn Roosileht
lg 7 tulenevalt taksoveoteenust osutavate isikute andmete kontrolli karistusregistris ja tuvastas, et A.A.it on Põhja Politseiprefektuuri poolt 24.04.2008 karistatud LS § 74.22 lg 2 alusel rahatrahviga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
lg 4.4 ja 5 peab loa omanikul ja vedude eest vastutaval isikul olema hea maine ja vastavalt
p 2 peetakse vedude eest vastutava isiku mainet heaks, kui teda ei ole viimase kolme aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodule tuginevalt ja vastavalt
lg 1 p 1 ja p 2, mille alusel võib loa andja tegevusloa ja sõidukikaardi peatada või kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaniku tegevuses ilmnevad
lg 1 p 1-5 nimetatud asjaolud, tühistas amet kaebuse esitajale väljastatud taksoveoloa ja sõidukikaardi. IV KOHTU SEISUKOHT
) § 35 sätestab nõuded tegevusloa taotlejale või loa omanikule ning vedude eest vastutavale isikule ja sätestab lõikes 1, et tegevusluba antakse isikule, kes vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Ülaltoodud säte näeb üheselt ette, et loa andmise tingimuseks on kehtestatud nõuetele vastavus. Üheks selliseks nõudeks on
lg 4.3 sätestatud nõue, mille kohaselt tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele, sealjuures peetakse
mõistes isiku mainet heaks, kui teda ei ole seoses varasema majandustegevusega viimase kolme aasta jooksul üle kahe korra karistatud maksu- ja tollikorraldust, hinnakujundust, tarbijakaitset ning töö- ja puhkeaega reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumise eest või
–s ettenähtud tegevusloa või sõidukikaardita veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest ning kui tema vedude eest vastutav isik vastab
sätestatud nõuetele.
näeb ette, et füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõike 4.3 sätestatule vastab käesoleva seaduse §-ga 37 sätestatud nõuetele. Viimativiidatud paragrahv sätestab tingimused, millele vastamisel peetakse isiku mainet heaks ning näeb muu hulgas p 2 ette, et isiku mainet peetakse heaks, kui teda ei ole viimase kolme 3 aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
lg 6 sätestab, et tegevusloa andjal on õigus tegevusloa kehtivusaja jooksul vajaduse korral kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele. Seega on seadusandja näinud ette tegevusloa andja õiguse ka pärast loa väljastamist kontrollida vajadusel selle omaniku vastamist esitatud nõuetele. 13.
lg 1 sätestab, et tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa andja tegevusloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ning tegevusloa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris, seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja samuti karistusregistris.
lg 1 kohaselt võib tegevusloa andja keelduda loa andmisest muu hulgas juhul, kui loa taotleja ei vasta
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et A.A.it on Põhja Politseiprefektuuri poolt 24.04.2008 karistatud LS § 74.22 lg 2 alusel rahatrahviga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks (31.03.2008 määratud ja 24.04.2008 jõustunud karistus). Lisaks nähtub Politseiameti teatisest karistusregistri andmete kohta A.A.i osas, et 15.08.2007 on ta toime pannud rikkumise, mille eest on teda Põhja Politseiprefektuuripoolt 06.09.2007 karistatud LS § 74.22 lg 2 alusel rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, kuid viimatinimetatud rikkumist tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et A.A. ei vastanud
sätestatud füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku hea maine nõudele, mis on sätestatud § 37 p 2 . 14.Haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja ei vastanud loa väljaandmise ajal tegevusloa taotlejale kehtestatud hea maine nõudele ja sellele nõudele mittevastamine on ka
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tuvastati A.A.i puhul tema karistamine liiklusalaste nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine,
lg 6 alusel teostatud kontrolli käigus, kus karistusregistri andmete põhjal kontrolliti tegevusloa omaniku vastavust kehtestatud nõuetele. Vastupidiselt kaebuse esitajale leiab kohus, et käesoleval juhul ei olnud tegemist selle andmise hetkel õiguspärase haldusaktiga. Vastustaja on selgitanud, et käesoleval juhul on tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse lahendamisel tegevusloa taotleja kohta karistusregistris andmete kontrollimata jätmisega aset leidnud selline menetlusviga- otsustamiseks kõigi andmete välja selgitamata jätmine, mis viis ebaõige otsuseni. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et
ei sisaldu haldusorgani diskretsiooniõigust , seega tegevusluba antakse samas paragrahvis esitatud nõuetele vastavale isikule ning kaalutlusõigust ei sisaldu ka
lg 1, vaid nimetatud lõikes on sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused. Eeltoodust tulenevalt tuvastas transpordiamet 2008.a. oktoobris, et tegevusluba oli antud isikule, kellele oleks seaduses sätestatu kohaselt tulnud sellest keelduda. 15.
