2-09-61371/21

(3)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A.A. hagi Y.R. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja seoses majandusliku raske olukorraga vähendada elatise võlgnevust ja lugeda võlgnevus tasutuks. Samuti palub hageja lõpetada elatise tasumine. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, kuna võlgnevuse vähendamine ja elatise maksmise lõpetamine on vastuolus Perekonnaseaduse sätetega, kuna vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealist last . Eelistungil, mis toimus 29. märtsil 2010 avaldas hageja, et ta siiski ei soovinud lõpetada elatise maksmist, vaid soovis vähendada elatise nõuet, mis on käesoleval ajal ½ miinimumpalgast, st. 2175 krooni. Põhjuseks on majanduslik olukord ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eelistungil hageja loobub elatise võlgnevuse kustutamise nõudest ja nõustub maksma võlgnevuse, makstes iga kuu 500 krooni igakuisele elatisele lisaks kuni võlgnevuse kustutamiseni. Loobumise on kohus protokollinud ja pooled on kinnitanud seda oma allkirjadega. Kohus on võtnud loobumise vastu ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Kostja nõustus elatise vähendamise nõudega ja nõustub hageja ettepanekuga maksta igakuuliselt 1800 krooni elatist ja nõustub, et hageja kustutab elatise võlgnevust selliselt, et maksab seda igakuuliselt 500 krooni lisaks elatisele. Pooled avaldasid, et soovivad sõlmida kompromissi selliselt, et hagejale väljamõsistetud elatise suurust vähendatakse ja hageja maksab igakuulist elatist 1800 krooni, millele lisandub võlgnevuse katteks igakuuliselt 500 krooni kuni võlgnevuse kustutamiseni. Pooled palusid kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasjas menetlus. Kompromisslepingu kohaselt: Hageja A.A. kohustub tasuma kostja Y.R.`le alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni elatist ning maksab igakuiselt elatise võlgnevuse katteks 500 krooni kuni võlgnevuse kustutamiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2

(3)Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Evi Kool Kohtunik 3