lg 1 kohaselt võib tegevusloa andja loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omaniku tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud asjaolud ( p 1) või loa omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4 Seega
sätestab haldusorgani kaalutlusõiguse tegevusloa ja sõidukikaardi peatamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks ning sealjuures tuleb arvestada HMS § 64 lg-s 3 loetletud asjaoludega. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 sätestab,et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 16.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ainuüksi isiku usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes haldusakti kehtetuks tunnistamist välistavaks asjaoluks ei ole ning isiku usaldus muutub kaitstavaks siis, kui see on endaga kaasa toonud HMS § 67 lg 2 sätestatud tagajärjed. Riigikohus on õiguspärase ootuse põhimõtet käsitledes leidnud 7.12.2001 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-5101:“ Õiguspärase ootuse põhimõttele saab isik tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlus- ja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla muutnud oma elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Ühelgi juhul ei saa isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.“. Kaebuse väited, mille kohaselt kaebuse esitaja on teinud kulutusi taksoteenuse osutamiseks, varustamaks sõidukit vajalike seadmetega ning tulenevalt tavapärasest suurema sõiduki amortisatsiooniga sõiduki hooldamiseks, ei ole hinnatavad sellise elukorraldusega muutmisena, mis HMS § 67 lg 2 kohaselt välistavad haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise. Lisaks leiab kohus, et kulutused, mis olid vajalikud taksoteenuse osutamiseks sõiduki vajalike seadmetega varustamiseks, pidi kaebuse esitaja tegema juba varem, sest kaebuse esitajale ei väljastatud taksoveoloa nr BT0004690 väljastamisel taksoveoluba esmakordselt, vaid tal oli ka varem taksoveoluba ,mille kehtivus lõppes 04.06.2008.a. 17.Tallinna Transpordiamet on selgitanud, et käesoleval juhul oli tegevusloa ja sõidukikaardi kehtetuks tunnistamiseks ülekaalukas avalik huvi . Ühistranspordivahend takso on liikluses suurema ohu allikaks ning kaebuse esitaja on liikluseeskirju rikkunud kiiruse ületamisega, mis omakorda on põhiliseks liiklusohuks. Sealjuures on kiiruse ületamised tihti liiklusavariide põhjuseks ning liiklusavariides on inimesed mitte ainult saanud kannatada, vaid kaotanud elu. Riigikohus määratles 23. veebruari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-04 juhtimisõiguse peatamise eesmärgi selliselt, et LS § 413 on suunatud liikluskorra kaitsele. Isiku juhtimisõiguse peatamine on vahend isiku poolt toimepandavate liiklusõiguserikkumiste ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul on igati põhjendatud vastustaja seisukoht kaalukast avalikust huvist, mis seisneb vajaduses tagada mitte ainult teiste liiklejate turvalisus ja liiklusohutus,vaid ka vältida
p 2 sätestatud hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Tallinna Transpordiamet on kaalutlusõiguse raames otsustanud eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Taksoveoloa taotlejale ja omanikule esitatud nõuded, sealjuures hea maine nõue, millele 5 vastavust on tegevusloa andjal õigus kontrollida vajadusel tegevusloa kehtivusaja jooksul ning alates 10.01.2009 jõustunud
lg 7 sätestatu kohaselt, mis kohustab tegevusloa andjat kontrollima karistusregistrist loa omaniku vastavust
lg 4.3 ja § 37 nõuetele vähemalt kord aastas, viitavad sellele, et taksoveoloa omanik peab olema usaldusväärne ning tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. 18.Arvestades, et tegevusloa väljastamisel ei vastanud kaebuse esitaja tegevusloa taotlejale esitatavatele nõuetele , puuduvad asjaolud, mis seaduse kohaselt välistavad haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise ning samas esineb kaalukas avalik huvi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, on tegevusloa kehtetuks tunnistamisel haldusorgan arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud mõistlikult. V MENETLUSKULUD 19.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.